Tàng Kinh Việt
Tàng Kinh Việt
Phạn tạng (Sanskrit Canon)bsu049_u.htmNguyên tác: Sanskrit

Kinh Bát-nhã Tám ngàn bài tụng (Aṣṭasāhasrikā Prajñāpāramitā)

Kinh thuộc hệ Bát-nhã Ba-la-mật-đa (Prajñāpāramitā), một trong những bộ kinh quan trọng nhất của Phật giáo Đại thừa, giảng về tánh Không (śūnyatā) và trí tuệ siêu việt. Dữ liệu văn bản lấy từ kho GRETIL (Göttingen Register of Electronic Texts in Indian Languages).

Văn bản gốc(Sanskrit)

Trang 12 / 15 (50.000 ký tự/trang)
vardhate vā parihīyate vā / yathaiva subhūte prajñāpāramitā śūnyā, sā naiva vivardhate na ca parihīyate, evameva subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ śūnyaḥ / sa naiva vivardhate, na ca parihīyate / yataḥ subhūte yathaiva prajñāpāramitā śūnyā, sā naiva vivardhate na ca parihīyate, evameva subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ śūnyaḥ / sa naiva vivardhate, na ca parihīyate / tato bodhisattvo mahāsattvo bodhaye samudāgacchati, evaṃ ca anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhyate / sacetsubhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ evaṃ bhāṣyamāṇe notrasyati na saṃtrasyati na saṃtrāsamāpadyate na saṃsīdati, veditavyametatsubhūte caratyayaṃ bodhisattvo mahāsattvaḥ prajñāpāramitāyāmiti //
subhūtirāha - kiṃ punarbhagavan prajñāpāramitā carati prajñāpāramitāyām? bhagavānāhano hīdaṃ subhūte / āha - kiṃ punarbhagavan yā prajñāpāramitāyāḥ śūnyatā, sā carati prajñāpāramitāyām? bhagavānāha - no hīdaṃ subhūte / āha - kiṃ punarbhagavan anyatra prajñāpāramitāśūnyatāyāḥ sa kaściddharma upalabhyate, yaścarati prajñāpāramitāyām? bhagavānāha - no hīdaṃ subhūte / āha - kiṃ punarbhagavan śūnyatā carati prajñāpāramitāyām? bhagavānāha - no hīdaṃ subhūte / āha - kiṃ punarbhagavan śūnyatāyāṃ sa kaściddharma upalabhyate yaścarati prajñāpāramitāyām? bhagavānāha - no hīdaṃ subhūte / āha - kiṃ punarbhagavan śūnyatā carati śūnyatāyām? bhagavānāha - no hīdaṃ subhūte / āha - kiṃ punarbhagavan rūpaṃ carati prajñāpāramitāyām? (Vaidya 202) bhagavānāha - no hīdaṃ subhūte / āha - kiṃ punarbhagavan vedanā saṃjñā saṃskārāḥ, kiṃ punarbhagavan vijñānaṃ carati prajñāpāramitāyām? bhagavānāha - no hīdaṃ subhūte / āha - kiṃ punarbhagavan anyatra rūpātsa dharmaḥ kaścidupalabhyate, yaścarati prajñāpāramitāyām? bhagavānāha - no hīdaṃ subhūte / āha - kiṃ punarbhagavan anyatra vedanāyāḥ saṃjñāyāḥ saṃskārebhyaḥ, anyatra vijñānātsa dharmaḥ kaścidupalabhyate, yaścarati prajñāpāramitāyām? bhagavānāha - no hīdaṃ subhūte / subhūtirāha - kathaṃ punarbhagavan bodhisattvo mahāsattvaścarati prajñāpāramitāyām? evamukte - bhagavānāyuṣmantaṃ subhūtimetadavocat - kiṃ punaḥ subhūte samanupaśyasi tvaṃ taṃ dharmaṃ yaścarati prajñāpāramitāyām? subhūtirāha - no hīdaṃ bhagavan / bhagavānāha - samanupaśyasi tvaṃ subhūte tāṃ prajñāpāramitāṃ yatra prajñāpāramitāyāṃ bodhisattvo mahāsattvaścarati? āha - no hīdaṃ bhagavan / bhagavānāha - tatkiṃ manyase subhūte yo dharmo 'nupalambhaḥ, taṃ dharmaṃ samanupaśyasi? api nu sa eva dharma utpanno vā utpatsyate vā utpadyate vā, niruddho vā nirotsyate vā nirudhyate vā? āha - no hīdaṃ bhagavan / bhagavānāha - evaṃ khalu subhūte bodhisattvasya mahāsattvasya anutpattikeṣu dharmeṣu kṣāntirevaṃrūpā bhavati / evaṃrūpayā ca subhūte kṣāntyā samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo vyākriyate 'nuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau / iyaṃ subhūte tathāgatasya vaiśāradyapratipad yāṃ pratipadyamāno bodhisattvo mahāsattvaḥ evaṃ caran evaṃ ghaṭamānaḥ evaṃ vyāyacchamāno 'nuttaraṃ buddhajñānaṃ sarvajñajñānaṃ mahāsārthavāhajñānaṃ nānuprāpsyatīti naitatsthānaṃ vidyate //
subhūtirāha - yā bhagavan sarvadharmāṇāmanutpattikadharmatā, sā vyākriyate 'nuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau? bhagavānāha - no hīdaṃ subhūte / subhūtirāha - kathamasyedānīṃ bhagavan dharmasya vyākaraṇaṃ bhavatyanuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau? bhagavānāha - kiṃ punaḥ subhūte samanupaśyasi tvaṃ taṃ dharmaṃ yasya dharmasya vyākaraṇaṃ bhavatyanuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau? subhūtirāha - no hīdaṃ bhagavan / nāhaṃ bhagavaṃstaṃ dharmaṃ samanupaśyāmi yo dharmo vyākṛto vyākariṣyate vyākriyate vā anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau / tamapyahaṃ bhagavan dharmaṃ na samanupaśyāmi, yo dharmo 'bhisaṃbudhyate, yo dharmo 'bhisaṃboddhavyaḥ, yena vā dharmeṇābhisaṃbudhyate / tatkasya hetoḥ? sarvadharmeṣu bhagavan anupalabhyamāneṣu na me evaṃ bhavati - ayaṃ dharmo 'bhisaṃbudhyate, ayaṃ dharmo 'bhisaṃboddhavyaḥ, anena vā dharmeṇābhisaṃbudhyate iti //
āryāṣṭasāhasrikāyāṃ prajñāpāramitāyāṃ kalyāṇamitraparivarto nāma dvāviṃśatitamaḥ //
_______________________________________________________________
(Vaidya 203)
ASP_23: śakraparivartastrayoviṃśatitamaḥ /
tena khalu punaḥ samayena śakro devānāmindrastasyāmeva parṣadi saṃnipatitaḥ saṃniṣaṇṇo 'bhūt / atha khalu śakro devānāmindro bhagavantametadavocat - gambhīreyaṃ bhagavan prajñāpāramitā / durddaśā duranubodhā bateyaṃ bhagavan prajñāpāramitā / evamukte bhagavān śakraṃ devānāmindrametadavocat - evametatkauśika, evam etat / gambhīreyaṃ kauśika prajñāpāramitā / durdṛśā duranubodhā bateyaṃ kauśika prajñāpāramitā / ākāśagambhīratayā gambhīreyaṃ prajñāpāramitā / viviktatvāddurdṛśā / śūnyatvādduranubodheyaṃ prajñāpāramitā / evamukte śakro devānāmindro bhagavantametadavocat - na te bhagavan sattvā avarakeṇa kuśalamūlena samanvāgatā bhaviṣyanti ya imāṃ gambhīrāṃ prajñāpāramitāṃ śroṣyanti / śrutvā ca udgrahīṣyanti dhārayiṣyanti vācayiṣyanti paryavāpsyanti pravartayiṣyanti deśayiṣyantyupadekṣyantyuddekṣyanti svādhyāsyanti likhiṣyanti / evamukte bhagavān śakraṃ devānāmindrametadavocat - evametatkauśika, evam etat / na te kauśika sattvā avarakeṇa kuśalamūlena samanvāgatā bhaviṣyanti, ya imāṃ gambhīrāṃ prajñāpāramitāṃ śroṣyanti / śrutvā codgrahīṣyanti dhārayiṣyanti vācayiṣyanti paryavāpsyanti pravartayiṣyanti deśayiṣyantyupadekṣyantyuddekṣyanti svādhyāsyanti likhiṣyanti / yāvantaḥ kauśika jambūdvīpe sattvāḥ, te sarve daśakuśalakarmapathasamanvāgatā bhaveyuḥ, tatkiṃ manyase kauśika api nu te sattvāstatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasaveyuḥ? śakra āha - bahu bhagavan, bahu sugata / bhagavānāha - ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā bahutaraṃ puṇyaṃ prasavati, ya imāṃ prajñāpāramitāṃ śroṣyati / śrutvā ca udgrahīṣyati dhārayiṣyati vācayiṣyati paryavāpsyati pravartayiṣyati deśayiṣyatyupadekṣyatyuddekṣyati svādhyāsyati likhiṣyati / asya kauśika puṇyaskandhasya asau paurvakāṇāṃ jāmbūdvīpakānāṃ sarvasattvānāṃ śīlamayaḥ puṇyaskandhaḥ śatatamīm api kalāṃ nopaiti / sahasratamīm api śatasahasratamīm api koṭītamīm api koṭīśatatamīm api koṭīsahasratamīm api koṭīśatasahasratamīm api koṭīniyutaśatasahasratamīm api kalāṃ nopaiti / saṃkhyām api kalām api gaṇanām api upamām api aupamyam api upanisām api upaniṣadam api na kṣamate, yena kuśalamūlena sa kulaputro vā kuladuhitā vā samanvāgato bhavati, ya imāṃ gambhīrāṃ prajñāpāramitāṃ śroṣyati / śrutvā codgrahīṣyati dhārayiṣyati vācayiṣyati paryavāpsyati pravartayiṣyati deśayiṣyatyupadekṣatyuddekṣyati svādhyāsyati likhiṣyati //
atha khalvanyataro bhikṣuḥ śakraṃ devānāmindrametadavocat - abhibhūto 'si kauśika tena kulaputreṇa vā kuladuhitrā vā ya imāṃ gambhīrāṃ prajñāpāramitāṃ śroṣyati / śrutvā codgrahīṣyati dhārayiṣyati vācayiṣyati paryavāpsyati pravartayiṣyati deśayiṣyatyupadekṣyatyuddekṣyati svādhyāsyati likhiṣyati / evamukte śakro devānāmindrastaṃ bhikṣumetadavocat - ekacittotpādenaiva ahamārya tena kulaputreṇa vā kuladuhitrā vā abhibhūtaḥ / kaḥ punarvādo ya imāṃ gambhīrāṃ prajñāpāramitāṃ śroṣyati / śrutvā ca udgrahīṣyati dhārayiṣyati vācayiṣyati paryavāpsyati pravartayiṣyati (Vaidya 204) deśayiṣyatyupadekṣyatyuddekṣyati svādhyāsyati likhiṣyati / kaḥ punarvādo ye śrutvā udgṛhya dhārayitvā vācayitvā paryavāpya pravartya deśayitvopadiśyoddiśya svādhyāyya likhitvā tathatvāya śikṣiṣyante, tathatvāya pratipatsyante, tathatvāya yogamāpatsyante / te sadevamānuṣāsuraṃ lokamabhibhavanto gamiṣyanti bodhisattvā mahāsattvāḥ / na kevalaṃ te sadevamānuṣāsuraṃ lokamabhibhavanto gamiṣyanti, ye 'pi te srotaāpannāḥ sakṛdāgāmino 'nāgāmino 'rhantaḥ samyaksaṃbuddhāḥ, tān api te sarvānabhibhavanto gamiṣyanti bodhisattvā mahāsattvāḥ / na kevalaṃ srotaāpannān sakṛdāgāmino 'nāgāmino 'rhataḥ pratyekabuddhānabhibhavanto gamiṣyanti, ye 'pi te bodhisattvā mahāsattvā mahādānapatayaḥ prajñāpāramitopāyakauśalyavirahitāḥ, tān api te sarvānabhibhavanto gamiṣyanti bodhisattvā mahāsattvāḥ / na kevalaṃ tān mahādānapatīn bodhisattvānabhibhavanto gamiṣyanti, ye 'pi te bodhisattvā mahāsattvā pariśuddhaśīlā akhaṇḍena śīlaskandhenācchidreṇākalmaṣeṇa paripūrṇena pariśuddhena aśabalena śīlaskandhena samanvāgatāḥ prajñāpāramitopāyakauśalyavirahitāḥ, tān api te sarvānabhibhavanto gamiṣyanti bodhisattvā mahāsattvāḥ / na kevalamakhaṇḍenācchidreṇākalmaṣeṇa paripūrṇena pariśuddhena aśabalena śīlaskandhena samanvāgatān bodhisattvān mahāsattvānabhibhavanto gamiṣyanti, ye 'pi te bodhisattvā mahāsattvāḥ kṣāntisaṃpannā upaśamasaṃpannā apratihatacittā antato dagdhasthūṇāyāmapyāghātacittaṃ notpādayanti prajñāpāramitopāyakauśalyavirahitāḥ, tān api te sarvānabhibhavanto gamiṣyanti bodhisattvā mahāsattvāḥ / na kevalaṃ kṣāntisaṃpannānupaśamasaṃpannānapratihatacittān bodhisattvān mahāsattvānabhibhavanto gamiṣyanti, ye 'pi te bodhisattvā mahāsattvā ārabdhavīryā anikṣiptadhurā akusīdā anavalīnakāyavāṅmanaḥkarmāntāḥ prajñāpāramitopāyakauśalyavirahitāḥ, tān api te sarvānabhibhavanto gamiṣyanti bodhisattvā mahāsattvāḥ / na kevalamārabdhavīryānanikṣiptadhurānakusīdānanavalīnakāyavāṅmanaḥkarmāntān bodhisattvān mahāsattvānabhibhavanto gamiṣyanti, ye 'pi te bodhisattvā mahāsattvā dhyānārāmā dhyānaratā dhyānabalino dhyānabalavanto dhyānapratiṣṭhitā dhyānavaśinaḥ prajñāpāramitopāyakauśalyavirahitāḥ, tān api te sarvānabhibhavanto gamiṣyanti bodhisattvā mahāsattvāḥ / yathānirdiṣṭāyāṃ hi prajñāpāramitāyāṃ caran bodhisattvo mahāsattvaḥ sadevamānuṣāsuralokaṃ sarvān śrāvakapratyekabuddhayānikānanupāyakuśalāṃś ca bodhisattvān mahāsattvānabhibhavati, teṣāṃ cānabhibhūto bhavati / tatkasya hetoḥ? yo hi bodhisattvo mahāsattvo yathānirdiṣṭāyāṃ prajñāpāramitāyāṃ carati, prajñāpāramitāmanuvartate, ayaṃ bodhisattvo mahāsattvaḥ sarvajñavaṃśasyānupacchedāya sthito bhavati / ayaṃ bodhisattvo mahāsattvastathāgatān na dūrīkariṣyati / ayaṃ bodhisattvo mahāsattva evaṃ pratipadyamāno nacirādgamiṣyati bodhimaṇḍam / ayaṃ bodhisattvo mahāsattva evaṃ śikṣamāṇaḥ sattvān kleśapaṅke saṃsīdamānānuddhariṣyati / ayaṃ bodhisattvo mahāsattva evaṃ śikṣamāṇo bodhisattvaśikṣāyāṃ śikṣate, na śrāvakaśikṣāyāṃ śikṣate, na pratyekabuddhaśikṣāyāṃ śikṣate / evaṃ śikṣamāṇaṃ ca prajñāpāramitāyāṃ bodhisattvaṃ mahāsattvaṃ (Vaidya 205) catvāro lokapālā mahārājāna upasaṃkramyaivaṃ vakṣyanti - kṣipraṃ tvaṃ kulaputra asyāṃ bodhisattvacaryāyāṃ śikṣasva, laghu śikṣasva / imāni te catvāri pātrāṇi yāni tvayā bodhimaṇḍe niṣadya anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbuddhena pratigrahītavyānīti / evaṃ śikṣamāṇaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvaṃ yathānirdiṣṭāyāṃ prajñāpāramitāyāṃ na kevalaṃ catvāro lokapālā mahārājāna upasaṃkramitavyaṃ maṃsyante, aham api bhagavaṃstaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvamupasaṃkramiṣyāmi, kaḥ punarvādastadanye devaputrāḥ / tathāgatair api so 'rhadbhiḥ samyaksaṃbuddhairnityameva samanvāhṛto bhaviṣyati bodhisattvo mahāsattvaḥ / evaṃ prajñāpāramitāyāṃ carato bodhisattvasya mahāsattvasya yāni kānicillaukikāni duḥkhāni paropakramikāṇi vā anyāni vā utpadyeran, tānyasya sarveṇa sarvaṃ sarvathā sarvaṃ notpatsyante / ayam api bhagavan dṛṣṭadhārmiko guṇastasya bodhisattvasya mahāsattvasya prajñāpāramitāyāṃ carato bhavati //
atha khalvāyuṣmata ānandasyaitadabhavat - kimayaṃ śakro devānāmindraḥ svakena pratibhānena bhāṣate, utāho buddhānubhāveneti? atha khalu buddhānubhāvena śakro devānāmindra āyuṣmata ānandasya cetasaiva cetaḥparivitarkamājñāya āyuṣmantamānandametadavocat - buddhānubhāvo 'yamāryānanda veditavyaḥ, buddhādhiṣṭhānamidam api āryānanda veditavyam, apratibalo hyahamāryānanda bodhisattvān mahāsattvānārabhya vyāhartum / atha khalu bhagavānāyuṣmantamānandamāmantrayate sma - evametadānanda, evam etat yathā śakreṇa devānāmindreṇa bhāṣitam / tathāgatasyaiṣo 'nubhāvaḥ, tathāgatasyaitadadhiṣṭhānam, yacchakreṇa devānāmindreṇa bhāṣitamiti //
āryāṣṭasāhasrikāyāṃ prajñāpāramitāyāṃ śakraparivarto nāma trayoviṃśatitamaḥ //
_______________________________________________________________
(Vaidya 206)
ASP_24: abhimānaparivartaścaturviṃśatitamaḥ /
atha khalu bhagavān punarapyāyuṣmantamānandamāmantrayate sma - yasmin khalu punarānanda samaye bodhisattvo mahāsattvaḥ prajñāpāramitāyāṃ śikṣate, prajñāpāramitāyāṃ yogamāpadyate, prajñāpāramitāṃ bhāvayati, tasmin ānanda samaye ye trisāhasramahāsāhasre lokadhātau mārāḥ pāpīyāṃsaḥ, te sarve saṃśayitā bhavanti - kimayaṃ bodhisattvo mahāsattvo 'ntarā bhūtakoṭiṃ sākṣātkariṣyati śrāvakabhūmau vā pratyekabuddhabhūmau vā, utāho anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbhotsyate iti / punaraparamānanda tasmin samaye mārāḥ pāpīyāṃsaḥ śokaśalyaviddhā bhavanti yasmin samaye bodhisattvo mahāsattvaḥ prajñāpāramitāvihāreṇa viharati / punaraparamānanda yasmin samaye bodhisattvo mahāsattvaḥ prajñāpāramitāyāṃ carati, prajñāpāramitāyāṃ yogamāpadyate, prajñāpāramitāṃ bhāvayati, tasmin samaye mārāḥ pāpīyāṃso bodhisattvasya mahāsattvasya viheṭhāmupasaṃharanti, bhayaṃ saṃjanayanti, ulkāpātān diśi diśyutsṛjanti, digdāhānupadarśayanti - apyeva nāma ayaṃ bodhisattvo mahāsattvo 'valīyeta vā romaharṣo vā asya bhavet, yenāsyaikacittotpādo 'pi kṣīyeta anuttarāyāṃ samyaksaṃbodheriti / tatra ānanda na sarvasya bodhisattvasya mahāsattvasya māraḥ pāpīyānupasaṃkrāmati viheṭhanābhiprāyaḥ, api tu kasyacidupasaṃkrāmati, kasyacinnopasaṃkrāmati //
ānanda āha - kiyadrūpasya bhagavan bodhisattvasya mahāsattvasya upasaṃkrāmati māraḥ pāpīyān viheṭhanābhiprāyaḥ? bhagavānāha - yena ānanda bodhisattvena mahāsattvena pūrvāntataḥ prajñāpāramitāyāṃ bhāṣyamāṇāyāmadhimukticittaṃ notpāditaṃ bhavati, asya ānanda bodhisattvasya mahāsattvasya māraḥ pāpīyānupasaṃkrāmati viheṭhanābhiprāyaḥ, avatāraṃ cāsya labhate //
punaraparamānanda yo bodhisattvo mahāsattvo gambhīrāyāṃ prajñāpāramitāyāṃ bhāṣyamāṇāyāṃ saṃśayaprāpto bhavati, vimatimutpādayati - syādveyaṃ prajñāpāramitā, evaṃ na vā syāditi, asyāpyānanda bodhisattvasya mahāsattvasya māraḥ pāpīyānupasaṃkrāmati viheṭhanābhiprāyaḥ, avatāraṃ cāsya labhate //
punaraparamānanda yo bodhisattvo mahāsattvaḥ kalyāṇamitravirahito bhavati, pāpamitraparigṛhītaś ca bhavati, sa gambhīrāṇi gambhīrāṇi sthānāni prajñāpāramitāyāṃ bhāṣyamāṇāyāṃ na śṛṇoti, aśṛṇvanna jānāti, ajānanna paripṛcchati - kathaṃ prajñāpāramitā bhāvayitavyeti, asyāpyānanda bodhisattvasya mahāsattvasya māraḥ pāpīyānupasaṃkrāmati viheṭhanābhiprāyaḥ, avatāraṃ cāsya labhate //
punaraparamānanda yo bodhisattvo mahāsattvo 'saddharmaparigrāhakamālīno bhavati - eṣa mama sahāyakaḥ, sarvārtheṣu māṃ na parityajati, bahavo 'pi bodhisattvā mahāsattvā mamānye 'pi sahāyakāḥ santi / na ca punaste mamābhiprāyaṃ paripūrayanti / ayaṃ tu mayā pratirūpaḥ sahāyo labdhaḥ / ayaṃ mamābhiprāyaṃ paripūrayiṣyati / asyāpyānanda bodhisattvasya mahāsattvasya māraḥ pāpīyānupasaṃkrāmati viheṭhanābhiprāyaḥ, avatāraṃ cāsya labhate //
(Vaidya 207) punaraparamānanda yo bodhisattvo mahāsattvo 'syāṃ gambhīrāyāṃ prajñāpāramitāyāṃ bhāṣyamāṇāyāmanyaṃ bodhisattvamevaṃ vadet - gambhīrā bateyaṃ prajñāpāramitā / kiṃ tavainayā śrutayā? na hyevamatra yujyamānamanyeṣu sūtrānteṣu yathā tathāgatena bhāṣitam / ahamapyasyāmagādhamāsvādaṃ na labhe / kiṃ tavainayā śrutayā likhitayā veti? evamanyān api bodhisattvān mahāsattvān vivecayate / asyāpyānanda bodhisattvasya mahāsattvasya māraḥ pāpīyānupasaṃkrāmati viheṭhanābhiprāyaḥ, avatāraṃ cāsya labhate //
punaraparamānanda yasmin samaye bodhisattvo mahāsattvo 'nyān bodhisattvānavamanyate - ahaṃ vivekavihāreṇa viharāmi, nānye vivekavihāreṇa viharanti, nānyeṣāṃ vivekavihārāḥ saṃvidyante iti / tasminnānanda samaye māraḥ pāpīyāṃstuṣṭa udagra āttamanāḥ pramuditaḥ prītisaumanasyajāto bhavati, saṃharṣajāto harṣitacittaḥ prītiprāmodyajāto bhavati / tatkasya hetoḥ? dūrīkarotyeṣo 'nuttarāṃ samyaksaṃbodhimiti //
punaraparamānanda yasmin samaye bodhisattvasya mahāsattvasya nāmagrahaṇaṃ vā gotragrahaṇaṃ vā dhutaguṇaparikīrtanaṃ vā bhavati, evaṃ sa tāvanmātrakeṇa tato 'nyān bodhisattvān mahāsattvān peśalān kalyāṇadharmaṇo 'vamanyate / te ca tasya guṇā na saṃvidyante, ye 'vinivartanīyānāṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ prajñāpāramitāyāṃ caratāṃ guṇāḥ, te ākārāstāni liṅgāni tāni nimittāni tasya na saṃvidyante / so 'saṃvidyamāneṣvavinivartanīyaguṇeṣu kleśamutpādayati, yaduta ātmānamutkrośayati, parān paṃsayati - na khalvete teṣu dharmeṣu saṃdṛśyante, yatrāhaṃ saṃdṛśya iti / tatra mārāṇāṃ pāpīyasāmevaṃ bhavati - na śūnyāni mārabhavanāni bhaviṣyanti, utsadāni bhaviṣyanti / mahānirayāstiryañcaḥ pretaviṣayā āsurāś ca kāyā utsadā bhaviṣyantīti / tathā ca māraḥ pāpīyānadhiṣṭhāsyati, yathā te bodhisattvā mahāsattvā evaṃ pravṛttā adhyākrāntā lābhasatkāreṇa bhaviṣyanti, ādeyavacanāś ca bhaviṣyanti / te tayā ādeyavacanatayā bahujanaṃ grāhayiṣyanti / teṣāṃ ca sa mahājanaḥ śrotavyaṃ śraddhātavyaṃ maṃsyate / te dṛṣṭvā śrutvā ca teṣāmanukṛtimāpatsyante / te dṛṣṭaśrutānukṛtimāpadyamānā na tathatvāya śikṣiṣyante, na tathatvāya pratipatsyante, na tathatvāya yogamāpatsyante / evaṃ te na tathatāyāṃ śikṣamāṇā na tathatāyāṃ pratipadyamānā na tathatāyāṃ yogamāpadyamānāḥ saṃkleśaṃ vivardhayiṣyanti / evaṃ te viparyastayā cittasaṃtatyā yadyadeva karma ārapsyante kāyena vā vācā vā manasā vā, tatsarvamanirdiṣṭatvāya akāntatvāya apriyatvāya amanaāpatvāya saṃvartsyate / evaṃ te mahānirayā utsadā bhaviṣyanti, tiryañcaḥ pretaviṣayā āsurāś ca kāyāḥ, mārabhavanāni cotsadāni bhaviṣyanti / imamapyānanda arthavaśaṃ saṃpaśyan māraḥ pāpīyāṃstuṣṭa udagra āttamanāḥ pramuditaḥ prītisaumanasyajāto bhavati //
punaraparamānanda yasmin samaye bodhisattvo mahāsattvaḥ śrāvakayānikena pudgalena sārdhaṃ kalahāyati vivadati vigṛhṇīte ākrośet paribhāṣeta vyāpadyeta doṣamutpādayati, tasmin (Vaidya 208) samaye mārasya pāpīyasa evaṃ bhavati - dūrīkariṣyati batāyaṃ kulaputraḥ sarvajñatām, atidūre sthāsyati sarvajñatāyāḥ sacetpunarbodhisattvayānikaḥ pudgalo 'nyena bodhisattvayānikena pudgalena sārdhaṃ kalahāyati vivadati vigṛhṇīte ākrośati paribhāṣate vyāpadyate doṣamutpādayati, tatra māraḥ pāpīyān bhūyasyā mātrayā tuṣṭo bhavati, udagra āttamanāḥ pramuditaḥ prītisaumanasyajāto bhavati / evaṃ cāsya bhavati - ubhāvapyetau bodhisattvau dūre sthāsyataḥ sarvajñatāyā iti //
punaraparamānanda yo bodhisattvo mahāsattvo vyākṛto 'vyākṛtena bodhisattvena mahāsattvena sārdhaṃ kalahāyet vivadet vigṛhṇīyāt ākrośet paribhāṣeta vyāpadyeta doṣamutpādayet, cittaṃ cāghātayet, tena bodhisattvena mahāsattvena cittotpāde tāvata eva kalpān saṃnāhaḥ saṃnāhyaḥ, sacedasyāparityaktā sarvajñatā //
evamukte āyuṣmānānando bhagavantametadavocat - asti bhagavaṃsteṣāṃ cittotpādānāṃ kiṃcinniḥsaraṇam, utāho tāvata eva kalpānavaśyaṃ tena bodhisattvena mahāsattvena saṃnāhaḥ saṃnahyaḥ? bhagavānāha - saniḥsaraṇamānanda mayā dharmo deśitaḥ śrāvakayānikānāṃ pratyekabuddhayānikānāṃ bodhisattvayānikānāṃ ca pudgalānām / tatra ānanda yo 'yaṃ bodhisattvayānikaḥ pudgalo bodhisattvayānikena pudgalena sārdhaṃ kalahāyitvā vivaditvā vigṛhya ākruśya paribhāṣya vyāpadya doṣamutpādya na pratideśayati, nāyatyāṃ saṃbarāya pratipadyate, anuśayaṃ vahati, anuśayabaddho viharati, nāhamānanda tasya pudgalasya niḥsaraṇaṃ vadāmi / avaśyaṃ tena ānanda pudgalena punareva tāvata eva kalpān saṃnāhaḥ saṃnahyaḥ / yaḥ punarānanda bodhisattvayānikaḥ pudgalo bodhisattvayānikena pudgalena sārdhaṃ kalahāyitvā vivaditvā vigṛhya ākruśya paribhāṣya vyāpadya doṣamutpādya pratideśayati, pratideśya āyatyāṃ saṃvarāya pratipadyate, evaṃ ca cittamutpādayati - yena mayā sarvasattvānāṃ vigrahā vivādā virodhā utsārayitavyā nidhyāpayitavyāḥ praśamayitavyāḥ, so 'haṃ nāma svayameva vivadāmi / lābhā me durlabdhā na sulabdhāḥ, yo 'haṃ jalpite pratijalpāmi / yena mayā sarvasattvānāṃ saṃkramabhūtena bhavitavyam, so 'haṃ pareṣu tvamity api vācaṃ bhāṣe, paruṣaṃ vā karkaśaṃ vā prativaco dadāmi / idam api mayā naiva vaktavyam / jaḍasadṛśena eḍamūkasamena mayā kalahavigrahavivādeṣu bhavitavyam, parato duruktāni durāgatāni durbhāṣitāni bhāṣyamāṇāni śṛṇvatā cittaṃ nāghātayitavyam / pareṣāmantike na mamaitatsādhu, na caitanmamāṃ pratirūpam, yo 'haṃ parasya doṣāntaraṃ saṃjāne / etad api me na pratirūpam, yadahaṃ pareṣa doṣāntaram api śrotavyaṃ manye / tatkasya hetoḥ? na mayā adhyāśayo vikopayitavyaḥ, yena mayā sarvasattvāḥ sarvasukhopadhānaiḥ sukhayitavyāḥ, parinirvāpayitavyāś ca anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhya, sa nāmāhaṃ vyāpadye / na ca mayā svaparāddheṣv api pareṣu vyāpattavyam / sa nāmāhaṃ kṣobhaṃ gacchāmi / idaṃ mayā na karaṇīyam / dṛḍhaparākramatayā parākrāntavyam / na ca mayā jīvitāntarāye 'pi kriyamāṇe kṣobhaḥ karaṇīyaḥ, na bhrukuṭirmukhe utpādayitavyeti / asyāhamānanda (Vaidya 209) bodhisattvasya mahāsattvasya niḥsaraṇaṃ vadāmi / evaṃ cānanda bodhisattvena mahāsattvena śrāvakayānikānām api pudgalānāmantike sthātavyam, yathā na kasyacitsattvasyāntike kṣubhyeta, evameva ca sarvasattvānāmantike sthātavyam / kathaṃ cānanda bodhisattvena mahāsattvena apareṣāṃ bodhisattvayānikānāṃ pudgalānāmantike sthātavyam? tadyathāpi nāma ānanda śāstari / ete mama bodhisattvā mahāsattvāḥ śāstāra ityevaṃ sthātavyam / ekayānasamārūḍhā bateme mama bodhisattvā mahāsattvāḥ, ekamārgasamārūḍhā bateme mama bodhisattvā mahāsattvāḥ, samānābhiprāyā bateme mama bodhisattvā mahāsattvāḥ, samayānasaṃprasthitā bateme mama bodhisattvā mahāsattvāḥ / yatraibhiḥ śikṣitavyam, tatra mayā śikṣitavyam / yathaiva caibhiḥ śikṣitavyam, tathaiva mayā śikṣitavyam / sacetpunareṣāṃ kaścidvyavakīrṇavihāreṇa vihariṣyati, na mayā vyavakīrṇavihāreṇa vihartavyam / sacetpunarete 'vyavakīrṇavihāreṇa vihariṣyanti sarvajñatāpratisaṃyuktairmanasikāraiḥ, mayāpyevaṃ śikṣitavyam / evaṃ sarvajñatāyāṃ śikṣamāṇasya ānanda bodhisattvasya mahāsattvasya antarāyo na bhavatyanuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ, kṣipraṃ ca anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhyate iti //
āryāṣṭasāhasrikāyāṃ prajñāpāramitāyāmabhimānaparivarto nāma caturviṃśatitamaḥ //
_______________________________________________________________
(Vaidya 210)
ASP_25: śikṣāparivartaḥ pañcaviṃśatitamaḥ /
atha khalvāyuṣmān subhūtirbhagavantametadavocat - kva punarbhagavan śikṣamāṇo bodhisattvo mahāsattvaḥ sarvajñatāyāṃ śikṣate? bhagavānāha - sacetsubhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ kṣaye śikṣate, sarvajñatāyāṃ śikṣate / evamanutpāde 'nirodhe 'jātau abhāve viveke virāge ākāśe dharmadhātau / sacetsubhūte bodhisattvo mahāsattvo nirvāṇe śikṣate, sarvajñatāyāṃ śikṣate / subhūtirāha - kiṃ kāraṇaṃ bhagavan bodhisattvo mahāsattvaḥ kṣaye śikṣamāṇaḥ śikṣate sarvajñatāyām, evamanutpāde 'nirodhe 'jātau abhāve viveke virāge ākāśe dharmadhātau nirvāṇe śikṣamāṇaḥ śikṣate sarvajñatāyām? evamukte bhagavānāyuṣmantaṃ subhūtimetadavocat - yatsubhūte evaṃ vadasi - kiṃ kāraṇaṃ bodhisattvo mahāsattvaḥ kṣaye śikṣamāṇaḥ śikṣate sarvajñatāyām / evamanutpāde 'nirodhe 'jātau abhāve viveke virāge ākāśe dharmadhātau nirvāṇe śikṣamāṇaḥ śikṣate sarvajñatāyāmiti? tatkiṃ manyase subhūte yā tathāgatasya tathatā yayā tathatayā tathāgatastathāgata iti prabhāvyate, api nu sā kṣīyate? subhūtirāha - no hīdaṃ bhagavan / tatkasya hetoḥ? na hi bhagavan kṣayaḥ kṣīyate / akṣayo hi bhagavan kṣayaḥ / bhagavānāha - tatkiṃ manyase subhūte yā tathāgatasya tathatā yayā tathatayā tathāgatastathāgata iti prabhāvyate, api nu sā utpadyate vā nirudhyate vā jāyate vā bhavati vā vibhavati vā vivicyate vā rajyate vā virajyate vā ākāśībhavati vā dharmībhavati vā? āha - no hīdaṃ bhagavan / bhagavānāha - tatkiṃ manyase subhūte yā tathāgatasya tathatā yayā tathatayā tathāgatastathāgata iti prabhāvyate, api nu sā nirvāti? āha - no hīdaṃ bhagavan / bhagavānāha - tasmāttarhi subhūte evaṃ śikṣamāṇo bodhisattvo mahāsattvaḥ na tathatā kṣīyate ityevaṃ śikṣate / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ śikṣate sarvajñatāyām / evaṃ śikṣamāṇaḥ śikṣate prajñāpāramitāyām, śikṣate buddhabhūmau, śikṣate baleṣu, śikṣate vaiśāradyeṣu, śikṣate sarvabuddhadharmeṣu, śikṣate sarvajñajñāne / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ sarvaśikṣāpāramitāmanuprāpsyati / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvo na śakyo māreṇa vā māraparṣadā vā mārakāyikābhirvā devatābhirabhimarditum / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ kṣipramavinivartanīyadharmatāmanuprāpsyati / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ kṣipraṃ bodhimaṇḍe niṣatsyati / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ svake gocare carati / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ śikṣate nāthakarakeṣu dharmeṣu, śikṣate mahāmaitryām, mahākaruṇāyāṃ śikṣate, mahāmuditāyāṃ śikṣate, mahopekṣāyāṃ śikṣate / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ śikṣate triparivartasya dvādaśākārasya dharmacakrasya pravartanāya / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ sarvadhātuṃ nonīkariṣyāmīti śikṣate / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvastathāgatavaṃśasyānupacchedāya śikṣate / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvo 'mṛtadhātudvāraṃ vivariṣyāmīti śikṣate / neyaṃ subhūte udārā (Vaidya 211) śikṣā śakyā hīnasattvena śikṣitum / na hi alpasthāmnā śakyamasyāṃ śikṣāyāṃ śikṣitum / tatkasya hetoḥ? sarvasattvasārā hi te subhūte, sarvasattvanāthakāmā hi te subhūte, ye 'syāṃ śikṣāyāṃ śikṣante / sarvasattvābhyudgatatāṃ te 'nuprāptukāmāḥ, ya iha śikṣante / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvo na nirayeṣūpapadyate, na tiryagyoniṣūpapadyate, na pretaviṣayeṣūpapadyate, nāsureṣu kāyeṣūpapadyate, na pratyantajanapadeṣūpapadyate, na caṇḍālakuleṣūpapadyate, na śākunikakuleṣūpapadyate, na niṣādadhīvaraurabhrikakuleṣūpapadyate, nāpyanyeṣvevaṃrūpeṣu hīnajātikeṣu hīnakarmaseviṣu vā kuleṣūpapadyate / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvo nāndho bhavati, na badhiro bhavati, na kāṇo bhavati, na kuṇṭho bhavati, na kubjo bhavati, na kuṇirbhavati, na laṅgo bhavati, na khañjo bhavati, na jaḍo bhavati, na lolo bhavati, na lollo bhavati, na kallo bhavati, na hīnāṅgo bhavati, na vikalāṅgo bhavati, na vikṛtāṅgo bhavati, na durbalo bhavati, na durvarṇo bhavati, na duḥsaṃsthāno bhavati, na hīnendriyo bhavati, na vikalendriyo bhavati / sarvākāraparipūrṇendriyo bhavati, svarasaṃpanno bhavati / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvo na prāṇātipātī bhavati, nādattādāyī bhavati, na kāmamithyācārī bhavati, na mṛṣāvādī bhavati, na piśunavāgbhavati, na paruṣavāgbhavati, na saṃbhinnapralāpī bhavati, nābhidhyālurbhavati, na vyāpannacitto bhavati, na mithyādṛṣṭiko bhavati, na mithyājīvena jīvikāṃ kalpayati / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvo na dīrghāyuṣkeṣu deveṣūpapadyate, na duḥśīlaparigrāhako bhavati, nābhūtadharmaparigrāhako bhavati, na dhyānasamāpattivaśenopapadyate / tatkasya hetoḥ? asti hi tasyopāyakauśalyaṃ yenopāyakauśalyena samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo na dīrghāyuṣkeṣu deveṣūpapadyate / tatpunaḥ subhūte upāyakauśalyaṃ bodhisattvasya mahāsattvasya katamat? yaduta iyameva prajñāpāramitā / tathā ca atropāyakauśalye yogamāpadyate, yathā anyenopāyakauśalyena samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo dhyānāni ca samāpadyate, na ca dhyānavaśenopapadyate / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvo balapariśuddhiṃ nigacchati, vaiśāradyapariśuddhiṃ nigacchati,
sarvabuddhadharmapariśuddhiṃ nigacchati, tāmanuprāpnoti //
āyuṣmān subhūtirāha - yadā bhagavan sarvadharmā evaṃ prakṛtipariśuddhāḥ, tatkatamasya bhagavan dharmasya bodhisattvo mahāsattvo balapariśuddhiṃ nigacchati, vaiśāradyapariśuddhiṃ nigacchati, sarvabuddhadharmapariśuddhiṃ nigacchati, tāmanuprāpnoti? evamukte bhagavānāyuṣmantaṃ subhūtimetadavocat - evametatsubhūte, evam etat / tatkasya hetoḥ? sarvadharmā hi subhūte prakṛtyaiva pariśuddhāḥ / evaṃ subhūte prakṛtipariśuddheṣu sarvadharmeṣu bodhisattvasya mahāsattvasya prajñāpāramitāyāṃ śikṣamāṇasya yā asaṃsīdanatā anavalīnatā, iyaṃ sā subhūte prajñāpāramitā / evaṃ subhūte bālapṛthagjanā enān dharmānajānanto 'paśyanto dharmāṇāṃ dharmatāṃ na jānanti, na paśyanti / teṣāṃ sattvānāṃ (Vaidya 212) kṛtaśaḥ subhūte bodhisattvā mahāsattvā vyāyacchante, vīryamārabhante - vayamevamajānakān sattvān jānayiṣyāmaḥ, vayamevamapaśyakān sattvān paśyayiṣyāmaḥ ityatra śikṣāyāṃ śikṣante / atra śikṣāyāṃ śikṣamāṇā bodhisattvā mahāsattvā balānyanuprāpnuvanti, vaiśāradyānyanuprāpnuvanti / sarvabuddhadharmānanuprāpnuvanti / evaṃ śikṣamāṇāḥ subhūte bodhisattvā mahāsattvāḥ parasattvānāṃ parapudgalānāṃ cittacaritavispanditāni yathābhūtaṃ prajānanti / yathābhūtaṃ prajānantaḥ paracittacaritajñatāyāḥ pāraṃ gacchanti / tadyathāpi nāma subhūte alpakāste mahāpṛthivyāṃ pṛthivīpradeśāḥ ye 'pagatapāṣāṇāḥ, yatra suvarṇaṃ vā jātarūpaṃ vā rajataṃ votpadyate / atha khalu punarbahutarakāste mahāpṛthivyāṃ pṛthivīpradeśāḥ, ya ūṣarā ujjaṅgalā vividhatṛṇakāṇḍakaṇṭakādhānāḥ / evameva subhūte alpakāste bodhisattvā mahāsattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye 'syāṃ sarvajñatāśikṣāyāṃ śikṣante yaduta prajñāpāramitāśikṣāyām / atha khalu bahutarakāste sattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye śrāvakapratyekabuddhaśikṣāyāṃ śikṣante //
punaraparaṃ subhūte tadyathāpi nāma alpakāste sattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye cakravartirājyasaṃvartanīyaṃ karma samādāya vartante / atha khalu bahutarakāste sattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye koṭṭarājyasaṃvartanīyaṃ karma samādāya vartante / evameva subhūte alpakāste bodhisattvā mahāsattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye imaṃ mārgamārūḍhā yaduta prajñāpāramitāmārgam, anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbhotsyāmahe iti / atha khalu bahutarakāste sattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye śrāvakapratyekabuddhamārgamārūḍhāḥ //
punaraparaṃ subhūte tadyathāpi nāma alpakāste sattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye śakrasaṃvartanīyaṃ karma samādāya vartante / atha khalu bahutarakāste sattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye devalokasaṃvartanīyaṃ karma samādāya vartante / evameva subhūte alpakāste bodhisattvā mahāsattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye 'syāṃ prajñāpāramitāśikṣāyāṃ śikṣante / atha khalu bahutarakāste bodhisattvā mahāsattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye śrāvakapratyekabuddhaśikṣāyāṃ śikṣante //
punaraparaṃ subhūte tadyathāpi nāma alpakāste sattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye brahmasaṃvartanīyaṃ karma samādāya vartante / atha khalu bahutarakāste sattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye brahmapārṣadyasaṃvartanīyaṃ karma samādāya vartante / evameva subhūte alpakāste bodhisattvā mahāsattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye 'vinivartanīyā anuttarāyāṃ samyaksaṃbodheḥ / atha khalu bahutarakāste bodhisattvā mahāsattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye vivartante 'nuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ / tasmāttarhi subhūte alpakāste sattvāḥ sattvanikāye saṃvidyante, ye 'nuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau saṃprasthitāḥ / tebhyo 'pi subhūte alpebhyo 'lpatarakāste sattvāḥ, ye tathatvāya pratipadyante / (Vaidya 213) tebhyo 'pi subhūte alpatarakebhyastathatvāya pratipadyamānebhyo 'lpatamāste ye prajñāpāramitāyāṃ yogamāpadyante / tebhyo 'pi subhūte alpatamebhyaḥ prajñāpāramitāyāṃ yogamāpadyamānebhyo 'lpatamāste bodhisattvā mahāsattvāḥ, ye 'vinivartanīyā anuttarāyāṃ samyaksaṃbodheḥ / tasmāttarhi subhūte bodhisattvena mahāsattvena ya ete 'lpatamebhyo 'lpatamā avinivartanīyā bodhisattvā mahāsattvāḥ, teṣu gaṇanāṃ gantukāmena ihaiva prajñāpāramitāyāṃ śikṣitavyam, yogamāpattavyam //
punaraparaṃ subhūte bodhisattvasya mahāsattvasya evaṃ prajñāpāramitāyāṃ śikṣamāṇasya na khilasahagataṃ cittamutpadyate, na vicikitsāsahagataṃ cittamutpadyate, nerṣyāmātsaryasahagataṃ cittamutpadyate, na dauḥśīlyasahagataṃ cittamutpadyate, na vyāpādasahagataṃ cittamutpadyate, na kausīdyasahagataṃ cittamutpadyate, na vikṣepasahagataṃ cittamutpadyate, na dauṣprajñasahagataṃ cittamutpadyate / evaṃ hi subhūte prajñāpāramitāyāṃ śikṣamāṇena bodhisattvena mahāsattvena sarvāḥ pāramitā saṃgṛhītā bhavanti, sarvāḥ pāramitā udgṛhītā bhavanti, sarvāḥ pāramitā anugatā bhavanti / sarvāḥ pāramitā antargatā bhavanti / tadyathāpi nāma subhūte satkāyadṛṣṭau dvāṣaṣṭidṛṣṭigatānyantargatāni bhavanti, evameva subhūte prajñāpāramitāyāṃ śikṣamāṇasya bodhisattvasya mahāsattvasya tasyāṃ sarvāḥ pāramitā antargatā bhavanti / tadyathāpi nāma subhūte puruṣasya jīvitendriye pravartamāne sarvāṇīndriyāṇyantargatāni bhavanti, evameva subhūte bodhisattvasya mahāsattvasya prajñāpāramitāyāṃ śikṣamāṇasya sarvakuśalā dharmā antargatā bhavanti / tadyathāpi nāma subhūte puruṣasya jīvitendriye niruddhe sarvāṇīndriyāṇi niruddhāni bhavanti, evameva subhūte bodhisattvasya mahāsattvasya prajñāpāramitāyāṃ śikṣamāṇasya ajñāne niruddhe sarve 'kuśalā dharmā niruddhā bhavanti, sarvāś ca tadanyāḥ pāramitā antargatāḥ parigṛhītā bhavanti / tasmāttarhi subhūte bodhisattvena mahāsattvena sarvāḥ pāramitāḥ parigrahītukāmena prajñāpāramitāyāṃ śikṣitavyam / prajñāpāramitāyāṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ sarvasattvānāmagratāyāṃ śikṣate / tatkasya hetoḥ? puṇyāgratvāt / tatkiṃ manyase subhūte yāvantastrisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvāḥ sattvasaṃgraheṇa saṃgṛhyamāṇāḥ, api nu te bahavo bhavanti? subhūtirāha - jāmbūdvīpakā eva tāvadbhagavan bahavaḥ sattvā bhavanti, kaḥ punarvādo ye trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ / bhagavānāha - yaḥ subhūte eko bodhisattvo mahāsattvo yāvajjīvaṃ tiṣṭhaṃstān sarvasattvān cīvarapiṇḍapātaśayanāsanaglānapratyayabhaiṣajyapariṣkāraiḥ sarvasukhopadhānaiścopatiṣṭhet, tatkiṃ manyase subhūte api nu sa bodhisattvo mahāsattvastatonidānaṃ bahutaraṃ puṇyaṃ prasavati? subhūtirāha - bahu bhagavan, bahu sugata / bhagavānāha - ataḥ sa subhūte bodhisattvo mahāsattvastatonidānaṃ bahutaraṃ puṇyaṃ prasavati, ya imāṃ prajñāpāramitāmantaśo 'cchaṭāsaṃghātamātrakam api bhāvayet / tatkasya hetoḥ? evaṃ mahārthikā hi subhūte prajñāpāramitā bodhisattvasya mahāsattvasya anuttarāyāḥ samyaksaṃbodherāhārikā / tasmāttarhi subhūte bodhisattvena mahāsattvena anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃboddhukāmena sarvasattvānāmanuttaratāṃ gantukāmena sarvasattvānāmanāthānāṃ nāthena bhavitukāmena (Vaidya 214) buddhaviṣayamanuprāptukāmena buddhavṛṣabhitāmanugantukāmena buddhavikrīḍitaṃ vikrīḍitukāmena buddhasiṃhanādaṃ naditukāmena buddhasaṃpattimanuprāptukāmena trisāhasramahāsāhasre lokadhātau dharmasāṃkathyaṃ kartukāmena bodhisattvena mahāsattvena prajñāpāramitāyāṃ śikṣitavyam / prajñāpāramitāyāṃ subhūte śikṣamāṇasya bodhisattvasya mahāsattvasya nāhaṃ tāṃ saṃpattiṃ samanupaśyāmi, yā tena na śikṣitā bhavati / subhūtirāha - kiṃ punarbhagavan śrāvakasaṃpattir api tena bodhisattvena mahāsattvena śikṣitā bhavati? bhagavānāha - śrāvakasaṃpattir api subhūte tena bodhisattvena mahāsattvena śikṣitā bhavati / na khalu punaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ śrāvakasaṃpatyāṃ sthāsyāmīti śikṣate, śrāvakasaṃpattirvā me bhaviṣyatīti naivaṃ śikṣate / ye 'pi te subhūte śrāvakagaṇāḥ, tān api sa jānāti, na ca tatrāvatiṣṭhate / evaṃ ca vyavacārayati, na ca prativahati - mayāpyete śrāvakaguṇā deśayitavyāḥ prakāśayitavyā iti śikṣate / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ sadevamānuṣāsurasya lokasya dakṣiṇīyatāṃ gacchati / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ sarvāṃstato 'nyān dakṣiṇīyān śrāvakapratisaṃyuktān pratyekabuddhapratisaṃyuktāṃścābhibhavati, sarvajñatā cāsya āsannībhavati / evaṃ śikṣamāṇaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvo na riñcati, prajñāpāramitāṃ carati prajñāpāramitāyāmavirahitaḥ prajñāpāramitāvihāreṇa / evaṃ caran subhūte bodhisattvo mahāsattvo 'parihāṇadharmā aparihāṇadharmeti veditavyaḥ / sarvajñatāyā dūrīkaroti śrāvakabhūmim, pratyekabuddhabhūmiṃ ca, āsannībhavatyanuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ / sacetpunarasyaivaṃ bhavati - iyaṃ sā prajñāpāramitā imāṃ sarvajñatāmāhariṣyati, ityevaṃ saṃjānīte, carati prajñāpāramitām / atha tām api prajñāpāramitāṃ na saṃjānīte - iyaṃ sā prajñāpāramitā, asya vā prajñāpāramitā sarvajñatāmāhariṣyatīti vā, evam api subhūte bodhisattvo mahāsattvo na saṃjānīte, na samanupaśyati / sacedevaṃ carati bodhisattvo mahāsattvaḥ, carati prajñāpāramitāyāmiti //
āryāṣṭasāhasrikāyāṃ prajñāpāramitāyāṃ śikṣāparivarto nāma pañcaviṃśatitamaḥ //
_______________________________________________________________
(Vaidya 215)
ASP_26: māyopamaparivartaḥ ṣaḍviṃśatitamaḥ /
atha khalu śakrasya devānāmindrasyaitadabhūt - caranneva tāvadayaṃ bodhisattvo mahāsattvaḥ sarvasattvānabhibhavati, kaḥ punarvādo yadā anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbuddho bhaviṣyati / lābhāsteṣāṃ sattvānāṃ sulabdhāḥ, sujīvitaṃ ca te sattvā jīvanti, yeṣāṃ sarvajñatāyāṃ cittaṃ krāmati / kaḥ punarvādo yairanuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittamutpāditam / spṛhaṇīyāste sattvā ye sattvasārā anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbhotsyante //
atha khalu śakro devānāmindro māndāravāṇi puṣpāṇyabhinirmāya puṣpāṇāmañjaliṃ kṛtvā tathāgatamarhantaṃ samyaksaṃbuddhamabhyavākirat, evaṃ ca vācamabhāṣata - yairbodhisattvayānikaiḥ pudgalairanuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittamutpāditam - anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbhotsyāmahe, abhisaṃbudhya sarvasattvān mahatā saṃsārārṇavenohyamānān same pārime tīre pratiṣṭhāpayiṣyāma iti, samṛdhyantāṃ teṣāmabhīpsitāḥ paricintitāḥ, parigṛhītāścittotpādāḥ eteṣāmeva buddhadharmāṇāṃ paripūraṇāya bhavantu, eteṣāmeva sarvajñatāpratisaṃyuktānāṃ dharmāṇāṃ paripūraṇāya bhavantu, eteṣāmeva svayaṃbhūdharmāṇāṃ paripūraṇāya bhavantu, eteṣāmeva asaṃhāryadharmāṇāṃ paripūraṇāya bhavantu / na me bhagavan ekacittotpādo 'pyutpadyate, yatte bodhisattvā mahāsattvā mahākaruṇayā samanvāgatā vivarteran anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheriti / na me bhagavan ekacittotpādo 'pyutpadyate yatte bodhisattvayānikāḥ pudgalā anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃboddhuṃ saṃprasthitāḥ, tato vivarteran / iti yadbhūyasyā mātrayā praṇidhiṃ janayiṣyantyanuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau imāni saṃsārāvacarāṇi duḥkhāni sattvānāṃ saṃpaśyantaḥ / tatkasya hetoḥ? tayā mahākaruṇayā arthakāmā hitakāmā hi te sadevamānuṣāsurasya lokasyānukampakāḥ, ye imairevaṃrūpaiścittotpādaiḥ samanvāgatāḥ kimiti vayaṃ tīrṇāḥ sattvāṃstārayema, muktā mocayema, āśvastā āśvāsayema, parinirvṛtāḥ parinirvāpayema, ityetaiścittotpādairviharanti / yasteṣāṃ bhagavan prathamayānasaṃprasthitānāṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ cittotpādānanumodate, avinivartanīyānāmapyavinivartanīyadharmatāmanumodate, ekajātipratibaddhānām api bodhisattvānāṃ mahāsattvānāmekajātipratibaddhadharmatāmanumodate, kiyatsa bhagavan kulaputro vā kuladuhitā vā bahutaraṃ puṇyaṃ prasavati? evamukte bhagavān śakraṃ devānāmindrametadavocat - syātkhalu punaḥ kauśika śakyeta sumeroḥ parvatarājasya palāgreṇa tulyamānasya pramāṇaṃ grahītum, na tveva kauśika tasya kulaputrasya vā kuladuhiturvā bodhisattvasya mahāsattvasyānumodanāsahagatasya cittotpādasya puṇyapramāṇaṃ grahītum / syātkhalu punaḥ kauśika śakyeta cāturmahādvīpake lokadhātau palāgreṇa tulyamāne pramāṇaṃ grahītum, na tveva kauśika tasyānumodanāsahagasya cittotpādasya puṇyapramāṇaṃ grahītum / syātkhalu punaḥ kauśika śakyeta sāhasre cūlike lokadhātau tulyamāne palāgreṇa pramāṇaṃ grahītum, na tveva kauśika tasyānumodanāsahagatasya cittotpādasya puṇyapramāṇaṃ grahītum / syātkhalu punaḥ kauśika śakyeta (Vaidya 216) dvisāhasre madhyame lokadhātau palāgreṇa tulyamāne pramāṇaṃ grahītum, na tveva kauśika tasyānumodanāsahagatasya cittotpādasya puṇyapramāṇaṃ grahītum / syātkhalu punaḥ kauśika śakyeta trisāhasramahāsāhasre lokadhātau tulyamāne palāgreṇa pramāṇaṃ grahītum, na tveva kauśika tasya kulaputrasya vā kuladuhiturvā bodhisattvasya mahāsattvasyānumodanāsahagatasya cittotpādasya puṇyapramāṇaṃ grahītum //
evamukte śakro devānāmindro bhagavantametadavocat - mārādhiṣṭhitāste bhagavan sattvā veditavyāḥ, ye bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ prathamacittotpādamupādāya yāvadanuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbuddhānāmevamaprameyamanumodanāsahagatasya cittotpādasya puṇyamiti na śṛṇvanti, na jānanti, na paśyanti, tāmanumodanāṃ na samanvāharanti / mārapakṣikā bhagavaṃste sattvā bhaviṣyanti, ye bodhisattvānāṃ mahāsattvānāmimāṃścittotpādānnānumodiṣyante / mārabhavanebhyaś ca te bhagavan sattvāścyutā bhaviṣyanti, ya imāṃścittotpādāṃsteṣāṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ nānumodiṣyante / tatkasya hetoḥ? mārabhavanavidhvaṃsanakarā hi tairbhagavan ime cittotpādā abhinirhṛtāḥ, yairamī cittotpādā anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmitāḥ, anumoditā vā amī cittopādāḥ / anumoditavyā bhagavaṃsteṣāṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāmamī cittotpādāḥ, yairbodhisattvairmahāsattvairanuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittamutpāditam / yeṣāṃ bhagavaṃstathāgato 'parityaktaḥ, dharmo 'parityaktaḥ, saṃgho 'parityaktaḥ, taiḥ kulaputraiḥ kuladuhitṛbhiśceme cittotpādā anumoditavyāḥ //
evamukte bhagavān śakraṃ devānāmindrametadavocat - evametatkauśika, evam etat / yeṣāṃ kauśika tathāgato 'parityaktaḥ, dharmo 'parityaktaḥ, saṃgho 'parityaktaḥ, taiḥ kulaputraiḥ kuladuhitṛbhiśceme cittotpādā anumoditavyāḥ / yaiḥ kauśika kulaputraiḥ kuladuhitṛbhiśceme cittopādā anumoditā bodhisattvayānikairvā pratyekabuddhayānikairvā śrāvakayānikairvā, te kṣipraṃ tathāgatānarhataḥ samyaksaṃbuddhānārāgayiṣyanti, na virāgayiṣyanti / evamukte śakro devānāmindro bhagavantametadavocat - evametadbhagavan, evametatsugata / yaiḥ kulaputraiḥ kuladuhitṛbhiśceme cittotpādā anumoditā bodhisattvayānikairvā pratyekabuddhayānikairvā śrāvakayānikairvā, te kṣipraṃ tathāgatānarhataḥ samyaksaṃbuddhānārāgayiṣyanti, na virāgayiṣyanti / evaṃ tairanumodanāsahagataiścittotpādakuśalamūlairyatra yatropapatsyante, tatra tatra satkṛtāś ca bhaviṣyanti, gurukṛtāś ca bhaviṣyanti, mānitāś ca bhaviṣyanti, pūjitāś ca bhaviṣyanti, arcitāś ca bhaviṣyanti, apacāyitāś ca bhaviṣyanti / na ca te amanaāpāni rūpāṇi drakṣyanti [NOTE: Conze translates "nor hear any unpleasant sounds"] / na ca te amanaāpān gandhān ghrāsyanti / na ca te amanaāpān rasān paribhokṣyante / na ca te amanaāpāni spraṣṭavyāni sprakṣyanti / na ca teṣāmapāyeṣūpapattiḥ pratikāṅkṣitavyā / svargopapattisteṣāṃ pratikāṅkṣitavyā / tatkasya hetoḥ? tathā hi taiḥ kulaputraiḥ kuladuhitṛbhirvā sarvasattvasukhāvahānyaprameyāṇāmasaṃkhyeyānāṃ sattvānāṃ kuśalamūlānyanumoditāni yair api bhagavaṃśchandamutpādya bodhaye bodhisattvayānikānāṃ pudgalānāṃ te cittotpādā anumoditāḥ, teṣāṃ te cittotpādā (Vaidya 217) vivardhamānā anuttarāyāḥ samyaksaṃbodherāhārakā bhaviṣyanti / te 'pyanuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhya aprameyānasaṃkhyeyān sattvān parinirvāpayiṣyanti / bhagavānāha - evametatkauśikaḥ, evametat, yathā tvayā vāgbhāṣitā tathāgatasyaivānubhāvena / yena kauśika kulaputreṇa vā kuladuhitrā vā bodhisattvayānikānāṃ pudgalānāṃ te cittotpādā anumoditāḥ, anena kauśika paryāyeṇa tena kulaputreṇa vā kuladuhitrā vā bodhisattvayānikānāṃ pudgalānāṃ tāṃścittotpādānanumodya aprameyāṇāṃ sattvānāmasaṃkhyeyānāṃ sattvānāṃ kuśalamūlānyanumoditāni bhavanti, avaropitāni abhinirhṛtāni ca bhavanti //
subhūtirāha - kathaṃ ca bhagavan māyopamaṃ cittamanuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhyate? evamukte bhagavānāyuṣmantaṃ subhūtimetadavocat - tatkiṃ manyase subhūte samanupaśyasi tvaṃ māyopamaṃ cittam? subhūtirāha - no hīdaṃ bhagavan / bhagavānāha - tatkiṃ manyase subhūte samanupaśyasi tvaṃ māyām? āha - no hīdaṃ bhagavan / nāhaṃ bhagavan māyopamaṃ cittaṃ nāpi māyāṃ samanupaśyāmi / bhagavānāha - tatkiṃ manyase subhūte yanna māyāṃ nāpi māyopamaṃ cittaṃ samanupaśyasi, tatkiṃ tvamanyatra māyāyā māyopamādvā cittāt taṃ dharmaṃ samanupaśyasi yo dharmo 'nuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhyate? āha - no hīdaṃ bhagavan / nāhaṃ bhagavan anyatra māyāyā māyopamādvā cittāt taṃ dharmaṃ samanupaśyāmi, yo dharmo 'nuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhyate / so 'haṃ bhagavan anyatra māyāyā māyopamādvā cittāt taṃ dharmasamanuśyan katamaṃ dharmamupadekṣyāmi astīti vā nāstīti vā? yaś ca atyantavivikto dharmaḥ, na so 'stīti vā nāstīti vā upaiti / yo 'pi dharmo 'tyantatayā viviktaḥ, nāsāvanuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhyate / tatkasya hetoḥ? na hi bhagavan asaṃvidyamāno dharmo 'nuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhyate / tasmāttarhi bhagavan atyantaviviktā prajñāpāramitā / yaś ca dharmo 'tyantaviviktaḥ, nāsau dharmo bhāvayitavyaḥ / nāpyasau kasyaciddharmasyāvāhako vā nirvāhako vā / kathaṃ bhagavan bodhisattvo mahāsattvo 'tyantaviviktāṃ prajñāpāramitāmāgamya anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhyate? anuttarāpi nāma bhagavan samyaksaṃbodhiratyantaviviktā / yadā bhagavan prajñāpāramitāpyatyantaviviktā, anuttarāpi samyaksaṃbodhiratyantaviviktā, tadā kathaṃ bhagavan viviktena viviktamabhisaṃbuddhaṃ bhavati? evamukte bhagavānāyuṣmantaṃ subhūtimetadavocat - sādhu sādhu subhūte / evametatsubhūte, evam etat / atyantaviviktā subhūte prajñāpāramitā, atyantaviviktaiva anuttarā samyaksaṃbodhiḥ / yata eva subhūte atyantaviviktā prajñāpāramitā, ata eva atyantaviviktā anuttarā samyaksaṃbodhirabhisaṃbudhyate / sacetsubhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ prajñāpāramitāmatyantaviviktāmiti saṃjānīte, na sā prajñāpāramitā syāt / evaṃ khalu subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ prajñāpāramitāmāgamya anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhyate, nāpi subhūte prajñāpāramitāmāgamya anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃbudhyate / na ca vivekena vivekamabhisaṃbudhyate, abhisaṃbudhyate ca bodhisattvo mahāsattvo 'nuttarāṃ samyaksaṃbodhim / na ca prajñāpāramitāmanāgamyābhisaṃbudhyate //
(Vaidya 218) subhūtirāha - yathāhaṃ bhagavan bhagavato bhāṣitasyārthamājānāmi, tathā gambhīre bhagavan arthe carati bodhisattvo mahāsattvaḥ / bhagavānāha - evametatsubhūte, evam etat / gambhīre 'rthe subhūte carati bodhisattvo mahāsattvaḥ / duṣkarakārakaḥ subhūte bodhisattvo mahāsattvaḥ, yo gambhīre 'rthe carati, taṃ cārthaṃ na sākṣātkaroti yaduta śrāvakabhūmau vā pratyekabuddhabhūmau vā //
subhūtirāha - yathāhaṃ bhagavan bhagavato bhāṣitasyārthamājānāmi, tathā na kaścidduṣkarakārako bodhisattvo mahāsattvaḥ / tatkasya hetoḥ? tathā hi bhagavan sa eva dharmo nopalabhyate yaḥ sākṣātkuryāt, so 'pi dharmo nopalabhyate yaḥ sākṣātkriyate, so 'pi dharmo nopalabhyate yena sākṣātkriyeta / sacedbhagavan evaṃ bhāṣyamāṇo bodhisattvo mahāsattvo na saṃsīdati, nāvalīyate na saṃlīyate, na vipṛṣṭhībhavati, notrasyati na saṃtrasyati na saṃtrāsamāpadyate, carati prajñāpāramitāyām / saceccarāmīti na samanupaśyati, carati prajñāpāramitāyām / āsannā me 'nuttarā samyaksaṃbodhiriti sacedevamati na samanupaśyati, carati prajñāpāramitāyām / dūrīkṛtā me śrāvakabhūmiḥ pratyekabuddhabhūmirveti sacedasyaivam api na bhavati, carati prajñāpāramitāyām / tadyathāpi nāma bhagavan ākāśasya naivaṃ bhavati - kasyacidahamāsannaḥ, kasyacidvā dūra iti / tatkasya hetoḥ? avikalpatvādbhagavan ākāśasya / evameva bhagavan prajñāpāramitāyāṃ carato bodhisattvasya mahāsattvasya naivaṃ bhavati - anuttarāṃ samyaksabodhirmamāsannā, śrāvakabhūmiḥ pratyekabuddhabhūmiś ca mama dūra iti / tatkasya hetoḥ? nirvikalpatvādbhagavan prajñāpāramitāyāḥ / tadyathāpi nāma bhagavan māyāpuruṣasya naivaṃ bhavati - māyākāro mamāsannaḥ, yaḥ punaranyo janakāyaḥ saṃnipatitaḥ sa mama dūra iti / tatkasya hetoḥ? avikalpatvādbhagavan māyāpuruṣasya / evameva bhagavan prajñāpāramitāyāṃ carato bodhisattvasya mahāsattvasya naivaṃ bhavati - anuttarā samyaksaṃbodhirmamāsannā, śrāvakabhūmiḥ pratyekabuddhabhūmiś ca mama dūra iti / tatkasya hetoḥ? avikalpatvādbhagavan prajñāpāramitāyāḥ / tadyathāpi nāma bhagavan pratibhāsasya naivaṃ bhavati - yenārambaṇena pratibhāsa utpadyate tanmamāsanne, ye tu khalu punaratra nopasaṃkrāntā ādarśe vā udakapātre vā te mama dūra iti / tatkasya hetoḥ? avikalpatvādbhagavan pratibhāsasya / evameva bhagavan prajñāpāramitāyāṃ carato bodhisattvasya mahāsattvasya naivaṃ bhavati - anuttarā samyaksaṃbodhirmamāsannā, śrāvakabhūmiḥ pratyekabuddhabhūmiś ca mama dūra iti / tat kasya hetoḥ? avikalpatvādbhagavan prajñāpāramitāyāḥ / tadyathāpi nāma bhagavaṃstathāgatasya kaścitpriyo vā apriyo vā na saṃvidyate, tatkasya hetoḥ? sarvakalpavikalpaprahīṇatvāttathāgatasya, evameva bhagavan prajñāpāramitāyāṃ carato bodhisattvasya mahāsattvasya na kaścitpriyo vā apriyo vā saṃvidyate / tatkasya hetoḥ? avikalpatvādbhagavan prajñāpāramitāyāḥ / yathaiva hi bhagavan sarvakalpavikalpaprahīṇastathāgataḥ, tathaiva bhagavan prajñāpāramitāpi sarvakalpavikalpaprahīṇā / tadyathāpi nāma bhagavaṃstathāgatenārhatā samyaksaṃbuddhena yo nirmitako nirmitaḥ, na tasyaivaṃ bhavati - śrāvakabhūmiḥ pratyekabuddhabhūmiś ca mama dūre, anuttarā samyaksaṃbodhirmamāsanneti / tatkasya (Vaidya 219) hetoḥ? avikalpatvādbhagavannirmitasya / evameva bhagavan bodhisattvasya mahāsattvasya prajñāpāramitāṃ carato naivaṃ bhavati - śrāvakabhūmiḥ pratyekabuddhabhūmiś ca mama dūre, anuttarā samyaksaṃbodhirmamāsanneti / tatkasya hetoḥ? avikalpatvādeva bhagavan prajñāpāramitāyāḥ / tadyathāpi nāma bhagavan sa nirmitako yasya kṛtyasya kṛtaśo nirmitaḥ, tatkṛtyaṃ karoti / sa ca nirmitako 'vikalpaḥ / tatkasya hetoḥ? avikalpatvādeva nirmitasya / evameva bhagavan bodhisattvo mahāsattvo yasya kṛtyasya kṛtaśa imāṃ prajñāpāramitāṃ bhāvayati, tacca kṛtyaṃ karoti, sā ca prajñāpāramitā avikalpā / tatkasya hetoḥ? avikalpatvādeva bhagavan prajñāpāramitāyāḥ / tadyathāpi nāma bhagavan dakṣeṇa palagaṇḍena vā palagaṇḍāntevāsinā vā dārumayī strī vā puruṣo vā yantrayuktaḥ kṛto bhavet / sa yasya kṛtyasyārthāya kṛtaḥ, tacca kṛtyaṃ karoti / sa ca dārusaṃghāto 'vikalpaḥ / tatkasya hetoḥ? avikalpatvādeva bhagavan dārusaṃghātasya / evameva bhagavan bodhisattvo mahāsattvo yasya kṛtyasya kṛtaśa imāṃ prajñāpāramitāṃ bhāvayati, tacca kṛtyaṃ karoti, sā ca prajñāpāramitā avikalpā / tatkasya hetoḥ? avikalpatvādeva bhagavan asyāḥ prajñāpāramitāyā iti //
āryāṣṭasāhasrikāyāṃ prajñāpāramitāyāṃ māyopamaparivarto nāma ṣaḍviṃśatitamaḥ //
_______________________________________________________________
(Vaidya 220)
ASP_27: sāraparivartaḥ saptaviṃśatitamaḥ /
atha khalvāyuṣmān śāriputra āyuṣmantaṃ subhūtimetadavocat - sāre batāyamāyuṣman subhūte bodhisattvo mahāsattvaścarati, yaḥ prajñāpāramitāyāṃ carati / evamukte āyuṣmān subhūtirāyuṣmantaṃ śāriputrametadavocat - sāre batāyamāyuṣman śāriputra bodhisattvo mahāsattvaścarati, yaḥ prajñāpāramitāyāṃ carati //
atha khalu saṃbahulānāṃ kāmāvacarāṇāṃ devaputrasahasrāṇāmetadabhavat - namaskartavyāste sattvāḥ, yairanuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittānyutpāditāni abhinirhṛtāni / ye ceha gambhīrāyāṃ prajñāpāramitāyāṃ caranti, tathā caranto bhūtakoṭiṃ na sākṣātkurvanti, yaduta śrāvakabhūmau vā pratyakabuddhabhūmau vā / anenāpi paryāyeṇa duṣkarakārakā bodhisattvā mahāsattvā veditavyāḥ, ye dharmāṇāṃ dharmatāyāṃ caranti, na ca tāṃ dharmatāṃ sākṣātkurvanti / atha khalvāyuṣmān subhūtisteṣāṃ saṃbahulānāṃ kāmāvacarāṇāṃ devaputrasahasrāṇāṃ cetasaiva cetaḥparivitarkamājñāya tāni saṃbahulāni kāmāvacarāṇāṃ devaputrāṇāṃ sahasrāṇyāmantrayante sma - nedaṃ devaputrāsteṣāṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ duṣkaram, yatte tāṃ bhūtakoṭiṃ na sākṣātkurvanti / idaṃ tu devaputrāsteṣāṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ duṣkaraṃ caiva paramaduṣkaraṃ caiva, yadaprameyānasaṃkhyeyānapramāṇān sattvān parinirvāpayiṣyāma iti saṃnāhaṃ saṃnahyante / te ca sattvā atyantatayā na saṃvidyante, asaṃvidyamānā nopalabhyante, sattvaviviktatvāt / evaṃ vainayikā atyantatayā na saṃvidyante / evaṃ ca bodhisattvā mahāsattvā anuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃboddhuṃ saṃprasthitāḥ sattvān vineṣyāma iti, ākāśaṃ sa devaputrā vinetavyaṃ manyeta yaḥ sattvān vinetavyān manyeta / tatkasya hetoḥ? ākāśaviviktatayā hi devaputrāḥ sattvaviviktatā veditavyā / anena devaputrāḥ paryāyeṇa duṣkarakārakā bodhisattvā mahāsattvāḥ, ye 'saṃvidyamānānāmanupalabhyamānānāṃ sattvānāṃ kṛtaśaḥ saṃnāhaṃ saṃnahyante / ākāśena na sa devaputrāḥ sārdhaṃ veditavyaṃ manyeta, yaḥ sattvānāṃ kṛtaśaḥ saṃnāhaṃ saṃnaddhavyaṃ manyeta / ayaṃ ca saṃnāho bodhisattvena mahāsattvena sattvānāṃ kṛtaśaḥ saṃnaddhaḥ / sarvātyantatayā sattvānupalabdhiruktā tathāgatenārhatā samyaksaṃbuddhena / sā ca sattvaviviktatayaiva veditavyā, vainayikavivaktatayā ca sattvaviviktatā veditavyā / sacedatraivaṃ bhāṣy