Phạn tạng (Sanskrit Canon)bsu034_u.htmNguyên tác: Sanskrit
Kinh Nguyệt Đăng Tam-muội (Samādhirājasūtra)
Kinh (Sūtra) ghi lại lời dạy của đức Phật, thuộc tạng Kinh trong Tam tạng Phật giáo Sanskrit. Dữ liệu văn bản lấy từ kho GRETIL (Göttingen Register of Electronic Texts in Indian Languages).
Văn bản gốc(Sanskrit)
Trang 8 / 9 (50.000 ký tự/trang)
to viśālabuddhiḥ sada harṣaprajñaḥ // SRS_36.26 // abhinnabuddhirvipulārthacintī acintya cinteti sadā prajānati / ghoṣasvabhāvaṃ pṛthu sarva jānatī śabdāṃśca tān nirdiśato na sajjati // SRS_36.27 // asakta so vuccati dharmabhāṇako na sajjate sarvajagasya bhāṣataḥ / praśnāna nirdeśapadehi kovidaḥ tathāhi teno paramārthu jñātaḥ // SRS_36.28 // ekasya sūtrasyupadeśakoṭiyo acintiyāṃ niordiśato na sajjati / (Vaidya 258) asaṅganirdeśapadārthakovido bhāṣantu so parṣagato na sajjate // SRS_36.29 // yaḥ susthito bhoti iho samādhiye sa bodhisattvo bhavatī akampiyaḥ / dharme balādhānaviśeṣaprāptaḥ karoti so 'rthaṃ bahuprāṇakoṭinām // SRS_36.30 // yathaiva meruracalo akampiyaḥ sarvehi vātehi na śakya kampitum / tathaiva bhikṣurvidu dharmabhāṇakaṃ kampetu śakyaṃ na parapravādibhiḥ // SRS_36.31 // mahāsahasreṣviha lokadhātuṣu ye parvatā ukta akampanīyāḥ / te śakya vātena prakampanāya na tveva dharme sthitu śūnyi bhikṣuḥ // SRS_36.32 // ya śūnyatāyāṃ satataṃ prayukto buddhāna eṣo niyataṃ vihāraḥ / prajānatī niścitu dharma śūnyāṃ sa sarvavādībhi na śakyu kṣobhitum // SRS_36.33 // akampiyo bhoti parapravādibhiḥ savapravādehi anābhibhūtaḥ / anābhibhūtaśca aninditaśca imumuddiśitvāna samādhi śāntam // SRS_36.34 // gatiṃ gato bhoti sa śunyatāyāṃ sarveṣu dharmeṣu na kāṅkṣate 'sau / anantajñāne sada supratiṣṭhito imumuddiśitvāna samādhi śāntam // SRS_36.35 // balāni bodhyaṅga na tasya durlabhā pratisaṃvido ṛddhividhī acintiyā / abhijña no tasya bhavanti durlabhā dhāretva vācetva ima samādhim // SRS_36.36 // (Vaidya 259) bhavābhivṛttasya na tasya durlabhaṃ anantajñānena jināna darśanam / saṃbuddha koṭīnayutānacintiyān so drakṣyate etu samādhi dhārayan // SRS_36.37 // sarveṣa co teṣa jināna antike sa śroṣyate etu samādhi śāntam / vareṇa jñānena upetu bheṣyatī pratisaṃvidāsu vaśa pāramiṃ gataḥ // SRS_36.38 // saced bhavenmaṇiratanāna pūrṇā mahāsahasrā iya lokadhātuḥ / ye divya śreṣṭhā maṇiratanāḥ pradhānā heṣṭaṃ upādāya bhavāgru yāvat // SRS_36.39 // yāvanta kṣetrā bahuvidha te anantā jāmbūnadāsaṃstṛta pūrṇa sarve / dānaṃ dade jinavareṣu sarvaṃ bhūmītalādupari bhavāgra yāvat // SRS_36.40 // yāvanti santi bahu vividhā hi sattvā dānaṃ dadeyurvividhamanantakalpān / buddhāna dadyuḥ satatamaviṣṭhihanto bodhyarthiko co daditu dānaskandham // SRS_36.41 // yaścaiva bhikṣurabhiratu śūnyatāyāṃ buddhānnamasye daśanakhaprāñjalīyo / na sa dānaskandhaḥ purimaku yāti saṃkhyāṃ yaḥ śūnyatāyāmabhiratu bodhisattvaḥ // SRS_36.42 // taṃ co labhitvā sa hi naru puṇyavanto dānaṃ dadeti vipulu janetva śraddhām / paryeṣamāṇo atuliya buddhabodhiṃ aupamyametaṃ kṛtu puruṣottamena // SRS_36.43 // yaśco samādhimimu varu śreṣṭha gṛhṇeccatuṣpadāṃ gātha sa tuṣṭacittaḥ / yaḥ puṇyaskandho upacitu tena bhoti tat sarvadānaṃ śatimakalā nu bhoti // SRS_36.44 // (Vaidya 260) na tāva śīghraṃ pratilabhi buddhajñānaṃ dānaṃ dadet so hitakaru bodhisattvaḥ / aśrutva etaṃ viraju samādhi śāntaṃ yatha śrutva śīghraṃ labhati sa buddhajñānam // SRS_36.45 // yaśco labhitvā imu vara śāntabhūmiṃ śrutasya gotraṃ imu virajaṃ samādhim / puryāpuṇeyyā pramuditu bodhisattvaḥ sa śīghrametaṃ pratilabhi buddhajñānam // SRS_36.46 // yo 'pī nidhānaṃ pratilabhi evarūpaṃ kṣetrānanantān yathariva gaṅgavālikāḥ / te co bhaveyurmaṇiratanāna pūrṇā divyāna co tathapi ca mānuṣāṇām // SRS_36.47 // durdharṣu so bhoti prebhūtakośo mahādhano dhanaratanenupetaḥ / yo bodhisattvo labhati imaṃ samādhiṃ paryāpuṇantaḥ satatamatṛptu bhoti // SRS_36.48 // rājyaṃ labhitvā paramasamṛddha sphītaṃ na tena tuṣṭo bhavati kadāci vijñaḥ / yathā labhitvā imu virajaṃ samādhiṃ tuṣṭo udagro bhavati sa bodhisattvaḥ // SRS_36.49 // te te dharmadharā bhavanti satataṃ buddhāna sarvajñināṃ dhārentī varadharmanetri vipulāṃ kṣīṇāntakāle tathā / dharmakośadharā mahāmatidharāḥ sarvajñagañjaṃdharāḥ te te sattva sahasrakoṭiniyutāṃstoṣanti dharmasvaraiḥ // SRS_36.50 // te te śīladhanenupeta matimān śikṣādhanāḍhyā narāḥ te te śīlavrate sthitā abhiratā dharmadrumasyāṅkurāḥ / te te raktakaṣāyacīvaradharā naiṣkramyatuṣṭāḥ sadā te te sattvahitāya apratisamāḥ sarvajñatāṃ prasthitāḥ // SRS_36.51 // te te dānta sudānta sattvadamakā damathenupetāḥ sadā te te śānta suśāntatāmanugatāḥ śāntapraśāntendriyāḥ / te te supta prasupta sattva satataṃ dharmasvanairbodhayī bodhitvā varaśreṣṭha dharmaratanaiḥ sattvān pratiṣṭhāpayī // SRS_36.52 // (Vaidya 261) te te dānapatī bhavanti satataṃ sada muktatyāgī vidu te te matsariyairna saṃvasi mahātyāge ramante sadā / te te sattva daridra dṛṣṭva dukhitān bhogehi saṃtarpayī te te sattvahite sukhāya satataṃ sarvajñatāṃ prasthitāḥ // SRS_36.53 // te te āhani dharmabheri vipulāṃ jñāne sadā śikṣitāḥ chindantī jana sarva saṃśayalatāṃ jñāne sadā prasthitāḥ / te te suśruta dharmadhāri virajā sūtrāntakoṭīśatān parṣāyāṃ sthita āsane matidharāḥ pravyāharī paṇḍitāḥ // SRS_36.54 // te te bhonti bahuśrutāḥ śrutidharāḥ saṃbuddhadharmaṃdharāḥ kośān dharmamayān dharanti munināṃ dharmānnidhāne ratāḥ / te te bhonti viśālaprajña vipulāṃ prīitiṃ janenti sadā deśentā varadharma śānta nipuṇaṃ nairyāṇikaṃ durdṛśam // SRS_36.55 // te te dharmamadharmajñeya matimān dharme sthitāḥ sūratāḥ dharmarājyi praśāsi apratisamā varadharmacārī sadā / te te bhonti viśiṣṭadharmagurukā gurugaurave ca sthitāḥ dharme nagavare sthitā matidharā dharmadhvajocchrāyikāḥ // SRS_36.56 // te te matta pramatta sattva satataṃ dṛṣṭvā pramāde sthitān dṛṣṭvā caiva pranaṣṭa utpathagatān saṃsāramārge sthitān / teṣū maitra janitvudāra karuṇā muditāpyupekṣā sthitā teṣāṃ mārgavaraṃ pradarśayi śivamaṣṭāṅgikaṃ durdṛśam // SRS_36.57 // te tu nāva karitva dharma sudṛḍhāṃ dhārenti sattvān bahūn udyantān mahārṇaveṣu patitān saṃsārasrotogatān / bodhyaṅgā bala indriyaiḥ kavacitāḥ saddharmanāvāruhāḥ tīre pārami kṣema nityamabhaye sthāpenti sattvān sadā // SRS_36.58 // te te vaidyavarā vrateṣu caritā vaidyottamā vedakā vidyājñānavimuktipāragamitā saddharmabhaiṣajyadāḥ / dṛṣṭvā sattva gilāna nekavividhai rogaiḥ samabhyāhatān teṣāṃ dharmavirecanaṃ dadati taddharmaiścikitsanti tān // SRS_36.59 // te te vādi apavādimathanā lokendra vāgīśvarāḥ sarvajñeyaprabhaṃkarā matidharā varajñānabhūmisthitāḥ / śūra jñānabalā balapramathanāḥ saṃvarṇitā jñānibhiḥ jñāneno bahusattvakoṭiniyutāṃstoṣyanti dharme sthitāḥ // SRS_36.60 // (Vaidya 262) te te 'dhipati sārthavāha vipadaḥ sattvāna trāṇārthikāḥ dṛṣṭvā sattva pramūḍha mārgaratane sada mārapāśe sthitāḥ / teṣāṃ mārgavaraṃ prakāśayi śivaṃ kṣemaṃ sadā nirvṛtī yena jñānapathena nenti kuśalān bahusattvakoṭīśatān // SRS_36.61 // te te lenu bhavanti trāṇu śaraṇaṃ cakṣuḥ pradīpaṃkarāḥ bhītānāmabhayapradāśca satataṃ trastāna cāśvāsakāḥ / te 'tiduḥkhita sattva jñātva paramān jātyandhabhūtānimān dharmāloku karonti dharmaratane bhūtanaye śikṣitāḥ // SRS_36.62 // ye ye śilpavarā jage bahukarāḥ sattvāna arthāvahā yebhiḥ sattva sadā bhavanti sukhitāḥ śilpeṣu saṃśikṣitāḥ / śikṣāpāramitāṃ gatāḥ sukuśalā āścaryaprāptādbhutā ye bodhīnabhiprasthitā matidharā lokasya cakṣurdadāḥ // SRS_36.63 // no te tṛpta kadācidapratisamā varabuddhadharmaśrutāḥ śīlakṣāntisamādhipāragamitā gambhīradharmaśrutāḥ / no tṛptāśca pareṣu dharmaratanaṃ te deśayantaḥ śivaṃ mokṣopāyu pravarṣamāṇu varṣaṃ dharmairnarāṃstarpayī // SRS_36.64 // yāvanto bahu sattva teṣupagatā dharmārthikāḥ paṇḍitāḥ śroṣyāmo varadharmaśreṣṭharatanaṃ mārgaṃ ṛjuṃ añjasam / teṣāṃ chindiṣu saṃśayān matiadharā dharmeṇa saṃtoṣayī śīlakṣāntisamādhipāramigatā jānanta sattvaśayān // SRS_36.65 // jñānī jñānavarāgra pāramigatāḥ sattvāśaye kovidāḥ jānantaḥ parasattvacittacaritaṃ yeṣāṃ kathā yādṛśī / ye ye jñānakathāya sattvanayutā varadharmacakṣurlabhāḥ te te jñānaviśeṣapāramigatā mārgopadeśaṃkarāḥ // SRS_36.66 // mārā koṭisahasra teṣa viduṣāṃ cittaṃ pi no jāniṣu ākāśe yatha pakṣiṇāṃ padagatiṃ jñātuṃ na śakyā kvacit / śāntā dānta praśānta jñānavaśino āryasmi jñāne sthitāḥ sarvān māra nihatya śūra vṛṣabhā budhyanti bodhiṃ śivām // SRS_36.67 // ṛddhipāramiprāpta bhonti satataṃ gacchanti kṣetrān śatān paśyanti bahubuddhakoṭiniyutān gaṅgā yathā vālikāḥ / (Vaidya 263) cakṣusteṣa na sajjate daśadiśe paśyanti rūpān bahu ye co sattva daśaddiśe bhavasthitāḥ sarveṣa te nāyakāḥ // SRS_36.68 // te tasyo bhaṇi ānuśaṃsa sakalāṃ kalpāna koṭīśatān no co pūrvacarīya varṇa kṣapaye pratibhānato bhāṣato / buddhānāṃ dhanamakṣayaṃ suvipulaṃ jñānasya co sāgaraṃ yo etaṃ virajaṃ samādhimatulaṃ dhāreya kaścinnaraḥ // SRS_36.69 // iti śrīsamādhirāje śīlaskandhanirdeśaparivartaḥ ṣaṭtriṃśatitamaḥ || 36 || (Vaidya 264) 37 Yaśaḥprabhaparivartaḥ | tatra bhagavān punarapi candraprabhaṃ kumārabhūtamāmantrayate sma - tasmāttarhi kumāra bodhisattvena mahāsattvenemāṃścāparimāṇānāścaryādbhutān bodhisattvadharmānākāṅkṣatā kṣipraṃ cānuttarāṃ samyaksaṃbodhimabhisaṃboddhukāmenāyaṃ sarvadharmasvabhāvasamatāvipañcitaḥ samādhiḥ śrotavya udgrahītavyaḥ paryavāptavyo dhārayitavyo vācayitavyaḥ pravartayitavyaḥ uddeṣṭavyaḥ svādhyātavyo 'raṇābhāvanayā bhāvayitavyo bahulīkartavyaḥ parebhyaśca vistareṇa saṃprakāśayitavyaḥ | kṣāntibalaṃ cānena bhāvayitavyam | kṣāntirāsevayitavyā bhāvayitavyā bahulīkartavyā | dharmārthikena ca bhavitavyaṃ dharmakāmena dharmapratigrāhakena dharmānudharmapratipannena | buddhapūjābhiyuktena bhavitavyam | tena triṣu sthāneṣvabhiyogaḥ karaṇīyaḥ | katameṣu triṣu? yaduta kleśakṣayāya puṇyabalādhipataye buddhajñānamākāṅkṣatā kuśalamūlānyavaropayitavyāni no tu khalu lokasukhasparśābhikāṅkṣiṇā | eṣu triṣu sthāneṣvabhiyogaḥ karaṇīyaḥ || atha khalu bhagavāṃstasyāṃ velāyāṃ candraprabhasya kumārabhūtasya tamevārthamudyotayamāna imameva pūrvayogakathānirdeśaṃ gāthābhigītena saṃprakāśayati sma - hanta śṛṇotha mametu kumārā kalpasahasra yathā caritā me / pūjita buddhasahasraśatāni eṣatu eti samādhi praṇītam // SRS_37.1 // kalpa acintiya evamatītāḥ kṣetraśateṣu ye vālika asti / eṣa nidarśanu kīrtitu bhotī yaṃ jinu āsi gaṇeśvaranāmā // SRS_37.2 // ṣaṣṭiranūnaka koṭisahasrāṇyāsi gaṇottamu tasya jinastha / sarvi anāsravi kṣīṇakileśā aṣṭavimokṣapratiṣṭhita dhyāyī // SRS_37.3 // tatra ca kāli iyamapi sarvā kṣema subhikṣa anākula āsīt / saukhyasamarpita sarvamanuṣyāḥ prīṇita mānuṣakebhi sukhebhiḥ // SRS_37.4 // (Vaidya 265) puṇyabalena ca sarva upetā darśaniyāstatha premaṇiyāśca / āḍhya mahādhana sarva samṛddhā divyasukhena samarpitagātrāḥ // SRS_37.5 // sūratu suvrata mandakileśāḥ kṣāntibalābhiratā abhirūpāḥ / devapureṣu yathā maruputrāḥ śīlaguṇopagatā matimantaḥ // SRS_37.6 // tatra ca kāli mahīpatirāsīd rājasuto varapuṣpasunāmā / tasya ca putra anūnakamāsan pañcaśatā smṛtimanmatimantaḥ // SRS_37.7 // tena ca rājasutena jinasyo ṣaṣṭi udyānasahasraśatāni / puṣpaphalapratimaṇḍita sarve tasya niryātita kāruṇikasya // SRS_37.8 // vicitra udyāna sahasraśatā caṃkramaśayyaniṣadyasahasraiḥ / cīvarakoṭisahasraśatebhiḥ saṃstṛta caṃkramaṇāśca niṣadyāḥ // SRS_37.9 // evamanekaprakārasahasrā yāttaka śrāmaṇakāḥ paribhogāḥ / rājasutena prasannamanenā tasya upasthāpitāḥ sugatasya // SRS_37.10 // so daśasu śubhakarmapatheṣu rāja pratiṣṭhita sādhūjanenā / prāṇasahasraśatānayutebhirgacchi puraskṛtu nāyaku draṣṭam // SRS_37.11 // puṣpavilepanadhūpa gṛhītvā chatrapatākadhvajāṃstatha vādyān / (Vaidya 266) pūja karitva sa tasya jinasya prāñjalikaḥ purata sthita āsīt // SRS_37.12 // tuṣṭa abhūttada bhikṣusahasrā devamanuṣyatha yakṣasurāśca / vyākaru kiṃ nu jino imu pūjāṃ sādhu kiṃ vakṣyati dharmu narendraḥ // SRS_37.13 // tasya ca āśaya jñātva svayaṃbhū rājasutasya niruttaru cittam / pāragato abhimuktipadeṣu tasyima deśayi śānta samādhim // SRS_37.14 // yāva pramukta girā sugatenā kampita medini savanaṣaṇḍā / puṣpa pravarṣi tadā gaganātaḥ padmaśatāpi ca udgata bhūmau // SRS_37.15 // vyākari nāyaku āśayu jñātvā arthapadeṣu suśikṣita śāstā / deśayi śānta samādhi narendrastatrimi arthapadāni śṛṇotha // SRS_37.16 // sarvi bhavā abhavāḥ parikalpāstuccha marīcisamā yatha māyāḥ / vidyatameghasamāścala śūnyāḥ sarvi nirātma nisattva nijīvāḥ // SRS_37.17 // āditu śūnya anāgata dharmā nāgata asthita sthānavimuktāḥ / nityamasāraka māyasvabhāvāḥ śuddha viśuddha nabhopama sarve // SRS_37.18 // naiva ca nīla na pita na śvetā nāmatu riktaku ghoṣasvabhāvāḥ / cittavivikta acittasvabhāvāḥ sarvarūtāpagatāḥ kṣaṇikatvāt // SRS_37.19 // bhāṣatu akṣaru saṃkramu nāsti no pi abhāṣatu saṃkaru bhoti / (Vaidya 267) nāpi ca akṣara deśa vrajantī no punarakṣaru krānti kutaścit // SRS_37.20 // akṣara akṣaya kṣīṇa niruddhā bhāṣatato va abhāṣatato vā / nityamimakṣara akṣaya uktā yaḥ parijānati so 'kṣayu bhoti // SRS_37.21 // buddhasahasraśatā ya atītā dharmasahasraśatāni bhaṇitvā / naiva ca dharmu na cākṣara kṣīṇā | nāsti samutpatti tena akṣīṇā // SRS_37.22 // yena prajānati akṣayadharmān nityu prajānati akṣayadharmān / sutrasahasraśatāni bhaṇitvā sarvi anakṣara jānati dharmān // SRS_37.23 // yaṃ ca prabhāṣati dharma jinasyo taṃ ca na manyati so 'kṣayatāye / ādi nirātmani ye tvimi dharmā tāṃśca prabhāṣati no ca kṣapeti // SRS_37.24 // sarvagiraḥ sa prabhāṣati vijño no ca girāya harīyati cittam / sarvagiro girighoṣanikāśo tena na sajjati jātu girāye // SRS_37.25 // yāya girāya sa kīrtitu dharmaḥ sā gira tatkṣaṇi sarva niruddhā / yādṛśu lakṣaṇu tasya girāye sarvimi dharma tallakṣaṇaprāptāḥ // SRS_37.26 // sarvimi dharma alakṣa vilakṣā sarvi alakṣaṇa lakṣaṇaśuddhāḥ / nitya vivikta viśuddha nabho vā saṃkhya samāsatu te na upenti // SRS_37.27 // saṃskṛtāsaṃskṛta sarvi viviktā nāsti vikalpana teṣamṛṣīṇām / (Vaidya 268) sarvagatīṣu asaṃskṛta prāptā dṛṣṭigatehi sadaiva viviktāḥ // SRS_37.28 // nityamarakta aduṣṭa amūḍhāstasya svabhāva samāhitacittāḥ / eṣa samādhibalī balavanto yo imu jānati īdṛśa dharmān // SRS_37.29 // śailaguhāgiridurganadīṣu yadva pratiśrutka jāyi pratītya / evimu saṃskṛti sarvi vijāne māyamarīcisamaṃ jagu sarvam // SRS_37.30 // prajñabalaṃ guṇa dharmagatānāṃ jñānabalena abhijña ṛṣīṇām / vāca upāyakuśalya niruktā yatra prakāśitu śānta samādhiḥ // SRS_37.31 // kalpitu vuccati kalpanamātraṃ antu na labhyati saṃsaramāṇe / koṭi alakṣaṇa yā puri āsīdapi anāgati pratyayatāye // SRS_37.32 // karma kriyāya ca vartati evaṃ hīna utkṛṣṭatayā samudenti / vivikta dharma sadā prakṛtīye śūnya nirātma vijānatha sarvān // SRS_37.33 // saṃvṛti bhāṣitu dharma jinenāsaṃskṛtasaṃskṛta paśyatha evam / nāstiha bhūtatu ātma naro vā etaku lakṣaṇa sarvajagasya // SRS_37.34 // kṛṣṇāśubha ca na naśyati karma ātmana kṛtva ca vedayitavyam / no puna saṃkrama karmaphalasya no ca ahetuka pratyanubhonti // SRS_37.35 // (Vaidya 269) sarvi bhavā alikā vaśikāśco riktaku tuccha phenasamāśca / māyamarīcisamāḥ sada śunyā deśitu śabditu te ca viviktāḥ // SRS_37.36 // evaṃ vijānatu manyana nāstī śīlavu bhotī aniśritacittaḥ / kṣāntibalena na kalpayi kiṃci eva carantu samāhitu bhoti // SRS_37.37 // yāttaka dharma vijāni sa rājā tāttaka deśita tena jinena / śrutva nṛpo imu dharma jinasyo saparivāru samādadi śikṣām // SRS_37.38 // rājasuto imu śrutva samādhiṃ āttamanā mudito bhaṇi vācam / suṣṭhu subhāṣitu eṣa samādhī eṣa tavā caraṇeṣu patāmi // SRS_37.39 // tatra ca prāṇisahasra aśītiḥ śrutvimu dharmasvabhāva praṇītam / bhūtu ayaṃ paramārtha nirdeśo te anutpattika kṣānti labhiṃsu // SRS_37.40 // nāsti upādu nirodhu narasyo evimi dharma sadā viviktāḥ / eva prajānatu no parihāṇi rāja labhī anutpattika kṣāntim // SRS_37.41 // rāja tadā vijahitvana rājyaṃ pravraji śāsani tasya jinasya / te 'pyanu pravrajitāḥ suta rājñaḥ pañcaśatāni anūnaka sarve // SRS_37.42 // pravrajito yada rāja saputro anya tadā bahuprāṇisahasrāḥ / pravrajitāḥ sugatasya samīpe dharma gaveṣiyu tasya jinasya // SRS_37.43 // (Vaidya 270) viṃśativarṣaśatān paripūrṇān dharma prakāśitu tena jinenā / rāja saputraku tena janenā viṃśativarṣaśatā cari dharmam // SRS_37.44 // atha apareṇa punaḥ samayena so 'pi jinaḥ parinirvṛtu āsīt / ye jinaśrāvaka te 'pi atītāḥ so 'pi ca dharmu parittaku āsīt // SRS_37.45 // tasya ca rājina putra abhūṣī puṇyamatī sada śrāddhu prasannaḥ / tasya ca bhikṣu kulopagu āsīt | so imu deśayi śānta samādhim // SRS_37.46 // so akhilo madhuro ca abhūṣī satkṛtu prāṇisahasraśatebhiḥ / devata koṭiśatānyanubaddhā varṇa bhaṇanti kulān praviśitvā // SRS_37.47 // sa smṛtimān matimān gatimāṃśco suvratu sūratu śīlarataśca / susvaru aparuṣa so madhuraśco dhātuṣu jñānavaśī varaprāptaḥ // SRS_37.48 // cīvarakoṭiśatāna ca lābhī āsi sa bhikṣu yaśaḥprabhu nāmnā / tasya ca puṇyabalaṃ asahantā bhikṣusahasra tadā jani īrṣām // SRS_37.49 // puṇyabalena ca rūpabalena jñānabalena ca ṛddhibalena / śīlabalena samādhibaleno dharmabalena samudgata bhikṣuḥ // SRS_37.50 // hṛṣṭamanaśca priyaśca janasyo bhikṣu upāsakabhikṣuṇikānām / (Vaidya 271) ye jinaśāsani sattva prasannāsteṣamabhīpsita pūjaniyāśca // SRS_37.51 // yaśca sa rājinu putru abhūṣī puṇyamatī sada śrāddhu prasannaḥ / jñātva praduṣṭamanān bahubhikṣūṃ rakṣa sa kārayi ācariyasya // SRS_37.52 // pañcahi prāṇisahasraśatehī varmita khaḍgagadāyudhakehi / tehi sadā parivārita bhikṣu bhāṣati bhūtacarīmaparyantām // SRS_37.53 // so pariṣāya prabhāṣati dharmaṃ śūnya nirātma nirjīvimi dharmāḥ / ye upalambhika ātmaniviṣṭāsteṣa na rocati yaṃ bhaṇi bhikṣuḥ // SRS_37.54 // utthitu bhikṣava śastra gṛhītvā yeṣa na rocati śūnyata śāntā / eṣa adharma prabhāṣati bhikṣuḥ etu hanitva bhaviṣyati puṇyam // SRS_37.55 // dṛṣṭva ca śastra na bhāyati bhikṣuḥ śūnyaka dharmamanusmaramāṇaḥ / nāstiha sattva naro vāpahatyai kuḍyasamā imi riktaka dharmāḥ // SRS_37.56 // bhikṣu karoti sa añjali mūrdhnā bhāṣati vāca namo 'stu jinānām / yena satyenimi śūnyaka dharmā bhontimi śastra māndāravapuṣpāḥ // SRS_37.57 // śīlavratopagatasya munisyo bhāṣitamātra ananyathavākye / kampita medini savanaṣaṇḍā śastra te jāta māndāravapuṣpāḥ // SRS_37.58 // (Vaidya 272) bhikṣu abhūttada maṃkuśarīrā ye upalambhika śastragṛhītāḥ / bhūyu ya śakyupasaṃkramaṇāye trasya abhūt sumahādbhutajātāḥ // SRS_37.59 // ye puna śrāddha prasanna munīndre yeṣiha rocati śunyata śāntā / tehi huṃkārasahasra karitvā dūṣyaśatairabhichādita bhikṣuḥ // SRS_37.60 // bhikṣu janitvana maitra sa teṣu sarvajanasya purasta bhaṇāti / ye mayi sattva pradoṣa karontī teṣa kṛte na hu bodhi carāmi // SRS_37.61 // tena ca varṣa aśītiranūnā bhāṣita śūnyata koṣu jinānām / bhikṣusahasra pratyarthika āsan ye ca nivārita rājasutena // SRS_37.62 // so 'pi tadā paribhūt abhūṣī tasya ca bhikṣu parīttaku āsan / vācamaniṣṭa tadā śruṇamānaḥ kṣāntibalā cyuta no ca kadācit // SRS_37.63 // so 'pareṇa ca punaḥ samayena prāṇiśatāna karī mahadartham / śīlamakhilamanusmaramāṇaḥ puṇyamatisya tadā bhaṇi vācam // SRS_37.64 // tatra sa gauravu kṛtva udāraṃ puṇyamatī avacī tada bhikṣum / mā mama kinacidācariyasyo cetasi kiṃci kṛtaṃ amanāpam // SRS_37.65 // so avacī śṛṇu rājakumārā kṣāntibalena samudgata buddhāḥ / (Vaidya 273) yena mi bhāṣita vācamaniṣṭāstasyimi antiki maitra udārā // SRS_37.66 // yena sa kalpasahasraśatāni kṣānti niṣevita pūrvabhaveṣu / so ahu bhikṣu yaśaḥprabhu āsaṃ śākyamunirbhagavān bhaṇi vācam // SRS_37.67 // yena yaśaḥprabhu rakṣitu bhikṣuḥ puṇyamatī tada rājinu putraḥ / jātisahasra mamāsi sahāyaḥ so maya vyākṛtu maitraku buddhaḥ // SRS_37.68 // yena gaṇeśvara pūjitu śāstā yena tu kārita śreṣṭha vihārāḥ / pūrvamasau varapuṣpasunāmā so padumotturu āsi munīndraḥ // SRS_37.69 // eva mayā bahukalpa anantā dhārayitāmimu dharma jinānām / kṣāntibalaṃ samudānita pūrve śratva kumāra mamā anuśikṣāḥ // SRS_37.70 // nirvṛtimapyatha bheṣyati evaṃ paścimi kāli saddharmavilope / bhikṣu va tīrthamateṣvabhiyuktā te mama dharma pratikṣipi śāntam // SRS_37.71 // unnata uddhata duṣṭa pragalbhā pāpasahāyaka bhojanalubdhāḥ / cīvarapātraratāḥ paṭalubdhāḥ lābhasaṃniśrita te kṣipi dharmam // SRS_37.72 // duṣtapraduṣṭamanā akṛtajñā hīnakuleṣu daridrakuleṣu / pravrajitā iha śāsani mahyaṃ te 'pi pratikṣipi śāntamu dharmam // SRS_37.73 // (Vaidya 274) māramatena ca mohita sattvā rāgavaśānugatābhiniviṣṭāḥ / mohavaśena tu mohita bālā yeṣa na rocati śūnyata śāntā // SRS_37.74 // bhikṣu ca bhikṣuṇikā gṛhiṇaśco grāhita mohita pāpamatībhiḥ / teṣa vaśānugatā sada bhūtvā paścimi kāli pratikṣipi bodhim // SRS_37.75 // śrutva kumāra imā mama vācaṃ bhikṣu araṇyakule vasi nityam / yeṣiya rocati śūnyata śāntā tairayu dhāritu dharmu jinānām // SRS_37.76 // pravraji te mama śāsani caritva bhikṣu upasaṃpadapoṣadhakarmam / bhuñjimu piṇḍamasaktā aduṣṭā ye imu dhārayiṣyanti samādhim // SRS_37.77 // jīvita kāya apekṣi prahāyā śūnyata bhāvayathā supraśāntām / yuktaprayuktamanā ca bhavitvā seva araṇya sadā mṛgabhūtāḥ // SRS_37.78 // nitya karotha ca pūja jinānāṃ chatradhvajarddhiyamālyavihāraiḥ / cetiya pūjayathā pratimānāṃ kṣipra labhiṣyatha etu samādhim // SRS_37.79 // stūpa karāpayathā sugatānāṃ hemavibhūṣita rūpiyaliptān / pratima suniṣṭhita ratnavicitrā bodhinidhānu janitvana cittam // SRS_37.80 // yāvati pūja jagesmi praṇītā divyatha mānuṣikā ramaṇīyā / (Vaidya 275) sarva gaveṣiya buddha mahethā bodhinidhānu karitva pratijñām // SRS_37.81 // dharmata paśyatha sarvi narendrān yāvata santi daśa diśi loke / dṛśyati nirvṛti sarvajinānāṃ dharmatayā sthita saṃmukha buddhāḥ // SRS_37.82 // bhotha ca sarviṣu tyāgādhimuktāḥ śīlaviśuddhagatā sthiracittāḥ / kṣāntiratāḥ sada maitraratāśco sarvi prajānatha śūnyaka dharmān // SRS_37.83 // vīryu janetha alīna adīnāḥ dhyānaratāḥ pravivekaratāśca / prajña prajānatha prajñaviśuddhiṃ bheṣyatha kāruṇikā nacireṇa // SRS_37.84 // rāgu śametha sadā aśubhā ye doṣu nigṛhṇatha kṣāntibalena / mohu nigṛhṇatha prajñabalenā prāpsyatha bodhi jinānu praśastām // SRS_37.85 // kāyu vibhāvayathā yathā phenaṃ duḥkhamasāraku pūtidurgandham / skandha prajānatha riktaka sarvāṃllapsyatha jñānamanuttaru kṣipram // SRS_37.86 // dṛṣṭi ma gṛhṇatha pāpika jātu ātma ayaṃ puruṣo atha jīvaḥ / sarvi prajānatha śūnyaka dharmān kṣipra spṛśiṣyatha uttamabodhim // SRS_37.87 // lābha ma kurvatha gṛddho kadācit mā paritapyatha piṇḍalamabdhvā / nindita śaṃsita mā khu calethā merusamāśca akampiya bhothā // SRS_37.88 // (Vaidya 276) dharma gaveṣatha gauravajātāḥ śratva tadāpi ca tatpara bhotha / tiṣṭhata gocari sarvajinānāṃ yāsyatha kṣipra sukhāvatikṣetram // SRS_37.89 // sarvajage samacitta bhavitvā apriya mā priya citta karotha / mā na gaveṣatha lābhu yaśo vā kṣipra bhaviṣyatha buddha munīndrāḥ // SRS_37.90 // buddhaguṇāṃśca prabhāṣatha nityaṃ bhūtaguṇehi niruktipadehi / yān guṇa śrutviha sattva prasannāḥ buddhaguṇeṣu spṛhāṃ janayeyuḥ // SRS_37.91 // nitya sagaurava cācariyeṣu mātu pitustatha sarvajagasmin / mā puna mānavaśānuga bhothā lapsyatha lakṣaṇa triṃśa duve ca // SRS_37.92 // saṃgaṇikāṃ vijahitva aśeṣāṃ nityu vivekaratāpi ca bhotha / sūrata nityupaśobhana śāntā ātmahitāḥ parasattvahitāśca // SRS_37.93 // maitri niṣevi tathā karuṇāṃ co muditapekṣaratāḥ sada bhotha / śāstuḥ praśāsanu paśyatha nityaṃ bheṣyatha kṣipra hitaṃkaru loke // SRS_37.94 // pāpaka mitra ma jātu bhajetha sevatha mitra ye bhonti udārāḥ / yeṣiha rocati śūnyata śāntā ye abhiprasthitā uttamabodhim // SRS_37.95 // śrāvakabhūmi ma śikṣatha jātu mā ca spṛheṣyatha tatra carīye / (Vaidya 277) cittu ma riñcatha buddhaguṇeṣu kṣipra bhaviṣyatha buddha jinendrāḥ // SRS_37.96 // satya giraṃ sada bhāṣatha śuddhāṃ mā mṛṣa bhāṣatha mā paruṣāṃ ca / nitya priyaṃ madhuraṃ ca bhaṇethā lapsyatha vāca lokācariyāṇām // SRS_37.97 // kāyi anarthika jīvita bhothā mātma utkarṣaka mā parapaṃsī / ātmaguṇān samudānayamānāḥ paracariyāsu upekṣaka bhotha // SRS_37.98 // śūnyavimokṣaratāḥ sada bhothā mā praṇidhāna karotha gatīṣu / sarvanimitta vivarjya aśeṣāṃ bhotha sadā animittavihārī // SRS_37.99 // anta vivarjayathā sadakālaṃ śāśvatucchedasthitā ma bhavātha / pratyayatā sada budhyata sarvaṃ eva bhaviṣyatha yādṛśa śāstā // SRS_37.100 // kāmaratīṣu ratiṃ vijahitvā doṣakhilāṃśca malān vijahitvā / mohatamo vijahitvase sarvaṃ śāntaratā narasiṃha bhavātha // SRS_37.101 // nityamanitya ca paśyatha nityaṃ sarvabhavā sukhaduḥkha vimucya / aśubhamanātmata ātmaśubheṣu bhāvayamānu bhaveya naredraḥ // SRS_37.102 // lokapradīpakarebhi jinebhiryeṣiha yoniśo dharma sunīta / tairiha mārabalāni hanitvā prāptamanuttarabodhirudārā // SRS_37.103 // (Vaidya 278) yāttaka bhāṣita eti guṇā me ye ca prakāśita doṣaśatā me / doṣa vivarjiya śikṣa guṇeṣu bheṣyasi buddhu tadeha kumāra // SRS_37.104 // iti śrīsamādhirāje yaśaḥprabhaparivartaḥ saptatriṃśatitamaḥ || 37 || (Vaidya 279) 38 Kāyavāṅmanaḥsaṃvaraparivartaḥ | tasmāttarhi kumāra kāyasaṃvarasaṃvṛto bhaviṣyāmītyevaṃ tvayā kumāra śikṣitavyam | tatra kumāra katamaḥ kāyasaṃvaraḥ? yena kāyasaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvaḥ sarvadharmeṣvasaṅgajñānaṃ pratilabhate, ayamucyate kumāra kāyasaṃvara iti | yena kāyasaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo dvātriṃśanmahāpuruṣalakṣaṇāni pratilabhate, ayamucyate - - - - - - iti | yena - - - - - - mahāsattvo daśa tathāgatabalāni catvāri vaiśāradyāni aṣṭādaśāveṇikān buddhadharmān pratilabhate, ayamucyate - - - - iti | yena - - - - mahāsattvastrīṇi vimokṣamukhāni pratilabhate | katamāni trīṇi? yaduta śūnyatāmanimittamapraṇihitam | imāni trīṇi vimokṣamukhāni, ayamucyate - - - - iti | yena - - - - mahāsattvaścaturo brāhmān vihārān pratilabhate | katamāṃścaturaḥ ?yaduta maitrīṃ karuṇāṃ muditāmupekṣāṃ imāṃścaturo brāhmān vihārān, ayamucyate - - - - iti | yena - - - - mahāsattvaścatasraḥ pratisaṃvidaḥ pratilabhate | katamāścatasraḥ? yaduta arthapratisaṃvit dharmapratisaṃvit niruktipratisaṃvit pratibhānapratisaṃvit | imāścatasraḥ pratisaṃvidaḥ, ayamucyate - - - - iti | yena mahāsattvaḥ saptatriṃśadbodhipakṣān dharmān pratilabhate | katamān saptatriṃśat?yaduta catvāri smṛtyupasthānāni | catvāri samyakprahāṇāni | catura ṛddhipādān | pañcendriyāṇi | pañca balāni | sapta bodhyaṅgāni | āryāṣṭāṅgakaṃ mārgam | imān saptatriṃśadbodhipakṣān dharmān pratilabhate | ayamucyate - - - - iti | yena - - - - mahāsattvo mahākaruṇāvihāraṃ pratilabhate | mahopekṣāvihāraṃ pratilabhate, kṣemāṃśca vitarkān pratilabhate | pravivekāṃśca dharmān pratilabhate | ayamucyate kāyasaṃvara iti || punaraparaṃ kumāra yena kāyasaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvaḥ prāṇātipātāt prativirato bhavati | adattādānāt abrahmacaryānmṛṣāvādāt piśunavacanāt paruṣavacanāt saṃbhinnapralāpāt abhidhyāyādū vyāpādanmithyādṛṣṭeḥ prativirato bhavati | tulākūṭānmānakūṭātkāṃsyakūṭāt karṣaṇabandhanarodhanatāḍanacchedanabhedanaviparāmoṣālokasāhasebhyaḥ prativarato bhavati | na hastalolaḥ na pādalolo hastapādasaṃyataḥ| tasya sarvaṃ kāyavāṅbhanodauṣṭhulyaṃ prahīṇaṃ bhavatyucchinnamūlaṃ tālāmastakavadāyatyāmanutpādadharmi | ayamucyate kumāra kāyasaṃvara iti | tadanenāpi te kumāra paryāyeṇaivaṃ veditavyam || bhūtapūrvaṃ kumāra atīte 'dhvanyasaṃkhyeye kalpe asaṃkhyeyatare vipule apramāṇe acintye aparimāṇe yadāsīt | tena kālena tena samayena jñānaprabhāso nāma tathāgato 'rhan samyaksaṃbuddho loka (Vaidya 280) udapādi vidyācaraṇasaṃpannaḥ sugato lokavidanuttaraḥ puruṣadamyasārathiḥ śāstā devānāṃ ca manuṣyāṇāṃ ca buddho bhagavān | tena khalu punaḥ kumāra kālena tena samayena tasya bhagavato jñānaprabhāsasya tathāgatasyārhataḥ samyaksaṃbuddhasya ṣaṣṭivarṣakoṭyaḥ āyuṣpramāṇamabhūt | ṣaṣṭirarhatkoṭyaḥ śrāvakasaṃgho 'bhūt | aprameyāśca bodhisattvā mahāsattvāḥ saddharmaparigrāhakā abhūvan || tena ca kumāra kālena tena samayena rājābhūdviśeṣacintī nāma | atha khalu rājā viśeṣacintī aśītyā prāṇikoṭibhiḥ sārdhaṃ tathāgatamupasaṃkrāntaḥ| upsaṃkramya tasya tathāgatasya pādau śirasābhivandya bhagavantaṃ triḥ pradakṣiṇīkṛtyaikānte nyaṣīdat | ekāntaniṣaṇṇaśca rājā viśeṣacintī taṃ tathāgataṃ paryupāste | atha khalu kumāra jñānaprabhāsastathāgato 'rhan samyaksaṃbuddho rājño viśeṣacintinaḥ saparivārasyādhyāśayaṃ viditvā ito dharmaparyāyādimaṃ kāyasaṃvarasamādhimukhapraveśaṃ gāthābhigītena deśayati - yathāntarīkṣaṃ gaganaṃ viśuddhamatyantaśuddhaṃ prakṛtiprabhāsvaram / emeva śuddho ayu kāyasaṃvaro na śakyu ghoṣeṇa kadāci deśitum // SRS_38.1 // viviktu śūnyo ayu kāyasaṃvaro etādṛśe te ubhi kāyalakṣaṇe / alakṣaṇāste yatha antarīkṣaṃ tallakṣaṇo deśitu kāyasaṃvaraḥ // SRS_38.2 // yo jānatī saṃvaramevalakṣaṇaṃ na tasya jātu bhavatī nasaṃvaraḥ / ye cāpravṛttāḥ kṛtu teṣa gocaro anāsravasyo upapatti nāsti // SRS_38.3 // na śakyu kāmān pratisevamānai rūpeṣu bhogeṣu jahitva tṛṣṇām / bhaveṣu doṣānavijānamānairna śakyu jñātumayu kāyasaṃvaraḥ // SRS_38.4 // anāsravaṃ saṃvaru yaḥ prajānate na tasya bhotī upapatti jātu / arhantadharmā ima evarūpāḥ na sukaraṃ jānitu tīrthikebhiḥ // SRS_38.5 // (Vaidya 281) ye sarvatraidhātuki trastamānasā na kāmabhogeṣu spṛhāṃ janenti / rājyena bhogaiśca na jātu arthikā jñāsyanti te īdṛśa kāyasaṃvaraḥ // SRS_38.6 // artho ayaṃ vuccati kāyasaṃvaro arthaśca śabdena na śakyu deśitum / yo jānatī īdṛśu dharmanetrīṃ sa saṃvare 'smin bhavati pratiṣṭhitaḥ // SRS_38.7 // arthe prayuktāna mayārthu deśito ye arthanetrīparatā vicakṣaṇāḥ / anarthu varjenti ya arthayuktā te saṃvare 'smin satataṃ pratiṣṭhitāḥ // SRS_38.8 // artho ya ukto hi jināna śāsane kathaṃ sa artho bhavatī vijānato / yo arthanetrīya svabhāvu jānati pratiṣṭhitaḥ socyati kāyasaṃvare // SRS_38.9 // yenānimittaṃ bhavatī vijānitaṃ nairātmyataḥ śūnyatu tucchato vā / na tasya jātū bhavati nasaṃvarastathāhi so śikṣitu bhūtaniścaye // SRS_38.10 // bhāvānabhāvāniti yaḥ prajānati sa sarvabhāveṣu na jātu sajjate / yaḥ sarvabhāveṣu na jātu sajjate | sa ānimittaṃ spṛśatī samādhim // SRS_38.11 // vijñāta yeneha nirātmadharmāḥ svabhāvaśūnyāḥ prakṛtiprabhāsvarāḥ / na tasya jātu bhavatī asaṃvarastathāhi so śikṣitu bhūtaniścaye // SRS_38.12 // yo jānatī śūnyata pañcaskandhān viditva nairātmasvabhāvaśūnyān / (Vaidya 282) na tasya jātu bhavatī asaṃvaro yat karma kāyena samācareta // SRS_38.13 // nimittagrāhisya asaṃvṛtasya ya ātmasaṃjñāya sadā pratiṣṭhitaḥ / rūpeṣu āsvādagatasya jantunaḥ prakupyate rāga asaṃvṛtasya // SRS_38.14 // ye bhūtakoṭīya bhavanti śikṣitā gatiṃgatāḥ sūrata śūnyatāyām / na teṣa rāgaḥ puna jātu kupyate asaṃvaro yena vrajeta durgatim // SRS_38.15 // na śakyu kampetu yathā sumeru acāliyaḥ sarvapipīlikairmahān / tathā vidū bhūtanayeṣu śikṣito rūpehi divyairapi so na kampate // SRS_38.16 // śakyeta raṅgairgaganaṃ vicitrituṃ śakyeta cākāśa gṛhītu pāṇinā / na tveva śakyaṃ sa vicālanāya rāgeṇa doṣeṇa na ca mārakoṭibhiḥ // SRS_38.17 // pratiśrukā śakyu gṛhītu kenacicchilā plavedapyudakasya madhye / draṣṭuṃ na śakyaṃ tviha tasya āśayā yaḥ śikṣito īdṛśi kāyasaṃvare // SRS_38.18 // yāvanta śabdāḥ pṛthu sarvaloke gṛhṇitva peḍāgata śakya kartum / na tasya śakyaṃ sthitirasthitirvā vijānituṃ yaḥ sthitu kāyasaṃvare // SRS_38.19 // śakyaṃ prabhā gṛhṇitu sūryamaṇḍalāt pragarjato meghatu vidyuto vā / na tasya kāyasya svabhāva jñātuṃ yaḥ śikṣitaḥ syādiha kāyasaṃvare // SRS_38.20 // jālena pāśena ca śakyu bandhituṃ caturdiśaṃ vāyati vātamaṇḍalī / (Vaidya 283) na śakyamājānitu tasya kāyaḥ pratiṣṭhito yo iha kāyasaṃvare // SRS_38.21 // agocaro 'sāviha sarvaprāṇināṃ yatra sthito yo vidu cittasaṃyame / yatra sthito gocari kāyasaṃvare na lipyate khamiva sa lokadharmaiḥ // SRS_38.22 // śakyaṃ padaṃ paśyitu sarvaprāṇināṃ name carantāna pṛthak caturdiśam / na tasya kāyasya na cittagocaro pramāṇu jñātumiha śakya kenacit // SRS_38.23 // evaṃ sthitasyo iha kāyasaṃvare sarve na bhonti vividhāḥ kileśāḥ / prahīṇa tasyeha upakileśāstathā hyasau śikṣitu kāyasaṃvare // SRS_38.24 // na tasya agniḥ kramate na śastraṃ tathāpi agrāhyu sa tasya kāyaḥ / śantapraśānte sthitu so samādhau tathā hyasau śikṣitu kāyasaṃvare // SRS_38.25 // evaṃ sthitasyo na bhayaṃ na trāso na kṣobhu cittasyu na cerṣyu jāyate / muktaḥ sa sarvebhirupadravebhiryaḥ śikṣito tādṛśa kāyasaṃvare // SRS_38.26 // viṣasya śastrasya na jātu bhāyati na cāgnimadhye na jalasya madhye / sarvehi muktaḥ sa upadravehi ya śikṣito īdṛśa kāyasaṃvare // SRS_38.27 // caurāṇa dhūrtāna ca pāpakāriṇāmāśīviṣāmadhyagato na bhāyate / tathā hi tasyo vigatātmasaṃjñā saṃjñāvimuktasya bhayaṃ na bhoti // SRS_38.28 // bhayairvimuktasya na trāsu jāyate asaṃtrasantasya na bhoti iñjanā / (Vaidya 284) aniñjamānasya kuto 'sti trāso na mārakoṭībhi sa śakyu kampitum // SRS_38.29 // ācakṣito deśitu saṃprakāśito yo bodhisattvasya hitāya saṃvaraḥ / yaḥ śikṣate īdṛśa kāyasaṃvare so bhoti no kampiyu mārakoṭibhiḥ // SRS_38.30 // sarveṣu dharmeṣu asaṃjñajñānaṃ pūrṇā aśītiranuvyañjanāni / dvātriṃśa co lakṣaṇa cittaśuddhā na durlabhā bhonti sthitasya saṃvare // SRS_38.31 // ya icchate budhyitu buddhadharmān acintiyān yeṣa pramāṇu nāsti / sa śikṣitu īdṛśuḥ kāyasaṃvare bhaviṣyate cetiyu sarvaloke // SRS_38.32 // ya icchate dharmamimaṃ maharṣiṇāṃ daśo balān buddhabalānacintiyān / sa śikṣitu īdṛśa kāyasaṃvare yaḥ śikṣitastasya balā na durlabhāḥ // SRS_38.33 // ye cāpi aṣṭādaśa buddhadharmā āveṇikā yeṣu jinā pratiṣṭhitāḥ / te cāpi tasyo na bhavanti durlabhā yaḥ śikṣate īdṛśa kāyasaṃvare // SRS_38.34 // ye sapta bodhyaṅga mahāmaharṣiṇāṃ pratisaṃvidaśco tatha ṛddhipādāḥ / te cāpi tasyo na bhavanti durlabhā yaḥ śikṣate īdṛśa kāyasaṃvare // SRS_38.35 // brahmāvihārāścaturaśca dhyānā vimokṣadvārāstraya saṃprakāśitāḥ / kṣemā vitarkā atha prāvivekyā na durlabhā bhonti sthitasya saṃvare // SRS_38.36 // karuṇāvihārī tathupekṣalābhī tatha īryacaryāmiha maitrivarām / (Vaidya 285) hitacittu bhoti ca sa sarvajage yaḥ kāyasaṃvari sthito bhavati // SRS_38.37 // smṛtī upasthāna prahāṇa samyak pañcendriyāḥ pañca balā maharṣiṇām / āścarya aṣṭāṅgiku mārgaśreṣṭho na durlabho śikṣitu kāyasaṃvare // SRS_38.38 // ye cāpi anye vara buddhadharmā acintiyā yeṣa pramāṇu nāsti / te tasya sarve na bhavanti durlabhā yaḥ śikṣate īdṛśa kāyasaṃvare // SRS_38.39 // śrutvā iho īdṛśa kāyasaṃvare viśeṣaprāpto abhu rājaputraḥ / tuṣṭo udagro atulāya prītiyā sa pravrajī tasya jinasya śāsane // SRS_38.40 // sa pravrajitvā daśa varṣakoṭīracārṣi śuddhaṃ vara brahmacaryam / bhāvetva brāhmān caturo vihārānarthāya lokasya sadevakasya // SRS_38.41 // subhāvitā brahmavihāra kṛtvā adrākṣi buddhāna aśītikoṭiyaḥ / tatottare yāttika gaṅgavālikā idaṃ caraṃ so vara brahmacaryam // SRS_38.42 // sarveṣa co śāsani pravrajitvā acārṣi śuddhaṃ vara brahmacaryam / bhikṣu abhūṣī vara dharmabhāṇako bahuśrutaśco pratibhānavāṃśca // SRS_38.43 // akhaṇḍaśīlaśca acchidraśīlo viśuddhaśīlo akalmāṣaśīlaḥ / ārye ca śīle sa anāsrave sthitaḥ | prajānamāno imu kāyasaṃvaram // SRS_38.44 // (Vaidya 286) siyā kumārā tava anya sāsīd viśeṣacintī tada rājakuñjaraḥ / na eva draṣṭavyamihānyu so 'bhūttadāhamāsaṃ caramāṇu cārikām // SRS_38.45 // tasmāt kumārā mama śikṣamāṇā pratiṣṭhihesī iha kāyasaṃvare / anyeṣa co deśaya prāṇakoṭināṃ nacireṇa tvaṃ bheṣyasi yādṛśo 'ham // SRS_38.46 // tasmāttarhi kumāra pariśuddhakāyasamācāro bhaviṣyāmītyevaṃ tvayā kumāra śikṣitavyam | tat kasya hetoḥ? pariśuddhakāyasamācāro hi kumāra bodhisattvo mahāsattvo na nirayebhyo bibheti | na tiryagyonerna yamalokānna sarvadurgatibhyo bibheti | nodakād bibheti | na śastrato na siṃhebhyo na vyāghrebhyo na ṛkṣebhyo na hastibhyo narṣabhebhyo na manuṣyebhyo bibheti | pariśuddhakāyasamācāraḥ kumāra bodhisattvo mahāsattvaḥ imamapi trisāhasraṃ mahāsāhasraṃ lokadhātuṃ karatale kṛtvā tālamātraṃ dvitālamātraṃ tritālamātraṃ catustālamātraṃ pañcatālamātraṃ ṣaṭtālamātraṃ saptatālamātramutkṣipet | yāvantaṃ vā punarākāṅkṣettāvantamevotkṣipet || punaraparaṃ pariśuddhakāyasamācāraḥ kumāra bodhisattvo mahāsattva ṛddhiprātihārye paramapāramiprāpto bhavati | sa ṛddhipādavipākaviśuddhaḥ puṇyaparigṛhīto vivekaviviktaḥ sarvatrānugata etatsamādhipratilabdhaḥ anāsravapuṇyapariniṣpannaḥ sarvalokadhātāvapratihatacakṣuḥ evaṃrūpaiḥ ṛddhipratihāryaiḥ samanvāgato bhavati | tatra katamā ṛddhiḥ? yayā ṛddhayā prārthanāsamṛddhipariniṣpattiḥ | iyamucyate ṛddhiriti | tatra katamad ṛddhiprātihāryam? yayā ṛddhayā samanvāgato bodhisattvo mahāsattva anekavidhānṛddhiviṣayān pratyunubhavati | eko 'pi bhūtvā bahudhā bhavati, bahudhāpi bhūtvaiko bhavati | avirbhāvaṃ tirobhāvamapi pratyanubhavati | tiraḥkuḍyaṃ tiraḥprākāraḥ tiraḥparvatamapyasajjamāno gacchati | ākāśe 'pi kramate tadyathāpi nāma pakṣī śakuniḥ | pṛthivyāmapyunmajjananimajjanaṃ karoti tadyathāpi nāmodake | udake 'pyabhidyamāno gacchati tadyathāpi nāma pṛthivyām | dhūmāyatyapi prajvalatyapi tadyathāpi nāma mahānagniskandhaḥ | imāvapi candrasūryāvevaṃmaharddhikāvevaṃmahānubhāvau evaṃmahaujaskau pāṇinā parāmṛśati parimārjati | ākāṅkṣamāṇo yāvad brahmalokādapi sattvān kāyena vaśe vartayati || (Vaidya 287) atha khalu bhagavāṃstasyāṃ velāyāmimā gāthā abhāṣata - pṛthivīya unmajja nimajja gacchatī abhidyamāno udake 'pi gacchati / pakṣī yathā gaganatalena gacchatī dhūmāyate prajvalate ca ṛddhiyā // SRS_38.47 // yathāntarīkṣasmi na vāyu sajjate gacchanti cāsmiṃ bahavo 'bhrakūṭāḥ / tathaiva yogī gaganena gacchatī asajjamāno yatha vātameghaḥ // SRS_38.48 // yathā niṣaṇṇo vidu yogi bhotī parimārjate pāṇina candrasūryau / āsanna so jānati brahmalokaṃ brahmāṇa koṭīna sa dharma deśayī // SRS_38.49 // yadā ca ākāṅkṣati dharma bhāṣituṃ mahātrisāhasra sa vijñapeti / ākāṅkṣamāṇo bahukṣetrakoṭiṣu deśeti dharma bahusattvakoṭinām // SRS_38.50 // tasmāttarhi kumāra pariśuddhakāyasamudācāro bhaviṣyāmītyevaṃ tvayā kumāra śikṣitavyam | tat kasya hetoḥ? pariśuddhakāyasamudācāro hi kumāra bodhisattvo mahāsattvo divyena śrotradhātunā atikrāntamānuṣakeṇa śabdān śṛṇoti divyān mānuṣyakāṃśca | nairayikānāmapi tiryagyonigatānāmapi yāmalaukikānāmapi | ye dūre antike vā devānāṃ manuṣyāṇāṃ vā dūrāvacarāṇāṃ vā antikāvacarāṇāṃ vā || tasmāttarhi kumāra pariśuddhakāyasamudācāro bhaviṣyāmītyevaṃ tvayā kumāra śikṣitavyam | tat kasya hetoḥ? pariśuddhakāyasamudācāro hi kumāra bodhisattvo mahāsattvaḥ parasattvānāṃ parapudgalānāṃ cetasaiva cetaḥparivitarkacaritāni yathābhūtaṃ prajānāti | sarāgaṃ cittaṃ sarāgaṃ cittamiti yathābhūtaṃ prajānāti | vītarāgaṃ cittaṃ vītarāgaṃ cittamiti yathābhūtaṃ prajānāti | peyālaṃ | sadoṣaṃ (Vaidya 288) vītadoṣaṃ samohaṃ vītamohaṃ sopādānamanupādānaṃ saṃkṣiptaṃ vikṣiptaṃ viparītamaviparītaṃ sakleśaṃ niṣkleśaṃ mahadgatamamahadgataṃ prabhāsvaramaprabhāsvaraṃ sapramāṇamapramāṇaṃ sottaramanuttaraṃ samāhitamasamāhitaṃ vimuktamavimuktaṃ - - - - sāṅgaṇaṃ cittaṃ sāṅgaṇaṃ cittamiti yathābhūtaṃ prajānāti | anaṅgaṇaṃ cittamanaṅgaṇaṃ cittamiti yathābhūtaṃ prajānāti | iti hi sarvasattvānāṃ parapudgalānāṃ cetasaiva cetaḥparivitarkaṃ yathābhūtaṃ prajānāti || pariśuddhakāyasamudācāraḥ kumāra bodhisattvo mahāsattvaḥ sākāraṃ soddeśamanekavidhaṃ pūrvenivāsamanusmarati | ekāmapi jātimanusmarati | dve tisraḥ pañca daśa viṃśatiḥ triṃśat catvāriṃśat pañcāśat jātiaśatamapyanusmarati | jātisahasrapyanusmarati | jātiśatasahasramapi yāvadanekānyapi kalpakoṭinayutaśatasahasrāṇyanusmarati | saṃvartakalpamapyanusmarati vivartakalpamapi | yāvadanekānapi saṃvartavivartakalpānanusmarati | kalpamapyanusmarati kalpaśatamapi kalpasahasramapi kalpaśatasahasramapi, yāvadanekānyapi kalpakoṭīnayutaśatasahasrāṇyanusmarati | yāvat pūrvāntakoṭīmapyanusmarati | amutrāhamāsamevaṃnāmā evaṃgotra evaṃjātya evaṃvarṇa evamāhāra evamājīva evamāyuṣpramāṇa evaṃcirasthitika evaṃsukhaduḥkhapratisaṃvedī | tataścyutaḥ amutropapannaḥ | so 'haṃ tataścyuta ihāsmyupapanna iti | sākāraṃ sanimittaṃ soddeśamanekavidhaṃ pūrvenivāsamanusmarati || pariśuddhakāyasamudācāraḥ kumāra bodhisattvo mahāsattvo divyena cakṣuṣā viśuddhenātikrāntamānuṣakeṇa sarvān paśyati cyavamānānupapadyamānān suvarṇān durvarṇān sugatān durgatān hīnān praṇītān sugatimapi gacchato durgatimapi gacchato yathākarmopagān sattvān yathābhūtaṃ prajānāti ime bata sattvāḥ kāyaduścaritena samanvāgatā vāgaduścaritena samanvāgatā manoduścaritena samanvāgatā āryāṇāmapavādakā mithyādṛṣṭikā mithyādṛṣṭikarmasamādānahetoḥ kāyasya bhedāt paraṃ maraṇādapāyaṃ durgatiṃ vinipātaṃ nirayeṣu upapannāḥ | ime punarbata sattvāḥ kāyasucaritena samanvāgatā vākasucaritena samanvāgatā manaḥsucaritena samanvāgatā āryāṇāmanapavādakāḥ samyagdṛṣṭirmasamādānahetoḥ kāyasya bhedāt paraṃ maraṇāt sugatau svargaloke deveṣūpapannāḥ | iti hi devyena cakṣuṣā viśuddhenātikrāntamānuṣakeṇa sattvān paśyati cyavamānānupapadyamānān suvarṇān durvarṇān hīnān praṇītān sugatimapi gacchato durgatimapi gacchato yathākarmopagān sattvān yathābhūtaṃ prajānāti || pariśuddhakāyasamudācāraḥ kumāra bodhisattvo mahāsattvaḥ ekakṣaṇasamāyuktayā prajñayā yat kiṃcijjñātavyamadhimoktavyaṃ vikurvitavyaṃ tatsarvaṃ yathābhūtaṃ prajānāti śṛṇoti paśyate budhyate || atha khalu bhagavāṃstasyāṃ velāyāmimā gāthā abhāṣata - abhijñākramanirdiṣṭo bodhisattvāna tāyinām / samādhīya sthihitvāna bodhisattvo 'dhigacchati // SRS_38.51 // (Vaidya 289) śrotraṃ ca te viśodhenti divyaṃ śrotramacintiyam / yena śṛṇvanti te dharmān sarvabuddhehi bhāṣitān // SRS_38.52 // sarāgamasarāgaṃ vā sadoṣaṃ vītadoṣakam / samohaṃ vītamohaṃ vā cittaṃ jānanti prāṇinām // SRS_38.53 // pūrvenivāsaṃ jānanti yatra te uṣitāḥ purā / kalpakoṭīsahasrāṇi saṅgasteṣāṃ na vidyate // SRS_38.54 // cakṣuśca te viśodhenti divyaṃ cakṣuranuttaram / anupaśyanti te sattvāṃścyavato 'pyupapadyataḥ // SRS_38.55 // ekakṣaṇasamāyuktaprajñayā sarvajātiṣu / yat kiṃcidiha jñātavyaṃ dharmāṇāṃ bhūtalakṣaṇam // SRS_38.56 // tatra bhagavān punarapi candraprabhaṃ kumārabhūtamāmantrayate sma - tasmāttarhi kumāra vāksaṃvarasaṃvṛto bhaviṣyāmītyevaṃ bodhisattvena mahāsattvena śikṣitavyam | tatra kumāra katamo vāksaṃvaraḥ? yena vāksaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvaḥ ṣaṣṭyākārasamanvāgatamasaṅgabuddhasvaraghoṣamacityaṃ pratilabhate | ayamucyate kumāra vāksaṃvaraḥ | yena vāksaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvaḥ ādeyavākyatāṃ pratilabhate | ayamucyate kumāra vāksaṃvaraḥ | yena vāksaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvaḥ dvātriṃśanmahāpuruṣalakṣaṇāni pratilabhate | daśa tathāgatabalāni, catvāri tathāgatavaiśāradhyāni, aṣṭādaśāveṇikān buddhadharmān pratilabhate | ayamucyate kumāra vāksaṃvaraḥ | yena vāksaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvastrīṇi vimokṣamukhāni pratilabhate, caturo brahmavihārān pratilabhate | ayamucyate kumāra vāksaṃvaraḥ | yena vāksaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvaścatvāri smṛtyupasthānāni pratilabhate | catvāri samyakprahāṇāni, catura ṛddhipādān, pañcendriyāṇi,pañca balāni,sapta bodhyaṅgāni, āryāṣṭāṅgaṃ mārgaṃ pratilabhate | ayamucyate kumāra vāksaṃvaraḥ | yena vāksaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo mahākaruṇāvihāraṃ pratilabhate, mahopekṣāvihāraṃ pratilabhate, kṣemāṃśca vitarkān pratilabhate, pravivekāṃśca vitarkān pratilabhate | ayamucyate kumāra vāksaṃvara iti || punaraparaṃ kumāra vāksaṃvara ucyate - yena vāksaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo mṛṣāvādāt prativirato bhavati | paiśunyāt pāruṣyāt saṃbhinnapralāpāt prativirato bhavati | mātāpitṛṇāmācāryāṇāṃ cāntike asabhyāṃ vācaṃ na niścārayati | yā api tadanyā doṣopasaṃhitā vācastābhyo bodhisattvaḥ prativirato bhavati | tāśca vācaḥ pratiśrutkopamā avatarati | svapnopamā nirmitopamā marīcyupamāḥ pratiśrutkopamāḥ pratibhāsopamā māyopamā avatarati | sa tāmevaṃbhūtāṃ vācaṃ nopalabhate, na kalpayati,na manyate,nāvalambate, nābhiniviśate | ayamucyate kumāra (Vaidya 290) vāksaṃvaraḥ | pariśuddhavāksaṃvaro hi kumāra bodhisattvo mahāsattvaḥ sarvāpāyebhyo na bibheti | sarvabuddhadharmān pratilabhate | sarvabuddharddhi sarvābhijñāṃ pratilabhate || atha khalu bhagavāṃstasyāṃ velāyāmimā gāthā abhāṣata - yeneha vāksaṃvaraṇenupeto labhatyavaśaṃ sa hi bodhisattvaḥ / sarveṣu dharmeṣu asaṅgajñānamayaṃ hi so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.57 // yeneha vāksaṃvaraṇena dhīrā labhanti dvātriṃśati lakṣaṇāni / daśo balāveṇikabuddhadharmānayaṃ hi so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.58 // yenaha vāksaṃvaraṇena dhīmān prāpnoti sarvānima buddhadharmān / ye pūrvamasmin parikīrtitā me ayaṃ hi so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.59 // yeneha vācāvaraṇena dhīmān labhedvihārān pratisaṃvidaśca / atyadbhutān dharma acintiyāṃśca ayaṃ hi so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.60 // yeneha vācāvaraṇena dhīmān smṛtyupasthānāni samyakprahāṇā / tatharddhipādān bala indriyāṇi labhatyayaṃ socyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.61 // yeneha vāksaṃvaraṇena dhīmān mahā upekṣāṃ labhate viśāradaḥ / mahākṛpāṃ śuddhavihāratāṃ ca ayaṃ hi so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.62 // yeneha vāksaṃvaraṇena dhīmān kṣemān vitarkāṃllabhate viśuddhān / (Vaidya 291) tathā vitarkān pravivekaśāntānayaṃ hi so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.63 // yeneha vāksaṃvaraṇena dhīmān mṛṣā na bhāṣī piśunāśca vācaḥ / saṃbhinnapralāpaṃ paruṣāṃ ca vācaṃ ayaṃ khu so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.64 // yeneha vāksaṃvaraṇena dhīmān saddharmakṣepaṃ na karoti jātu / na buddhasaṃghaṃ ca abhyācakṣeta ayaṃ kho so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.65 // yeneha vāksaṃvaraṇena dhīmān mātāpitṛṣvācariyānamantike / asatyavācaṃ purato na bhāṣī ayaṃ khu so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.66 // yeneha vāksaṃvaraṇena dhīmān yā anyavāco iha doṣasaṃhitāḥ / tābhyo 'pyaśeṣaṃ virataḥ sa bhoti ayaṃ khu so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.67 // yeneha vāksaṃvaraṇena dhīmān pratiśrutkasaṃnibhatāṃ pi vācam / supinopamāmo tarate viśārado ayaṃ khu so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.68 // nirātmanirjīvanirīhatāṃ cā pratītyutpannāṃ supinopamāṃ mṛṣā / yadeva vācottari bodhisattvo ayaṃ khu so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.69 // nirodhasatyaṃ supinaṃ yathaiva svapnasvabhāvā atha nirvṛtiṃ ca / yadeva vācottari bodhisattvo ayaṃ khu so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.70 // (Vaidya 292) no cāpi vācaṃ labhate sa kāṃcinna kalpayī nāpi ca manyate saḥ / nālambate nābhiniveśa jātū ayaṃ khu so ucyati vācasaṃvaraḥ // SRS_38.71 // tatra bhagavān punarapi candraprabhaṃ kumārabhūtamāmantrayate sma - tasmāttarhi kumāra manaḥsaṃvarasaṃvṛto bhaviṣyāmītyevaṃ bodhisattvena mahāsattvena śikṣitavyam | tatra kumāra katamo manaḥsaṃvaraḥ? yena manaḥsaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo vajropamaṃ samādhiṃ pratilabhate | ayamucyate kumāra manaḥsaṃvaraḥ | yena manaḥsaṃvareṇa samanvāgato bodhisatvo mahāsattvo jvalanāntarābhāṃ nāma raśmiṃ pratilabhate | ayamucyate manaḥsaṃvaraḥ | yena manaḥsaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo 'ṣṭāṅgopetasvaraghoṣasaṃpadaṃ pratilabhate | ayamucyate manaḥsaṃvaraḥ | yena manaḥsaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo dvātriṃśanmahāpuruṣalakṣaṇāni pratilabhate | daśa tathāgatabalāni, catvāri vaiśāradyāni catasraḥ pratisaṃvidaḥ, aṣṭādaśāveṇikāṃśca buddhadharmān pratilabhate | ayamucyate manaḥsaṃvaraḥ | yena manaḥsaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvaḥ trīṇi vimokṣamukhāni pratilabhate | śūnyatāmanimittamapraṇihitaṃ vimokṣamukhaṃ pratilabhate | ayamucyate manaḥsaṃvaraḥ | yena manaḥsaṃvareṇaḥ samanvāgato bodhisattvo mahāsattvaścaturo brahmavihārān pratilabhate | mahāmaitrīṃ mahākaruṇāṃ mahāmuditāṃ mahopekṣāṃ pratilabhate | ayamucyate manaḥsaṃvaraḥ | yena manaḥsaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvaścatvāri smṛtyupasthānāni pratilabhate | catvāri samyakprahāṇāni, catura ṛddhipādān, pañcendriyāṇi,pañca balāni,sapta bodhyaṅgāni, āryāṣṭāṅgaṃ mārgaṃ pratilabhate | ayamucyate manaḥsaṃvaraḥ | yena manaḥsaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo mahākaruṇāvihāraṃ pratilabhate | mahopekṣāvihāraṃ pratilabhate | kṣemāṃśca vitarkān pratilabhate | pravivekāṃśca vitarkān pratilabhate | hitaiṣitāṃ ca īryāṃ ca caryāṃ ca pratilabhate | ayamucyate manaḥsaṃvaraḥ || punaraparaṃ kumāra manaḥsaṃvara ucyate - yena manaḥsaṃvareṇa samanvāgato bodhisattvo mahāsattvo mithyādṛṣṭiprahāṇāya mithyādṛṣṭyā sārdhaṃ na saṃvasati | abhidhyāprahāṇāya anabhidhyālurbhavati | vyāpādaprahāṇāya vyāpādena sārdhaṃ na saṃvasati | kausīdyaprahāṇāya kusīdena sārdhaṃ na saṃvasati | guruṇāmantike mātāpitrorācāryāṃṇāṃ cāntike śāṭhyacittaṃ notpādayati | rāgadveṣamohacittaṃ notpādayati | na ca taiḥ sārdhaṃ saṃvasati | bodhicittaṃ notsṛjati | adhyāśayacittaṃ ca notsṛjati | ye cānye doṣopasaṃhitā manaḥsaṃkalpāstebhyaḥ sarvebhyaḥ prativirato bhavati | na ca taiḥ sārdhaṃ saṃvasati | ayamucyate manaḥsaṃvara | tacca mano māyopamamityavatarati | svapnopamamapi marīcyupamamapi | nirmitopamamiti pratibhāsopamamityavatarati | na kutaścidāgamanato 'vatarati | svapnopamaṃ sukhamavatarati | svapnopamamanityato 'vatarati | svapnopamaṃ nirjīvato 'vatarati | (Vaidya 293) svapnopamaṃ śūnyato 'vatarati | tacca nopalabhate na kalpayati na manyate nāvalambate nābhiniviśate | ayamucyate kumāra manaḥsaṃvaraḥ || pariśuddhamanaḥsamudācāro hi kumāra bodhisattvo mahāsattvaḥ sarvākṣaṇāṃśca varjayati | acintyāṃśca sarvabuddhadharmān pratilabhate | sarvabuddhebhyaśca sarvabuddhābhijñāṃ akopyāṃ ca cetovimuktiṃ pratilabhate | ayamucyate manaḥsaṃvaraḥ || atha khalu bhagavāṃstasyāṃ velāyāmimā gāthā abhāṣata - śṛṇotha sarvi avikṣiptamanā mama bhāṣato manaḥsaṃvaraṇam / śrutvā ca tatra pratiapadyathā me yadīcchathā laghu viśodhanatām // SRS_38.72 // manaḥsaṃvareṇa labhi yena vidu parama praśānta vipulānacalān / jinadharmacintiya tathādbhutatāṃ manaḥsaṃvarucyati viśuddha ayam // SRS_38.73 // manaḥsaṃvareṇa labhi yena vidu cetovimuktimacalāṃ satatam / vajropamaṃ tatha samādhivaraṃ manaḥsaṃvarūcyati hi śreṣṭha ayam // SRS_38.74 // niṣpādayatyapi ca yena vidu upacāraraśmiṃ vipulārthakarīm / āryāṣṭāṅgupetaśvara yena labhī manaḥsaṃvarūcyati viśuddha ayam // SRS_38.75 // manaḥsaṃvareṇa vidu yena varāṃ dvātriṃśalakṣaṇa laghū labhate / yaśa co balānyakhilabuddhaguṇān manaḥsaṃvaraḥ kathitu śreṣṭha ayam // SRS_38.76 // manasaṃvareṇa labhi yena vidu pratisaṃvidastatha viśāradatām / paramādbhutān guṇa acintya tathā manaḥsaṃvaraḥ kathitu śreṣṭhu ayam // SRS_38.77 // (Vaidya 294) manaḥsaṃvareṇa labhi yena vidu smṛtyupasthāna catu ṛddhipādān / samyakprahāṇa bala indriya co manaḥsaṃvara kathitu śreṣṭha ayam // SRS_38.78 // manaḥsaṃvareṇa laghu yena vidu bodhyaṅga sapta labhate vimalān / aṣṭāṅgikaṃ ca tatha mārgavaraṃ manaḥsaṃvaraḥ kathitu śreṣṭha ayam // SRS_38.79 // manaḥsaṃvareṇa labhi yena vidu mahupekṣatāviharaṇaṃ pravaram / karuṇāvihārimamalaṃ ca paraṃ manaḥsaṃvaraḥ kathitu śreṣṭha ayam // SRS_38.80 // manaḥsaṃvareṇa labhi yena śivān kṣemān vitarka vidu śuddha sadā / labhate guṇāḍhyu pravivekakathāṃ manaḥsaṃvaraḥ kathitu śreṣṭha ayam // SRS_38.81 // manasaṃvareṇa vidu yena yuto mithyākudṛṣṭyā saha na vasati / vyāpādābhidhyā na ca saṃjanayī manaḥsaṃvaraḥ kathitu śreṣṭha ayam // SRS_38.82 // manaḥsaṃvareṇa vidu yena yutaḥ kuhanāṃ karoti na muhūrtamapi / gurūṇāṃ ca śāṭhiyu na saṃjanayī manaḥsaṃvaraḥ kathitu śreṣṭha ayam // SRS_38.83 // manaḥsaṃvareṇa vidu yena yuto rāgatha dveṣa na janeti manaḥ / tatha mohacittu na janeti kvacit manaḥsaṃvaraḥ kathitu śreṣṭhu ayam // SRS_38.84 // manaḥsaṃvareṇa vidu yena yuto bodhāya citta na viniḥsṛjatī / adhyāśayaṃ ca na vikopayatī manaḥsaṃvaraḥ kathitu śreṣṭha ayam // SRS_38.85 // (Vaidya 295) manaḥsaṃvareṇa vidu yena yuto ye cānya doṣa vividhā manasaḥ / sarvebhi sārdha na ca saṃvasatī manaḥsaṃvaraḥ kathitu śreṣṭhu ayam // SRS_38.86 // māyopamaṃ ca mana otaratī supinopa