Tàng Kinh Việt
Tàng Kinh Việt
Phạn tạng (Sanskrit Canon)prmosulu.htmNguyên tác: Sanskrit

Kinh Giải Thoát Giới (Prātimokṣasūtra)

Kinh (Sūtra) ghi lại lời dạy của đức Phật, thuộc tạng Kinh trong Tam tạng Phật giáo Sanskrit. Dữ liệu văn bản lấy từ kho GRETIL (Göttingen Register of Electronic Texts in Indian Languages).

Văn bản gốc(Sanskrit)

Trang 2 / 2 (50.000 ký tự/trang)
uktiḥ / atha khu yāṃ pi ca so bhikṣur āpattim āpanno tāṃ kṣipram eva yathādharmmaṃ yathāvinayaṃ kārāpayitavyo, uttariṃ ca saṃmoham āpādayitavyo / tasya te āyuṣman lābhā durlabdhā yas tvaṃ anvardhamāsaṃ sūtre prātimokṣe uddiśyamāne nāsthīkṛtvā na manasikṛtvā na sarvacetasā samanvāhṛtya avahitaśroto satkṛtya dharmaṃ śṛṇoṣīti / imaṃ tasya bhikṣusya saṃmohapācattikaṃ /
// uddānam //
(81) sabhakto (82) rājño (83) sūcī gṛhaṃ (84) mañca (85) tūla (86) niṣīdanaṃ / (87) kaṇḍū (88) varṣāśāṭikā (89) sugatacīvaram (90) abhyākhyānaṃ (91) pariṇāmanam (92) ajñānakena // navamo vargaḥ //
// vargāṇām uddānaṃ //
(1) mṛṣā (2) bījaṃ (3) asaṃmato (4) ekāhaparamo / (5) jyoti (6) saprāṇakaṃ (7) sañcintya (8) ūnaviṃśati (9) sabhaktakena navamaḥ /
uddiṣṭāḥ kho punar āyuṣmanto dvānavati śuddhapācattikā dharmāḥ / tatrāyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? dvitīyaṃ pi āyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? tṛtīyaṃ pi āyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? pariśuddhā atrāyuṣmanto yasmāt tūṣṇīm evam etaṃ dhārayāmi /
[VI. catvāraḥ prātideśanikā dharmāḥ]
ime kho punar āyuṣmanto catvāraḥ prātideśanikā dharmā anvardhamāsaṃ sūtre prātimokṣe uddeśam āgacchanti Ō
PrMoSū(Mā-L)Pratid.1. yo puna bhikṣu āraṇyake śayanāsane viharanto pūrve apratisaṃveditaṃ bahirdhā apratigṛhītaṃ, antovāsavastusminn agilāno svahastaṃ khādanīyaṃ vā bhojanīyaṃ vā pratigṛhṇitvā khādeya vā bhuñjeya vā bhuktāvinā tena bhikṣuṇā pratideśayitavyaṃ Ō asaṃpreyaṃ me āyuṣman gārhyaṃ prātideśanikaṃ dharmam āpanno / taṃ dharmaṃ pratideśayāmi / ayaṃ dharmo prātideśaniko //
PrMoSū(Mā-L)Pratid.2. yo puna bhikṣur anyātikāye bhikṣuṇīye antaragṛhaṃ praviṣṭāye agilāno svahastaṃ khādanīyaṃ vā bhojanīyaṃ vā pratigṛhṇitvā khādeya vā bhuṃjeya vā bhuktāvinā tena bhikṣuṇā pratideśayitavyaṃ Ō asaṃpreyaṃ me āyuṣman gārhyaṃ prātideśanikaṃ dharmam āpanno / taṃ dharmmaṃ pratideśayāmi / ayaṃ pi dharmo prātideśaniko /
PrMoSū(Mā-L)Pratid.3. bhikṣu kho punar antaragṛhe nimantritakā bhuñjanti / tatra ca bhikṣuṇī viśvāsamānarūpā sthitā bhavati / sā evam āha Ō iha odanaṃ dehi, iha sūpaṃ dehi, iha vyañjanaṃ dehīti vā vadeya / sarvehi tehi bhikṣuhi sā bhikṣuṇī evam asya vacanīyā Ō āgamaya tāva tvaṃ bhagini yāvad bhikṣū bhuñjantīti / ekabhikṣū pi ca tāṃ bhikṣuṇīṃ neva vadeya Ō āgamaya tāva tvaṃ bhagini yāvad bhikṣū bhuñjantīti, bhuktāvīhi tehi bhikṣūhi pratideśayitavyaṃ Ō asaṃpreyaṃ me āyuṣman gārhyaṃ prātideśanikaṃ dharmam āpanno / taṃ dharmaṃ pratideśayāmi / ayaṃ pi dharmo prātideśaniko //
PrMoSū(Mā-L)Pratid.4. yāni kho punar imāni śaikṣasaṃmatāni kulāni bhavanti tatra ca bhikṣuḥ pūrve apravārito upasaṃkramitvā svahastaṃ khādanīyaṃ vā bhojanīyaṃ vā pratigṛhṇitvā khādeya vā bhuñjeya vā bhuktāvinā tena bhikṣuṇā pratideśayitavyaṃ Ō asaṃpreyaṃ me āyuṣman gārhyaṃ prātideśanikaṃ dharmam āpanno / taṃ dharmaṃ pratideśayāmi / ayaṃ pi dharmo prātideśaniko //
// uddānam //
(1) āraṇyakam (2) antaragṛhe (3) bhikṣū ca nimantritakāḥ (4) śaikṣasaṃmatena caturthaḥ //
uddiṣṭāḥ kho punar āyuṣmanto catvāraḥ prātideśanikā dharmāḥ / tatrāyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? dvitīyaṃ pi āyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? tṛtīyaṃ pi āyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? pariśuddhā atrāyuṣmanto yasmāt tūṣṇīm evam etaṃ dhārayāmi /
[VII. sātirekapañcāśac chaikṣā dharmāḥ]
ime kho punar āyuṣmanto sātirekapañcāśac chaikṣā dharmā anvardhamāsaṃ sūtre prātimokṣe uddeśam āgacchanti Ō
PrMoSū(Mā-L)Śai.1. parimaṇḍalaṃ nivasanaṃ nivāsayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.2. parimaṇḍalaṃ cīvaraṃ prāvariṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.3. susaṃvṛto antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.4. na utkṣiptacakṣur antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.5. alpaśabdo antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.6. na uccagghikāya antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.7. na oguṇṭhikāya antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.8. na utkṣiptikāya antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.9. na utkuṭukāya antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.10. na khambhakṛto antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.11. na kāyapracālakam antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.12. na śīrṣapracālakam antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.13. na bāhuvikṣepakam antaragṛham upasaṃkramiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
// uddānam //
(1) nivasanaṃ (2) prāvaraṇaṃ (3) susaṃvṛto (4) cakṣuḥ (5) śabda (6) noccagghikā (7) na oguṇṭhikā (8) notkṣiptikā (9) na utkuṭukā (10) na khambha (11) na kāya (12) na śīrṣa (13) na bāhukena // prathamo vargaḥ //
PrMoSū(Mā-L)Śai.14. susaṃvṛto antaragṛhe niṣīdiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.15. na utkṣiptacakṣu antaragṛhe niṣīdiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.16. alpaśabdo antaragṛhe niṣīdiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.17. na uccagghikāya antaragṛhe niṣīdiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.18. na oguṇṭhikāya antaragṛhe niṣīdiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.19. na utkṣiptikāya antaragṛhe niṣīdiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.20. na osaktikāya antaragṛhe niṣīdiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.21. na pallatthikāya antaragṛhe niṣīdiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.22. na khambhakṛto antaragṛhe niṣīdiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.23. na antaragṛhe niṣaṇṇo hastakaukṛtyaṃ pādakaukṛtyaṃ vā kariṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
// uddānaṃ //
(14) susaṃvṛto (15) cakṣuḥ (16) śabda (17) noccagghikā (18) na oguṇṭhikā (19) notkṣiptikā (20) nosaktikā (21) na pallatthikā (22) na khambha (23) na hastapādakaukṛtyena // dvitīyo vargaḥ //
PrMoSū(Mā-L)Śai.24. satkṛtya piṇḍapātaṃ pratigṛhṇiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.25. samasūpaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.26. na stūpakārakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.27. nāvakīrṇakārakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.28. nāvagaṇḍakārakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.29. na jihvānicārakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.30. nātimahantehi kavaḍehi piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.31. nānāgate kavaḍe mukhadvāraṃ vivariṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.32. na kavaḍotkṣepakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.33. na kavaḍacchedakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.34. na sakavaḍena mukhena vācaṃ bhāṣiṣyamīti śikṣā karaṇīyā /
// uddānaṃ //
(24) satkṛtya (25) samasūpa (26) na stūpa (27) nāvakīrṇa (28) nāvagaṇḍa (29) na jihvā (30) nātimahantaṃ (31) nānāgataṃ (32) na kavaḍotkṣepaka (33) na kavaḍacchedaka (34) na sakavaḍena mukhena vācaṃ // tṛtīyo vargaḥ //
PrMoSū(Mā-L)Śai.35. na pātranirlehakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.36. na hastanirlehakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.37. nāṅgulinirlehakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.38. na cuccukāraṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.39. na surusurukāraṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.40. na gulugulukārakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.41. na hastanirdhūnakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.42. na sitthāpakārakaṃ piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.43. nātivelaṃ parasya pātraṃ nidhyāyiṣyāmi odhyāyanakarmatām upādāyeti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.44. na pātrasaṃjñī piṇḍapātaṃ pari[bhuṃji]ṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.45. na agilāno odanaṃ vā sūpaṃ vā vyañjanaṃ vā ātmārthāya kulehi vijñāpetvā vā vijñāpāyetvā vā piṇḍapātaṃ paribhuṃjiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.46. na dinnadinnāni vyaṃjanāni odanena pracchādayiṣyāmi bhūyo āgamanakarmatām upādāyeti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.47. na sasitthaṃ pātrodakaṃ pṛthivyāṃ niṣiñciṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.48. na sasitthena pāṇinā pānīyasthālakaṃ pratigṛhṇiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
// uddānam //
(35-7) trayo nirlehāḥ (38) cuccu (39) surusuru (40) na gulugulu (41) na hasta (42) na sittha (43) na odhyāyana (44) na pātrasaṃjñī (45) vijñaptiḥ (46) cchādayati (47) pātrodaka (48) sasitthena // caturtho vargaḥ //
PrMoSū(Mā-L)Śai.49. na sthito niṣaṇṇasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.50. na niṣaṇṇo niṣaṇṇasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.51. na nīcāsane niṣaṇṇo uccāsane niṣaṇṇasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.52. na upānahārūḍhasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.53. na pādukārūḍhasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.54. na oguṇṭhikākṛtasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.55. na saṃmukhāveṣṭitasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.56. na osaktikāya niṣaṇṇasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.57. na pallatthikāya niṣaṇṇasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
// uddānam //
(49) na sthito (50) na niṣaṇṇo (51) uccāsana (52) upānaha (53) pādukā (54) oguṇṭhikā (55) na saṃmukha (56) na osaktikā (57) na pallatthikāya // pañcamo vargaḥ /
PrMoSū(Mā-L)Śai.58. na śastrapāṇisya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.59. nāyudhapāṇisya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.60. na daṇḍapāṇisya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.61. na cchatrapāṇisya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.62. na utpathena gacchanto pathena gacchantasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.63. na pṛṣṭhato gacchanto purato gacchantasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.64. na pādena gacchanto yānena gacchantasya agilānasya dharmaṃ deśayiṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.65. na harite tṛṇe uccāraṃ vā prasrāvaṃ vā kheṭaṃ vā siṃhāṇaṃ vā agilāno kariṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.66. na udake uccāraṃ vā prasrāvaṃ vā kheṭaṃ vā siṃhāṇakaṃ vā agilāno kariṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Śai.67. na sthito uccāraṃ vā prasrāvaṃ vā agilāno kariṣyāmīti śikṣā karaṇīyā /
// uddānam //
(58-59) na śastrāyudha (60) daṇḍa (61) cchatra (62) utpatha (63) pṛṣṭhato (64) yānaṃ (65) haritaṃ (66) udaka (67) sthitena / ṣaṣṭho vargaḥ //
uddiṣṭāḥ kho punar āyuṣmanto sātirekapañcāśac chaikṣā dharmāḥ / tatrāyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? dvitīyaṃ pi āyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? tṛtīyaṃ pi āyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? pariśuddhā atrāyuṣmanto yasmāt tūṣṇīm evam etaṃ dhārayāmi /
[VIII. sapta adhikaraṇaśamathā dharmāḥ]
ime kho punar āyuṣmanto sapta adhikaraṇasamathā dharmā anvardhamāsaṃ sūtre prātimokṣe uddeśam āgacchanti ye utpannotpannānām adhikaraṇānāṃ śamathāya vyapaśamathāya saṃvartante / sayyathīdaṃ Ō
PrMoSū(Mā-L)AŚ.1. saṃmukhavinayo śamatho /
PrMoSū(Mā-L)AŚ.2. smṛtivinayo śamatho /
PrMoSū(Mā-L)AŚ.3. amūḍhavinayo śamatho /
PrMoSū(Mā-L)AŚ.4. pratijñākārako śamatho /
PrMoSū(Mā-L)AŚ.5. tasya pāpeyasiko śamatho /
PrMoSū(Mā-L)AŚ.6. yo bhūyasiko śamatho /
PrMoSū(Mā-L)AŚ.7. tṛṇaprastārako ca śamatho saptamo /
uddiṣṭāḥ kho punar āyuṣmanto sapta adhikaraṇaśamathā dharmāḥ / tatrāyuḥmanto pṛcchāmi Ō kaccittha pariśuddhāḥ? dvitīyaṃ pi āyuḥmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? tṛtīyaṃ pi āyuḥmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? pariśuddhā atrāyuḥmanto yasmāt tūḥṇīm evam etaṃ dhārayāmi /
[IX. duve dharmāḥ]
ime kho punar āyuṣmanto duve dharmāḥ Ō dharmo anudharmaś ca anvardhamāsaṃ sūtre prātimokṣe uddeśam āgacchanti / tatra dharmo nāma yam ubhayato vinayo / anudharmo nāma yā atra pratipattiḥ /
uddiṣṭāḥ kho punar āyuṣmanto duve dharmāḥ dharmo anudharmaś ca / tatrāyuṣmanto pṛcchāmi Ō kaccittha pariśuddhāḥ? dvitīyaṃ pi āyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? tṛtīyaṃ pi āyuṣmanto pṛcchāmi kaccittha pariśuddhāḥ? pariśuddhā atrāyuṣmanto yasmāt tūṣṇīm evam etaṃ dhārayāmi /
uddiṣṭaṃ kho punar āyuṣmanto prātimokṣasya vastu / uddiṣṭaṃ nidānaṃ / uddiṣṭāś catvāraḥ pārājikā dharmāḥ / uddiṣṭāḥ trayodaśa saṃghātiśeṣā dharmāḥ / uddiṣṭāḥ duve aniyatā dharmāḥ / uddiṣṭāḥ triṃśan nissargikapācattikā dharmāḥ / uddiṣṭā dvānavati śuddhapācatti[kā] dharmāḥ / uddiṣṭāś catvāraḥ prātideśanikā dharmāḥ / uddiṣṭāḥ sātirekapañcāśac chaikṣā dharmāḥ / uddiṣṭāḥ saptādhikaraṇaśamathā dharmāḥ / uddiṣṭā duve dharmāḥ, dharmo anudharmaś ca / etako 'yaṃ punas tasya bhagavato tathāgatasyārhataḥ samyaksaṃbuddhasya dharmavinayo prātimokṣasūtrāgato sūtraparyāpanno / yo vā anyo 'pi kaścid dharmasya anudharmo tatra samagrehi sarvehi sahitehi saṃmodamānehi avivadamānehi ekuddeśehi kṣīrodakībhūtehi śāstuḥ śāsanaṃ dīpayamānehi sukhaṃ ca phāsuṃ ca viharantehi anadhyācārāya śikṣā karaṇīyā /
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.1.
kṣāntiḥ paramaṃ tapo titikṣā nirvāṇaṃ paramaṃ vadanti buddhāḥ /
na hi pravrajitaḥ paropatāpī śravaṇo bhoti parān viheṭhayānaḥ //
idaṃ tasya bhagavato vipaśyisya tathāgatasyārhataḥ samyaksaṃbuddhasya acirābhisaṃbuddhasya nirarbude bhikṣusaṃghe saṃkṣiptena prātimokṣaṃ subhāṣitaṃ /
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.2.
anopavādī aparopaghātī prātimokṣe ca saṃvaro /
mātrajñatā ca bhaktasmiṃ prāntaṃ ca śayanāsanaṃ /
adhicitte cāyogo etaṃ buddhānuśāsanaṃ //
idaṃ tasya bhagavato śikṣisya tathāgatasyārhataḥ samyaksaṃbuddhasya acirābhisaṃbuddhasya nirarbude bhikṣusaṃghe saṃkṣiptena prātimokṣaṃ subhāṣitaṃ //
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.3.
adhicetasi mā pramādyato munino maunapadeṣu śikṣataḥ /
śokā na bhavanti tāyino upaśāntasya sadā smṛtīmataḥ //
idaṃ tasya bhagavato viśvabhuvasya tathāgatasyārhataḥ samyaksaṃbuddhasya acirābhisaṃbuddhasya nirarbude bhikṣusaṃghe saṃkṣiptena prātimokṣaṃ subhāṣitaṃ //
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.4.
sarvapāpasyākaraṇaṃ kuśalasyopasaṃpadā /
svacittaparyodapanaṃ etaṃ buddhānuśāsanam //
idaṃ tasya bhagavato krakucchandasya tathāgatasyārhataḥ samyaksaṃbuddhasya acirābhisaṃbuddhasya nirarbude bhikṣusaṃghe saṃkṣiptena prātimokṣaṃ subhāṣitaṃ //
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.5.
yathā hi bhramaro puṇyaṃ varṇagandham aheṭhayaṃ /
paraiti rasam ādāya evaṃ grāme muniś caret //
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.6.
na pareṣāṃ vilomāni na pareṣāṃ kṛtākṛtaṃ /
ātmano tu samīkṣeta kṛtāny akṛtāni ca //
idaṃ tasya bhagavato konākamunisya tathāgatasyārhataḥ samyaksaṃbuddhasya acirābhisaṃbuddhasya nirarbude bhikṣusaṃghe saṃkṣiptena prātimokṣaṃ subhāṣitam /
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.7.
nāsti dhyānam aprajñasya prajñā nāsti adhyāyato /
yasya dhyānaṃ ca prajñā ca sa vai nirvāṇasya antike //
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.8.
tatrāyam ādi bhavati ihaprajñasya bhikṣuṇo /
indriyai guptiḥ saṃtuṣṭiḥ prātimokṣe ca saṃvaro //
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.9.
mitraṃ bhajeta kalyāṇaṃ śuddhājīvīm atandritaṃ /
pratisaṃstaravartī ca ācārakuśalo siyā /
tataḥ prāmodya bahulo bhikṣu nirvāṇasyaiva antike //
idaṃ tasya bhagavataḥ kāśyapasya tathāgatasyārhataḥ samyaksaṃbuddhasya acirābhisaṃbuddhasya nirarbude bhikṣusaṃghe saṃkṣiptena prātimokṣaṃ subhāṣitam //
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.10.
cakṣuṣā saṃvaraḥ sādhuḥ sādhuḥ śrotreṇa saṃvaraḥ /
ghrāṇena saṃvaraḥ sādhuḥ sādhuḥ jihvāya saṃvaraḥ //
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.11.
kāyena saṃvaraḥ sādhuḥ manasā sādhu saṃvaraḥ /
sarvatra saṃvṛto bhikṣuḥ sarvaduḥkhāt pramucyate //
idaṃ tasya bhagavataḥ śākyamuneḥ śākyādhirājasya tathāgatasyārhataḥ samyaksambuddhasya acirābhisaṃbuddhasya nirarbude bhikṣusaṃghe saṃkṣiptena prātimokṣaṃ subhāṣitam /
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.12.
etāni prātimokṣāṇi saṃbuddhānāṃ śirīmatāṃ /
kīrtitāny aprameyāṇi ........... tiṣṭam a ......... ṇāś ca //
PrMoSū(Mā-L)Schlußv.13.
kṣāntivādī ca bhagavān vipaśyī
anopavadyaṃ ca śikhī prakāśayati /
adhicittaṃ ca viśvabhūḥ
akaraṇaṃ ca pāpānāṃ krakucchandaḥ /
caryāṃ ca konākamuniḥ
dhyānāni ca kāśyapo prakāśayati /
saṃvaraṃ śākyamuniḥ //
ete sapta daśabalā mahāprajñā amitabuddhī saptānāṃ samyaksaṃbuddhānām abhinnān .... lokākhyādhipatīnāṃ dharmākhyānāni uktāni /
uddistaṃ prātimokṣasūtraṃ / kṛtaṃ saṃghena poṣadhaṃ / āryāḥ śikṣāṃ ciraṃ pālayantu / śāsanaṃ .... santu saṃsthātu /
samāptaṃ prātimokṣasūtraṃ āryamahāsāṃghikānāṃ lokottaravādināṃ madhyoddeśikānāṃ pāṭha iti //
ye dharmā hetuprabhavā hetuṃ pi teṣāṃ tathāgato hy avadat* /
teṣāṃ ca yo nirodha evaṃvādī mahāśravaṇaḥ /
yo dharmo 'yaṃ pravaramahāyānayayisya śākyabhikṣuloka śrī[dharasya] /
śākyabhikṣuśrīvijayabhadralikhitam idam //