Tàng Kinh Việt
Tàng Kinh Việt
Kinh tạng Pali (Tipiṭaka)PvNguyên tác: Pali

Ngạ Quỷ Sự (Petavatthu)

51 câu chuyện về ngạ quỷ — những chúng sinh đau khổ do nghiệp bất thiện. Bài học sống động về nhân quả.

Văn bản gốc(Pali)

Trang 2 / 2 (50.000 ký tự/trang)
antvā, 
Saccakāle upaṭṭhite; 
Atthaṁ dhammaṁ nirākatvā, 
Adhammamanuvattisaṁ. 
Evaṁ so khādatattānaṁ, 
yo hoti piṭṭhimaṁsiko; 
Yathāhaṁ ajja khādāmi, 
piṭṭhimaṁsāni attano. 
Tayidaṁ tayā nārada sāmaṁ diṭṭhaṁ, 
Anukampakā ye kusalā vadeyyuṁ; 
Mā pesuṇaṁ mā ca musā abhāṇi, 
Mā khosi piṭṭhimaṁsiko tuvan”ti. 
Kūṭavinicchayikapetavatthu navamaṁ. 

Petavatthu 
Cūḷavagga 
10. Dhātuvivaṇṇapetavatthu 
“Antalikkhasmiṁ tiṭṭhanto, 
Duggandho pūti vāyasi; 
Mukhañca te kimayo pūtigandhaṁ, 
Khādanti kiṁ kammamakāsi pubbe. 
Tato satthaṁ gahetvāna, 
okkantanti punappunaṁ; 
Khārena paripphositvā, 
okkantanti punappunaṁ. 
Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
idaṁ dukkhaṁ nigacchasī”ti. 
“Ahaṁ rājagahe ramme, 
ramaṇīye giribbaje; 
Issaro dhanadhaññassa, 
supahūtassa mārisa. 
Tassāyaṁ me bhariyā ca, 
dhītā ca suṇisā ca me; 
Tā mālaṁ uppalañcāpi, 
paccagghañca vilepanaṁ; 
Thūpaṁ harantiyo vāresiṁ, 
taṁ pāpaṁ pakataṁ mayā. 
Chaḷāsītisahassāni, 
mayaṁ paccattavedanā; 
Thūpapūjaṁ vivaṇṇetvā, 
paccāma niraye bhusaṁ. 
Ye ca kho thūpapūjāya, 
vattante arahato mahe; 
Ādīnavaṁ pakāsenti, 
vivecayetha ne tato. 
Imā ca passa āyantiyo, 
Māladhārī alaṅkatā; 
Mālāvipākaṁnubhontiyo, 
Samiddhā ca tā yasassiniyo. 
Tañca disvāna accheraṁ, 
abbhutaṁ lomahaṁsanaṁ; 
Namo karonti sappaññā, 
vandanti taṁ mahāmuniṁ. 
Sohaṁ nūna ito gantvā, 
yoniṁ laddhāna mānusiṁ; 
Thūpapūjaṁ karissāmi, 
appamatto punappunan”ti. 
Dhātuvivaṇṇapetavatthu dasamaṁ. 
Cūḷavaggo tatiyo. 
Tassuddānaṁ 
Abhijjamāno kuṇḍiyo, 
rathakārī bhusena ca; 
Kumāro gaṇikā ceva, 
dve luddā piṭṭhipūjanā; 
Vaggo tena pavuccatīti. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
1. Ambasakkarapetavatthu 
Vesālī nāma nagaratthi vajjīnaṁ, 
Tattha ahu licchavi ambasakkaro; 
Disvāna petaṁ nagarassa bāhiraṁ, 
Tattheva pucchittha taṁ kāraṇatthiko. 
“Seyyā nisajjā nayimassa atthi, 
Abhikkamo natthi paṭikkamo ca; 
Asitapītakhāyitavatthabhogā, 
Paricārikā sāpi imassa natthi. 
Ye ñātakā diṭṭhasutā suhajjā, 
Anukampakā yassa ahesuṁ pubbe; 
Daṭṭhumpi te dāni na taṁ labhanti, 
Virājitatto hi janena tena. 
Na oggatattassa bhavanti mittā, 
Jahanti mittā vikalaṁ viditvā; 
Atthañca disvā parivārayanti, 
Bahū mittā uggatattassa honti. 
Nihīnatto sabbabhogehi kiccho, 
Sammakkhito samparibhinnagatto; 
Ussāvabindūva palimpamāno, 
Ajja suve jīvitassūparodho. 
Etādisaṁ uttamakicchappattaṁ, 
Uttāsitaṁ pucimandassa sūle; 
‘Atha tvaṁ kena vaṇṇena vadesi yakkha, 
Jīva bho jīvitameva seyyo’”ti. 
“Sālohito esa ahosi mayhaṁ, 
Ahaṁ sarāmi purimāya jātiyā; 
Disvā ca me kāruññamahosi rāja, 
Mā pāpadhammo nirayaṁ patāyaṁ. 
Ito cuto licchavi esa poso, 
Sattussadaṁ nirayaṁ ghorarūpaṁ; 
Upapajjati dukkaṭakammakārī, 
Mahābhitāpaṁ kaṭukaṁ bhayānakaṁ. 
Anekabhāgena guṇena seyyo, 
Ayameva sūlo nirayena tena; 
Ekantadukkhaṁ kaṭukaṁ bhayānakaṁ, 
Ekantatibbaṁ nirayaṁ patāyaṁ. 
Idañca sutvā vacanaṁ mameso, 
Dukkhūpanīto vijaheyya pāṇaṁ; 
Tasmā ahaṁ santike na bhaṇāmi, 
Mā me kato jīvitassūparodho”. 
“Aññāto eso purisassa attho, 
Aññampi icchāmase pucchituṁ tuvaṁ; 
Okāsakammaṁ sace no karosi, 
Pucchāma taṁ no na ca kujjhitabban”ti. 
“Addhā paṭiññā me tadā ahu, 
Nācikkhanā appasannassa hoti; 
Akāmā saddheyyavacoti katvā, 
Pucchassu maṁ kāmaṁ yathā visayhan”ti. 
“Yaṁ kiñcahaṁ cakkhunā passissāmi, 
Sabbampi tāhaṁ abhisaddaheyyaṁ; 
Disvāva taṁ nopi ce saddaheyyaṁ, 
Kareyyāsi me yakkha niyassakamman”ti. 
“Saccappaṭiññā tava mesā hotu, 
Sutvāna dhammaṁ labha suppasādaṁ; 
Aññatthiko no ca paduṭṭhacitto, 
Yaṁ te sutaṁ asutañcāpi dhammaṁ; 
Sabbampi akkhissaṁ yathā pajānanti”. 
“Setena assena alaṅkatena, 
Upayāsi sūlāvutakassa santike; 
Yānaṁ idaṁ abbhutaṁ dassaneyyaṁ, 
Kissetaṁ kammassa ayaṁ vipāko”ti. 
“Vesāliyā nagarassa majjhe, 
Cikkhallamagge narakaṁ ahosi; 
Gosīsamekāhaṁ pasannacitto, 
Setaṁ gahetvā narakasmiṁ nikkhipiṁ. 
Etasmiṁ pādāni patiṭṭhapetvā, 
Mayañca aññe ca atikkamimhā; 
Yānaṁ idaṁ abbhutaṁ dassaneyyaṁ, 
Tasseva kammassa ayaṁ vipāko”ti. 
“Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsati, 
Gandho ca te sabbadisā pavāyati; 
Yakkhiddhipattosi mahānubhāvo, 
Naggo cāsi kissa ayaṁ vipāko”ti. 
“Akkodhano niccapasannacitto, 
Saṇhāhi vācāhi janaṁ upemi; 
Tasseva kammassa ayaṁ vipāko, 
Dibbo me vaṇṇo satataṁ pabhāsati. 
Yasañca kittiñca dhamme ṭhitānaṁ, 
Disvāna mantemi pasannacitto; 
Tasseva kammassa ayaṁ vipāko, 
Dibbo me gandho satataṁ pavāyati. 
Sahāyānaṁ titthasmiṁ nhāyantānaṁ, 
Thale gahetvā nidahissa dussaṁ; 
Khiḍḍatthiko no ca paduṭṭhacitto, 
Tenamhi naggo kasirā ca vuttī”ti. 
“Yo kīḷamāno pakaroti pāpaṁ, 
Tassedisaṁ kammavipākamāhu; 
Akīḷamāno pana yo karoti, 
Kiṁ tassa kammassa vipākamāhū”ti. 
“Ye duṭṭhasaṅkappamanā manussā, 
Kāyena vācāya ca saṅkiliṭṭhā; 
Kāyassa bhedā abhisamparāyaṁ, 
Asaṁsayaṁ te nirayaṁ upenti. 
Apare pana sugatimāsamānā, 
Dāne ratā saṅgahitattabhāvā; 
Kāyassa bhedā abhisamparāyaṁ, 
Asaṁsayaṁ te sugatiṁ upentī”ti. 
“Taṁ kinti jāneyyamahaṁ avecca, 
Kalyāṇapāpassa ayaṁ vipāko; 
Kiṁ vāhaṁ disvā abhisaddaheyyaṁ, 
Ko vāpi maṁ saddahāpeyya etan”ti. 
“Disvā ca sutvā abhisaddahassu, 
Kalyāṇapāpassa ayaṁ vipāko; 
Kalyāṇapāpe ubhaye asante, 
Siyā nu sattā sugatā duggatā vā. 
No cettha kammāni kareyyuṁ maccā, 
Kalyāṇapāpāni manussaloke; 
Nāhesuṁ sattā sugatā duggatā vā, 
Hīnā paṇītā ca manussaloke. 
Yasmā ca kammāni karonti maccā, 
Kalyāṇapāpāni manussaloke; 
Tasmā hi sattā sugatā duggatā vā, 
Hīnā paṇītā ca manussaloke. 
Dvayajja kammānaṁ vipākamāhu, 
Sukhassa dukkhassa ca vedanīyaṁ; 
Tā devatāyo paricārayanti, 
Paccanti bālā dvayataṁ apassino. 
Na matthi kammāni sayaṅkatāni, 
Datvāpi me natthi yo ādiseyya; 
Acchādanaṁ sayanamathannapānaṁ, 
Tenamhi naggo kasirā ca vuttī”ti. 
“Siyā nu kho kāraṇaṁ kiñci yakkha, 
Acchādanaṁ yena tuvaṁ labhetha; 
Ācikkha me tvaṁ yadatthi hetu, 
Saddhāyikaṁ hetuvaco suṇomā”ti. 
“Kappitako nāma idhatthi bhikkhu, 
Jhāyī susīlo arahā vimutto; 
Guttindriyo saṁvutapātimokkho, 
Sītibhūto uttamadiṭṭhipatto. 
Sakhilo vadaññū suvaco sumukho, 
Svāgamo suppaṭimuttako ca; 
Puññassa khettaṁ araṇavihārī, 
Devamanussānañca dakkhiṇeyyo. 
Santo vidhūmo anīgho nirāso, 
Mutto visallo amamo avaṅko; 
Nirūpadhī sabbapapañcakhīṇo, 
Tisso vijjā anuppatto jutimā. 
Appaññāto disvāpi na ca sujāno, 
Munīti naṁ vajjisu voharanti; 
Jānanti taṁ yakkhabhūtā anejaṁ, 
Kalyāṇadhammaṁ vicarantaṁ loke. 
Tassa tuvaṁ ekayugaṁ duve vā, 
Mamuddisitvāna sace dadetha; 
Paṭiggahītāni ca tāni assu, 
Mamañca passetha sannaddhadussan”ti. 
“Kasmiṁ padese samaṇaṁ vasantaṁ, 
Gantvāna passemu mayaṁ idāni; 
Yo majja kaṅkhaṁ vicikicchitañca, 
Diṭṭhīvisūkāni vinodayeyyā”ti. 
“Eso nisinno kapinaccanāyaṁ, 
Parivārito devatāhi bahūhi; 
Dhammiṁ kathaṁ bhāsati saccanāmo, 
Sakasmimācerake appamatto”ti. 
“Tathāhaṁ kassāmi gantvā idāni, 
Acchādayissaṁ samaṇaṁ yugena; 
Paṭiggahitāni ca tāni assu, 
Tuvañca passemu sannaddhadussan”ti. 
“Mā akkhaṇe pabbajitaṁ upāgami, 
Sādhu vo licchavi nesa dhammo; 
Tato ca kāle upasaṅkamitvā, 
Tattheva passāhi raho nisinnan”ti. 
Tathāti vatvā agamāsi tattha, 
Parivārito dāsagaṇena licchavi; 
So taṁ nagaraṁ upasaṅkamitvā, 
Vāsūpagacchittha sake nivesane. 
Tato ca kāle gihikiccāni katvā, 
Nhatvā pivitvā ca khaṇaṁ labhitvā; 
Viceyya peḷāto ca yugāni aṭṭha, 
Gāhāpayī dāsagaṇena licchavi. 
So taṁ padesaṁ upasaṅkamitvā, 
Taṁ addasa samaṇaṁ santacittaṁ; 
Paṭikkantaṁ gocarato nivattaṁ, 
Sītibhūtaṁ rukkhamūle nisinnaṁ. 
Tamenamavoca upasaṅkamitvā, 
Appābādhaṁ phāsuvihārañca pucchi; 
“Vesāliyaṁ licchavihaṁ bhadante, 
Jānanti maṁ licchavi ambasakkaro. 
Imāni me aṭṭha yugā subhāni, 
Paṭigaṇha bhante padadāmi tuyhaṁ; 
Teneva atthena idhāgatosmi, 
Yathā ahaṁ attamano bhaveyyan”ti. 
“Dūratova samaṇabrāhmaṇā ca, 
Nivesanaṁ te parivajjayanti; 
Pattāni bhijjanti ca te nivesane, 
Saṅghāṭiyo cāpi vidālayanti. 
Athāpare pādakuṭhārikāhi, 
Avaṁsirā samaṇā pātayanti; 
Etādisaṁ pabbajitā vihesaṁ, 
Tayā kataṁ samaṇā pāpuṇanti. 
Tiṇena telampi na tvaṁ adāsi, 
Muḷhassa maggampi na pāvadāsi; 
Andhassa daṇḍaṁ sayamādiyāsi, 
Etādiso kadariyo asaṁvuto tuvaṁ; 
Atha tvaṁ kena vaṇṇena kimeva disvā, 
Amhehi saha saṁvibhāgaṁ karosī”ti. 
“Paccemi bhante yaṁ tvaṁ vadesi, 
Vihesayiṁ samaṇe brāhmaṇe ca; 
Khiḍḍatthiko no ca paduṭṭhacitto, 
Etampi me dukkaṭameva bhante. 
Khiḍḍāya yakkho pasavitvā pāpaṁ, 
Vedeti dukkhaṁ asamattabhogī; 
Daharo yuvā nagganiyassa bhāgī, 
Kiṁ su tato dukkhatarassa hoti. 
Taṁ disvā saṁvegamalatthaṁ bhante, 
Tappaccayā vāpi dadāmi dānaṁ; 
Paṭigaṇha bhante vatthayugāni aṭṭha, 
Yakkhassimā gacchantu dakkhiṇāyo”ti. 
“Addhā hi dānaṁ bahudhā pasatthaṁ, 
Dadato ca te akkhayadhammamatthu; 
Paṭigaṇhāmi te vatthayugāni aṭṭha, 
Yakkhassimā gacchantu dakkhiṇāyo”ti. 
Tato hi so ācamayitvā licchavi, 
Therassa datvāna yugāni aṭṭha; 
Paṭiggahitāni ca tāni assu, 
Yakkhañca passetha sannaddhadussaṁ. 
Tamaddasā candanasāralittaṁ, 
Ājaññamārūḷhamuḷāravaṇṇaṁ; 
Alaṅkataṁ sādhunivatthadussaṁ, 
Parivāritaṁ yakkhamahiddhipattaṁ. 
So taṁ disvā attamano udaggo, 
Pahaṭṭhacitto ca subhaggarūpo; 
Kammañca disvāna mahāvipākaṁ, 
Sandiṭṭhikaṁ cakkhunā sacchikatvā. 
Tamenamavoca upasaṅkamitvā, 
“Dassāmi dānaṁ samaṇabrāhmaṇānaṁ; 
Na cāpi me kiñci adeyyamatthi, 
Tuvañca me yakkha bahūpakāro”ti. 
“Tuvañca me licchavi ekadesaṁ, 
Adāsi dānāni amoghametaṁ; 
Svāhaṁ karissāmi tayāva sakkhiṁ, 
Amānuso mānusakena saddhin”ti. 
“Gatī ca bandhū ca parāyaṇañca, 
Mitto mamāsi atha devatā me; 
Yācāmi taṁ pañjaliko bhavitvā, 
Icchāmi taṁ yakkha punāpi daṭṭhun”ti. 
“Sace tuvaṁ assaddho bhavissasi, 
Kadariyarūpo vippaṭipannacitto; 
Tvaṁ neva maṁ lacchasi dassanāya, 
Disvā ca taṁ nopi ca ālapissaṁ. 
Sace pana tvaṁ bhavissasi dhammagāravo, 
Dāne rato saṅgahitattabhāvo; 
Opānabhūto samaṇabrāhmaṇānaṁ, 
Evaṁ mamaṁ lacchasi dassanāya. 
Disvā ca taṁ ālapissaṁ bhadante, 
Imañca sūlato lahuṁ pamuñca; 
Yatonidānaṁ akarimha sakkhiṁ, 
Maññāmi sūlāvutakassa kāraṇā. 
Te aññamaññaṁ akarimha sakkhiṁ, 
Ayañca sūlato lahuṁ pamutto; 
Sakkacca dhammāni samācaranto, 
Mucceyya so nirayā ca tamhā; 
Kammaṁ siyā aññatra vedanīyaṁ. 
Kappitakañca upasaṅkamitvā, 
Teneva saha saṁvibhajitvā kāle; 
Sayaṁ mukhenūpanisajja puccha, 
So te akkhissati etamatthaṁ. 
Tameva bhikkhuṁ upasaṅkamitvā, 
Pucchassu aññatthiko no ca paduṭṭhacitto; 
So te sutaṁ asutañcāpi dhammaṁ, 
Sabbampi akkhissati yathā pajānan”ti. 
So tattha rahassaṁ samullapitvā, 
Sakkhiṁ karitvāna amānusena; 
Pakkāmi so licchavīnaṁ sakāsaṁ, 
Atha bravi parisaṁ sannisinnaṁ. 
“Suṇantu bhonto mama ekavākyaṁ, 
Varaṁ varissaṁ labhissāmi atthaṁ; 
Sūlāvuto puriso luddakammo, 
Paṇihitadaṇḍo anusattarūpo. 
Ettāvatā vīsatirattimattā, 
Yato āvuto neva jīvati na mato; 
Tāhaṁ mocayissāmi dāni, 
Yathāmatiṁ anujānātu saṅgho”ti. 
“Etañca aññañca lahuṁ pamuñca, 
Ko taṁ vadetha tathā karontaṁ; 
Yathā pajānāsi tathā karohi, 
Yathāmatiṁ anujānāti saṅgho”ti. 
So taṁ padesaṁ upasaṅkamitvā, 
Sūlāvutaṁ mocayi khippameva; 
“Mā bhāyi sammā”ti ca taṁ avoca, 
Tikicchakānañca upaṭṭhapesi. 
“Kappitakañca upasaṅkamitvā, 
Teneva saha saṁvibhajitvā kāle; 
Sayaṁ mukhenūpanisajja licchavi, 
Tatheva pucchittha naṁ kāraṇatthiko. 
Sūlāvuto puriso luddakammo, 
Paṇihitadaṇḍo anusattarūpo; 
Ettāvatā vīsatirattimattā, 
Yato āvuto neva jīvati na mato. 
So mocito gantvā mayā idāni, 
Etassa yakkhassa vaco hi bhante; 
Siyā nu kho kāraṇaṁ kiñcideva, 
Yena so nirayaṁ no vajeyya. 
Ācikkha bhante yadi atthi hetu, 
Saddhāyikaṁ hetuvaco suṇoma; 
Na tesaṁ kammānaṁ vināsamatthi, 
Avedayitvā idha byantibhāvo”ti. 
“Sace sa dhammāni samācareyya, 
Sakkacca rattindivamappamatto; 
Mucceyya so nirayā ca tamhā, 
Kammaṁ siyā aññatra vedanīyan”ti. 
“Aññāto eso purisassa attho, 
Mamampi dāni anukampa bhante; 
Anusāsa maṁ ovada bhūripañña, 
Yathā ahaṁ no nirayaṁ vajeyyan”ti. 
“Ajjeva buddhaṁ saraṇaṁ upehi, 
Dhammañca saṅghañca pasannacitto; 
Tatheva sikkhāya padāni pañca, 
Akhaṇḍaphullāni samādiyassu. 
Pāṇātipātā viramassu khippaṁ, 
Loke adinnaṁ parivajjayassu; 
Amajjapo mā ca musā abhāṇī, 
Sakena dārena ca hohi tuṭṭho; 
Imañca ariyaṁ aṭṭhaṅgavarenupetaṁ, 
Samādiyāhi kusalaṁ sukhudrayaṁ. 
Cīvaraṁ piṇḍapātañca, 
paccayaṁ sayanāsanaṁ; 
Annaṁ pānaṁ khādanīyaṁ, 
vatthasenāsanāni ca; 
Dadāhi ujubhūtesu, 
vippasannena cetasā. 
Bhikkhūpi sīlasampanne, 
vītarāge bahussute; 
Tappehi annapānena, 
sadā puññaṁ pavaḍḍhati. 
Evañca dhammāni samācaranto, 
Sakkacca rattindivamappamatto; 
Muñca tuvaṁ nirayā ca tamhā, 
Kammaṁ siyā aññatra vedanīyan”ti. 
“Ajjeva buddhaṁ saraṇaṁ upemi, 
Dhammañca saṅghañca pasannacitto; 
Tatheva sikkhāya padāni pañca, 
Akhaṇḍaphullāni samādiyāmi. 
Pāṇātipātā viramāmi khippaṁ, 
Loke adinnaṁ parivajjayāmi; 
Amajjapo no ca musā bhaṇāmi, 
Sakena dārena ca homi tuṭṭho; 
Imañca ariyaṁ aṭṭhaṅgavarenupetaṁ, 
Samādiyāmi kusalaṁ sukhudrayaṁ. 
Cīvaraṁ piṇḍapātañca, 
paccayaṁ sayanāsanaṁ; 
Annaṁ pānaṁ khādanīyaṁ, 
vatthasenāsanāni ca. 
Bhikkhū ca sīlasampanne, 
vītarāge bahussute; 
Dadāmi na vikampāmi, 
buddhānaṁ sāsane rato”ti. 
Etādiso licchavi ambasakkaro, 
Vesāliyaṁ aññataro upāsako; 
Saddho mudū kārakaro ca bhikkhu, 
Saṅghañca sakkacca tadā upaṭṭhahi. 
Sūlāvuto ca arogo hutvā, 
Serī sukhī pabbajjaṁ upāgami; 
Bhikkhuñca āgamma kappitakuttamaṁ, 
Ubhopi sāmaññaphalāni ajjhaguṁ. 
Etādisā sappurisāna sevanā, 
Mahapphalā hoti sataṁ vijānataṁ; 
Sūlāvuto aggaphalaṁ aphassayi, 
Phalaṁ kaniṭṭhaṁ pana ambasakkaroti. 
Ambasakkarapetavatthu paṭhamaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
2. Serīsakapetavatthu 
“Suṇotha yakkhassa vāṇijāna ca, 
Samāgamo yattha tadā ahosi; 
Yathā kathaṁ itaritarena cāpi, 
Subhāsitaṁ tañca suṇātha sabbe. 
Yo so ahu rājā pāyāsi nāma, 
Bhummānaṁ sahabyagato yasassī; 
So modamānova sake vimāne, 
Amānuso mānuse ajjhabhāsī”ti. 
“Vaṅke araññe amanussaṭṭhāne, 
Kantāre appodake appabhakkhe; 
Suduggame vaṇṇupathassa majjhe, 
Vaṅkambhayā naṭṭhamanā manussā. 
Nayidha phalā mūlamayā ca santi, 
Upādānaṁ natthi kutodha bhakkho; 
Aññatra paṁsūhi ca vālukāhi ca, 
Tatāhi uṇhāhi ca dāruṇāhi ca. 
Ujjaṅgalaṁ tattamivaṁ kapālaṁ, 
Anāyasaṁ paralokena tulyaṁ; 
Luddānamāvāsamidaṁ purāṇaṁ, 
Bhūmippadeso abhisattarūpo. 
Atha tumhe kena vaṇṇena, 
Kimāsamānā imaṁ padesaṁ hi; 
Anupaviṭṭhā sahasā samacca, 
Lobhā bhayā atha vā sampamūḷhā”ti. 
“Magadhesu aṅgesu ca satthavāhā, 
Āropayitvā paṇiyaṁ puthuttaṁ; 
Te yāmase sindhusovīrabhūmiṁ, 
Dhanatthikā uddayaṁ patthayānā. 
Divā pipāsaṁ nadhivāsayantā, 
Yoggānukampañca samekkhamānā; 
Etena vegena āyāma sabbe, 
Rattiṁ maggaṁ paṭipannā vikāle. 
Te duppayātā aparaddhamaggā, 
Andhākulā vippanaṭṭhā araññe; 
Suduggame vaṇṇupathassa majjhe, 
Disaṁ na jānāma pamūḷhacittā. 
Idañca disvāna adiṭṭhapubbaṁ, 
Vimānaseṭṭhañca tavañca yakkha; 
Tatuttariṁ jīvitamāsamānā, 
Disvā patītā sumanā udaggā”ti. 
“Pāraṁ samuddassa imañca vaṇṇuṁ, 
Vettācaraṁ saṅkupathañca maggaṁ; 
Nadiyo pana pabbatānañca duggā, 
Puthuddisā gacchatha bhogahetu. 
Pakkhandiyāna vijitaṁ paresaṁ, 
Verajjake mānuse pekkhamānā; 
Yaṁ vo sutaṁ vā atha vāpi diṭṭhaṁ, 
Accherakaṁ taṁ vo suṇoma tātā”ti. 
“Itopi accherataraṁ kumāra, 
Na no sutaṁ vā atha vāpi diṭṭhaṁ; 
Atītamānussakameva sabbaṁ, 
Disvā na tappāma anomavaṇṇaṁ. 
Vehāyasaṁ pokkharañño savanti, 
Pahūtamalyā bahupuṇḍarīkā; 
Dumā cime niccaphalūpapannā, 
Atīva gandhā surabhiṁ pavāyanti. 
Veḷūriyathambhā satamussitāse, 
Silāpavāḷassa ca āyataṁsā; 
Masāragallā sahalohitaṅgā, 
Thambhā ime jotirasāmayāse. 
Sahassathambhaṁ atulānubhāvaṁ, 
Tesūpari sādhumidaṁ vimānaṁ; 
Ratanantaraṁ kañcanavedimissaṁ, 
Tapanīyapaṭṭehi ca sādhuchannaṁ. 
Jambonaduttattamidaṁ sumaṭṭho, 
Pāsādasopānaphalūpapanno; 
Daḷho ca vaggu ca susaṅgato ca, 
Atīva nijjhānakhamo manuñño. 
Ratanantarasmiṁ bahuannapānaṁ, 
Parivārito accharāsaṅgaṇena; 
Murajaālambaratūriyaghuṭṭho, 
Abhivanditosi thutivandanāya. 
So modasi nārigaṇappabodhano, 
Vimānapāsādavare manorame; 
Acintiyo sabbaguṇūpapanno, 
Rājā yathā vessavaṇo naḷinyā. 
Devo nu āsi udavāsi yakkho, 
Udāhu devindo manussabhūto; 
Pucchanti taṁ vāṇijā satthavāhā, 
Ācikkha ko nāma tuvaṁsi yakkho”ti. 
“Serīsako nāma ahamhi yakkho, 
Kantāriyo vaṇṇupathamhi gutto; 
Imaṁ padesaṁ abhipālayāmi, 
Vacanakaro vessavaṇassa rañño”ti. 
“Adhiccaladdhaṁ pariṇāmajaṁ te, 
Sayaṅkataṁ udāhu devehi dinnaṁ; 
Pucchanti taṁ vāṇijā satthavāhā, 
Kathaṁ tayā laddhamidaṁ manuññan”ti. 
“Nādhiccaladdhaṁ na pariṇāmajaṁ me, 
Na sayaṅkataṁ na hi devehi dinnaṁ; 
Sakehi kammehi apāpakehi, 
Puññehi me laddhamidaṁ manuññan”ti. 
“Kiṁ te vataṁ kiṁ pana brahmacariyaṁ, 
Kissa suciṇṇassa ayaṁ vipāko; 
Pucchanti taṁ vāṇijā satthavāhā, 
Kathaṁ tayā laddhamidaṁ vimānan”ti. 
“Mamaṁ pāyāsīti ahu samaññā, 
Rajjaṁ yadā kārayiṁ kosalānaṁ; 
Natthikadiṭṭhi kadariyo pāpadhammo, 
Ucchedavādī ca tadā ahosiṁ. 
Samaṇo ca kho āsi kumārakassapo, 
Bahussuto cittakathī uḷāro; 
So me tadā dhammakathaṁ abhāsi, 
Diṭṭhivisūkāni vinodayī me. 
Tāhaṁ tassa dhammakathaṁ suṇitvā, 
Upāsakattaṁ paṭivedayissaṁ; 
Pāṇātipātā virato ahosiṁ, 
Loke adinnaṁ parivajjayissaṁ; 
Amajjapo no ca musā abhāṇiṁ, 
Sakena dārena ca ahosi tuṭṭho. 
Taṁ me vataṁ taṁ pana brahmacariyaṁ, 
Tassa suciṇṇassa ayaṁ vipāko; 
Teheva kammehi apāpakehi, 
Puññehi me laddhamidaṁ vimānan”ti. 
“Saccaṁ kirāhaṁsu narā sapaññā, 
Anaññathā vacanaṁ paṇḍitānaṁ; 
Yahiṁ yahiṁ gacchati puññakammo, 
Tahiṁ tahiṁ modati kāmakāmī. 
Yahiṁ yahiṁ sokapariddavo ca, 
Vadho ca bandho ca parikkileso; 
Tahiṁ tahiṁ gacchati pāpakammo, 
Na muccati duggatiyā kadācī”ti. 
“Sammūḷharūpova jano ahosi, 
Asmiṁ muhutte kalalīkatova; 
Janassimassa tuyhañca kumāra, 
Appaccayo kena nu kho ahosī”ti. 
“Ime ca sirīsavanā tātā, 
Dibbā gandhā surabhī sampavanti; 
Te sampavāyanti imaṁ vimānaṁ, 
Divā ca ratto ca tamaṁ nihantvā. 
Imesañca kho vassasataccayena, 
Sipāṭikā phalati ekamekā; 
Mānussakaṁ vassasataṁ atītaṁ, 
Yadagge kāyamhi idhūpapanno. 
Disvānahaṁ vassasatāni pañca, 
Asmiṁ vimāne ṭhatvāna tātā; 
Āyukkhayā puññakkhayā cavissaṁ, 
Teneva sokena pamucchitosmī”ti. 
“Kathaṁ nu soceyya tathāvidho so, 
Laddhā vimānaṁ atulaṁ cirāya; 
Ye cāpi kho ittaramupapannā, 
Te nūna soceyyuṁ parittapuññā”ti. 
“Anucchaviṁ ovadiyañca me taṁ, 
Yaṁ maṁ tumhe peyyavācaṁ vadetha; 
Tumhe ca kho tātā mayānuguttā, 
Yenicchakaṁ tena paletha sotthin”ti. 
“Gantvā mayaṁ sindhusovīrabhūmiṁ, 
Dhanatthikā uddayaṁ patthayānā; 
Yathāpayogā paripuṇṇacāgā, 
Kāhāma serīsamahaṁ uḷāran”ti. 
“Mā ceva serīsamahaṁ akattha, 
Sabbañca vo bhavissati yaṁ vadetha; 
Pāpāni kammāni vivajjayātha, 
Dhammānuyogañca adhiṭṭhahātha. 
Upāsako atthi imamhi saṅghe, 
Bahussuto sīlavatūpapanno; 
Saddho ca cāgī ca supesalo ca, 
Vicakkhaṇo santusito mutīmā. 
Sañjānamāno na musā bhaṇeyya, 
Parūpaghātāya na cetayeyya; 
Vebhūtikaṁ pesuṇaṁ no kareyya, 
Saṇhañca vācaṁ sakhilaṁ bhaṇeyya. 
Sagāravo sappatisso vinīto, 
Apāpako adhisīle visuddho; 
So mātaraṁ pitarañcāpi jantu, 
Dhammena poseti ariyavutti. 
Maññe so mātāpitūnaṁ kāraṇā, 
Bhogāni pariyesati na attahetu; 
Mātāpitūnañca yo accayena, 
Nekkhammapoṇo carissati brahmacariyaṁ. 
Ujū avaṅko asaṭho amāyo, 
Na lesakappena ca vohareyya; 
So tādiso sukatakammakārī, 
Dhamme ṭhito kinti labhetha dukkhaṁ. 
Taṁ kāraṇā pātukatomhi attanā, 
Tasmā dhammaṁ passatha vāṇijāse; 
Aññatra teniha bhasmī bhavetha, 
Andhākulā vippanaṭṭhā araññe; 
Taṁ khippamānena lahuṁ parena, 
Sukho have sappurisena saṅgamo”ti. 
“Kiṁ nāma so kiñca karoti kammaṁ, 
Kiṁ nāmadheyyaṁ kiṁ pana tassa gottaṁ; 
Mayampi naṁ daṭṭhukāmamha yakkha, 
Yassānukampāya idhāgatosi; 
Lābhā hi tassa yassa tuvaṁ pihesī”ti. 
“Yo kappako sambhavanāmadheyyo, 
Upāsako kocchaphalūpajīvī; 
Jānātha naṁ tumhākaṁ pesiyo so, 
Mā kho naṁ hīḷittha supesalo so”ti. 
“Jānāmase yaṁ tvaṁ pavadesi yakkha, 
Na kho naṁ jānāma sa edisoti; 
Mayampi naṁ pūjayissāma yakkha, 
Sutvāna tuyhaṁ vacanaṁ uḷāran”ti. 
“Ye keci imasmiṁ satthe manussā, 
Daharā mahantā athavāpi majjhimā; 
Sabbeva te ālambantu vimānaṁ, 
Passantu puññānaṁ phalaṁ kadariyā”ti. 
Te tattha sabbeva “ahaṁ pure”ti, 
Taṁ kappakaṁ tattha purakkhatvā; 
Sabbeva te ālambiṁsu vimānaṁ, 
Masakkasāraṁ viya vāsavassa. 
Te tattha sabbeva “ahaṁ pure”ti, 
Upāsakattaṁ paṭivedayiṁsu; 
Pāṇātipātā paṭiviratā ahesuṁ, 
Loke adinnaṁ parivajjayiṁsu; 
Amajjapā no ca musā bhaṇiṁsu, 
Sakena dārena ca ahesuṁ tuṭṭhā. 
Te tattha sabbeva “ahaṁ pure”ti, 
Upāsakattaṁ paṭivedayitvā; 
Pakkāmi sattho anumodamāno, 
Yakkhiddhiyā anumato punappunaṁ. 
Gantvāna te sindhusovīrabhūmiṁ, 
Dhanatthikā uddayaṁ patthayānā; 
Yathāpayogā paripuṇṇalābhā, 
Paccāgamuṁ pāṭaliputtamakkhataṁ. 
Gantvāna te saṅgharaṁ sotthivanto, 
Puttehi dārehi samaṅgibhūtā; 
Ānandī vittā sumanā patītā, 
Akaṁsu serīsamahaṁ uḷāraṁ; 
Serīsakaṁ te pariveṇaṁ māpayiṁsu. 
Etādisā sappurisāna sevanā, 
Mahatthikā dhammaguṇāna sevanā; 
Ekassa atthāya upāsakassa, 
Sabbeva sattā sukhitā ahesunti. 
Serīsakapetavatthu dutiyaṁ. 
Bhāṇavāraṁ tatiyaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
3. Nandakapetavatthu 
Rājā piṅgalako nāma, 
Suraṭṭhānaṁ adhipati ahu; 
Moriyānaṁ upaṭṭhānaṁ gantvā, 
Suraṭṭhaṁ punarāgamā. 
Uṇhe majjhanhike kāle, 
Rājā paṅkaṁ upāgami; 
Addasa maggaṁ ramaṇīyaṁ, 
Petānaṁ taṁ vaṇṇupathaṁ. 
Sārathiṁ āmantayī rājā—
“Ayaṁ maggo ramaṇīyo, 
khemo sovatthiko sivo; 
Iminā sārathi yāma, 
suraṭṭhānaṁ santike ito”. 
Tena pāyāsi soraṭṭho, 
senāya caturaṅginiyā; 
Ubbiggarūpo puriso, 
soraṭṭhaṁ etadabravi. 
“Kummaggaṁ paṭipannamhā, 
bhiṁsanaṁ lomahaṁsanaṁ; 
Purato dissati maggo, 
pacchato ca na dissati. 
Kummaggaṁ paṭipannamhā, 
yamapurisāna santike; 
Amānuso vāyati gandho, 
ghoso suyyati dāruṇo”. 
Saṁviggo rājā soraṭṭho, 
sārathiṁ etadabravi; 
“Kummaggaṁ paṭipannamhā, 
bhiṁsanaṁ lomahaṁsanaṁ; 
Purato dissati maggo, 
pacchato ca na dissati. 
Kummaggaṁ paṭipannamhā, 
yamapurisāna santike; 
Amānuso vāyati gandho, 
ghoso suyyati dāruṇo”. 
Hatthikkhandhaṁ samāruyha, 
Olokento catuddisaṁ; 
Addasa nigrodhaṁ ramaṇīyaṁ, 
Pādapaṁ chāyāsampannaṁ; 
Nīlabbhavaṇṇasadisaṁ, 
Meghavaṇṇasirīnibhaṁ. 
Sārathiṁ āmantayī rājā, 
“kiṁ eso dissati brahā; 
Nīlabbhavaṇṇasadiso, 
meghavaṇṇasirīnibho”. 
“Nigrodho so mahārāja, 
pādapo chāyāsampanno; 
Nīlabbhavaṇṇasadiso, 
meghavaṇṇasirīnibho”. 
Tena pāyāsi soraṭṭho, 
yena so dissate brahā; 
Nīlabbhavaṇṇasadiso, 
meghavaṇṇasirīnibho. 
Hatthikkhandhato oruyha, 
rājā rukkhaṁ upāgami; 
Nisīdi rukkhamūlasmiṁ, 
sāmacco saparijjano; 
Pūraṁ pānīyasarakaṁ, 
pūve vitte ca addasa. 
Puriso ca devavaṇṇī, 
sabbābharaṇabhūsito; 
Upasaṅkamitvā rājānaṁ, 
soraṭṭhaṁ etadabravi. 
“Svāgataṁ te mahārāja, 
atho te adurāgataṁ; 
Pivatu devo pānīyaṁ, 
pūve khāda arindama”. 
Pivitvā rājā pānīyaṁ, 
sāmacco saparijjano; 
Pūve khāditvā pitvā ca, 
soraṭṭho etadabravi. 
“Devatā nusi gandhabbo, 
adu sakko purindado; 
Ajānantā taṁ pucchāma, 
kathaṁ jānemu taṁ mayan”ti. 
“Nāmhi devo na gandhabbo, 
nāpi sakko purindado; 
Peto ahaṁ mahārāja, 
suraṭṭhā idha māgato”ti. 
“Kiṁsīlo kiṁsamācāro, 
suraṭṭhasmiṁ pure tuvaṁ; 
Kena te brahmacariyena, 
ānubhāvo ayaṁ tavā”ti. 
“Taṁ suṇohi mahārāja, 
arindama raṭṭhavaḍḍhana; 
Amaccā pārisajjā ca, 
brāhmaṇo ca purohito. 
Suraṭṭhasmiṁ ahaṁ deva, 
puriso pāpacetaso; 
Micchādiṭṭhi ca dussīlo, 
kadariyo paribhāsako. 
Dadantānaṁ karontānaṁ, 
vārayissaṁ bahujjanaṁ; 
Aññesaṁ dadamānānaṁ, 
antarāyakaro ahaṁ. 
Vipāko natthi dānassa, 
saṁyamassa kuto phalaṁ; 
Natthi ācariyo nāma, 
adantaṁ ko damessati. 
Samatulyāni bhūtāni, 
kuto jeṭṭhāpacāyiko; 
Natthi balaṁ vīriyaṁ vā, 
kuto uṭṭhānaporisaṁ. 
Natthi dānaphalaṁ nāma, 
na visodheti verinaṁ; 
Laddheyyaṁ labhate macco, 
niyatipariṇāmajaṁ. 
Natthi mātā pitā bhātā, 
loko natthi ito paraṁ; 
Natthi dinnaṁ natthi hutaṁ, 
sunihitaṁ na vijjati. 
Yopi haneyya purisaṁ, 
parassa chindate siraṁ; 
Na koci kañci hanati, 
sattannaṁ vivaramantare. 
Acchejjābhejjo hi jīvo, 
Aṭṭhaṁso guḷaparimaṇḍalo; 
Yojanānaṁ sataṁ pañca, 
Ko jīvaṁ chettumarahati. 
Yathā suttaguḷe khitte, 
nibbeṭhentaṁ palāyati; 
Evamevaṁ ca so jīvo, 
nibbeṭhento palāyati. 
Yathā gāmato nikkhamma, 
aññaṁ gāmaṁ pavīsati; 
Evamevaṁ ca so jīvo, 
aññaṁ bondiṁ pavīsati. 
Yathā gehato nikkhamma, 
aññaṁ gehaṁ pavīsati; 
Evamevaṁ ca so jīvo, 
aññaṁ bondiṁ pavīsati. 
Cullāsīti mahākappino, 
satasahassāni hi; 
Ye bālā ye ca paṇḍitā, 
saṁsāraṁ khepayitvāna; 
Dukkhassantaṁ karissare. 
Mitāni sukhadukkhāni, 
doṇehi piṭakehi ca; 
Jino sabbaṁ pajānāti, 
sammūḷhā itarā pajā. 
Evaṁdiṭṭhi pure āsiṁ, 
sammūḷho mohapāruto; 
Micchādiṭṭhi ca dussīlo, 
kadariyo paribhāsako. 
Oraṁ me chahi māsehi, 
kālakiriyā bhavissati; 
Ekantakaṭukaṁ ghoraṁ, 
nirayaṁ papatissahaṁ. 
Catukkaṇṇaṁ catudvāraṁ, 
vibhattaṁ bhāgaso mitaṁ; 
Ayopākārapariyantaṁ, 
ayasā paṭikujjitaṁ. 
Tassa ayomayā bhūmi, 
jalitā tejasā yutā; 
Samantā yojanasataṁ, 
pharitvā tiṭṭhati sabbadā. 
Vassāni satasahassāni, 
ghoso suyyati tāvade; 
Lakkho eso mahārāja, 
satabhāgavassakoṭiyo. 
Koṭisatasahassāni, 
niraye paccare janā; 
Micchādiṭṭhī ca dussīlā, 
ye ca ariyūpavādino. 
Tatthāhaṁ dīghamaddhānaṁ, 
dukkhaṁ vedissa vedanaṁ; 
Phalaṁ pāpassa kammassa, 
tasmā socāmahaṁ bhusaṁ. 
Taṁ suṇohi mahārāja, 
arindama raṭṭhavaḍḍhana; 
Dhītā mayhaṁ mahārāja, 
uttarā bhaddamatthu te. 
Karoti bhaddakaṁ kammaṁ, 
sīlesuposathe ratā; 
Saññatā saṁvibhāgī ca, 
vadaññū vītamaccharā. 
Akhaṇḍakārī sikkhāya, 
suṇhā parakulesu ca; 
Upāsikā sakyamunino, 
sambuddhassa sirīmato. 
Bhikkhu ca sīlasampanno, 
gāmaṁ piṇḍāya pāvisi; 
Okkhittacakkhu satimā, 
guttadvāro susaṁvuto. 
Sapadānaṁ caramāno, 
agamā taṁ nivesanaṁ; 
‘Tamaddasa mahārāja, 
uttarā bhaddamatthu te’. 
Pūraṁ pānīyasarakaṁ, 
pūve vitte ca sā adā; 
‘Pitā me kālakato bhante, 
tassetaṁ upakappatu’. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
vipāko udapajjatha; 
Bhuñjāmi kāmakāmīhaṁ, 
rājā vessavaṇo yathā. 
Taṁ suṇohi mahārāja, 
arindama raṭṭhavaḍḍhana; 
Sadevakassa lokassa, 
buddho aggo pavuccati; 
Taṁ buddhaṁ saraṇaṁ gaccha, 
saputtadāro arindama. 
Aṭṭhaṅgikena maggena, 
phusanti amataṁ padaṁ; 
Taṁ dhammaṁ saraṇaṁ gaccha, 
saputtadāro arindama. 
Cattāro ca paṭipannā, 
cattāro ca phale ṭhitā; 
Esa saṅgho ujubhūto, 
paññāsīlasamāhito; 
Taṁ saṅghaṁ saraṇaṁ gaccha, 
saputtadāro arindama. 
Pāṇātipātā viramassu khippaṁ, 
Loke adinnaṁ parivajjayassu; 
Amajjapo mā ca musā abhāṇi, 
Sakena dārena ca hohi tuṭṭho”ti. 
“Atthakāmosi me yakkha, 
hitakāmosi devate; 
Karomi tuyhaṁ vacanaṁ, 
tvaṁsi ācariyo mama. 
Upemi saraṇaṁ buddhaṁ, 
dhammañcāpi anuttaraṁ; 
Saṅghañca naradevassa, 
gacchāmi saraṇaṁ ahaṁ. 
Pāṇātipātā viramāmi khippaṁ, 
Loke adinnaṁ parivajjayāmi; 
Amajjapo no ca musā bhaṇāmi, 
Sakena dārena ca homi tuṭṭho. 
Ophuṇāmi mahāvāte, 
nadiyā sīghagāmiyā; 
Vamāmi pāpikaṁ diṭṭhiṁ, 
buddhānaṁ sāsane rato”. 
Idaṁ vatvāna soraṭṭho, 
viramitvā pāpadassanā; 
Namo bhagavato katvā, 
pāmokkho rathamāruhīti. 
Nandakapetavatthu tatiyaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
4. Revatīpetavatthu 
“Uṭṭhehi revate supāpadhamme, 
Apārutadvāre adānasīle; 
Nessāma taṁ yattha thunanti duggatā, 
Samappitā nerayikā dukhenā”ti. 
Icceva vatvāna yamassa dūtā, 
Te dve yakkhā lohitakkhā brahantā; 
Paccekabāhāsu gahetvā revataṁ, 
Pakkāmayuṁ devagaṇassa santike. 
“Ādiccavaṇṇaṁ ruciraṁ pabhassaraṁ, 
Byamhaṁ subhaṁ kañcanajālachannaṁ; 
Kassetamākiṇṇajanaṁ vimānaṁ, 
Suriyassa raṁsīriva jotamānaṁ. 
Nārīgaṇā candanasāralittā, 
Ubhato vimānaṁ upasobhayanti; 
Taṁ dissati suriyasamānavaṇṇaṁ, 
Ko modati saggapatto vimāne”ti. 
“Bārāṇasiyaṁ nandiyo nāmāsi, 
Upāsako amaccharī dānapati vadaññū; 
Tassetamākiṇṇajanaṁ vimānaṁ, 
Suriyassa raṁsīriva jotamānaṁ. 
Nārīgaṇā candanasāralittā, 
Ubhato vimānaṁ upasobhayanti; 
Taṁ dissati suriyasamānavaṇṇaṁ, 
So modati saggapatto vimāne”ti. 
“Nandiyassāhaṁ bhariyā, 
Agārinī sabbakulassa issarā; 
Bhattu vimāne ramissāmi dānahaṁ, 
Na patthaye nirayadassanāyā”ti. 
“Eso te nirayo supāpadhamme, 
Puññaṁ tayā akataṁ jīvaloke; 
Na hi maccharī rosako pāpadhammo, 
Saggūpagānaṁ labhati sahabyatan”ti. 
“Kiṁ nu gūthañca muttañca, 
asucī paṭidissati; 
Duggandhaṁ kimidaṁ mīḷhaṁ, 
kimetaṁ upavāyatī”ti. 
“Esa saṁsavako nāma, 
gambhīro sataporiso; 
Yattha vassasahassāni, 
tuvaṁ paccasi revate”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kena saṁsavako laddho, 
gambhīro sataporiso”ti. 
“Samaṇe brāhmaṇe cāpi, 
aññe vāpi vanibbake; 
Musāvādena vañcesi, 
taṁ pāpaṁ pakataṁ tayā. 
Tena saṁsavako laddho, 
gambhīro sataporiso; 
Tattha vassasahassāni, 
tuvaṁ paccasi revate. 
Hatthepi chindanti athopi pāde, 
Kaṇṇepi chindanti athopi nāsaṁ; 
Athopi kākoḷagaṇā samecca, 
Saṅgamma khādanti viphandamānan”ti. 
“Sādhu kho maṁ paṭinetha, 
kāhāmi kusalaṁ bahuṁ; 
Dānena samacariyāya, 
saṁyamena damena ca; 
Yaṁ katvā sukhitā honti, 
na ca pacchānutappare”ti. 
“Pure tuvaṁ pamajjitvā, 
idāni paridevasi; 
Sayaṁ katānaṁ kammānaṁ, 
vipākaṁ anubhossasī”ti. 
“Ko devalokato manussalokaṁ, 
Gantvāna puṭṭho me evaṁ vadeyya; 
‘Nikkhittadaṇḍesu dadātha dānaṁ, 
Acchādanaṁ seyya mathannapānaṁ; 
Na hi maccharī rosako pāpadhammo, 
Saggūpagānaṁ labhati sahabyataṁ’. 
Sāhaṁ nūna ito gantvā, 
yoniṁ laddhāna mānusiṁ; 
Vadaññū sīlasampannā, 
kāhāmi kusalaṁ bahuṁ; 
Dānena samacariyāya, 
saṁyamena damena ca. 
Ārāmāni ca ropissaṁ, 
dugge saṅkamanāni ca; 
Papañca udapānañca, 
vippasannena cetasā. 
Cātuddasiṁ pañcadasiṁ, 
yā ca pakkhassa aṭṭhamī; 
Pāṭihāriyapakkhañca, 
aṭṭhaṅgasusamāgataṁ. 
Uposathaṁ upavasissaṁ, 
sadā sīlesu saṁvutā; 
Na ca dāne pamajjissaṁ, 
sāmaṁ diṭṭhamidaṁ mayā”ti. 
Iccevaṁ vippalapantiṁ, 
phandamānaṁ tato tato; 
Khipiṁsu niraye ghore, 
uddhampādaṁ avaṁsiraṁ. 
“Ahaṁ pure maccharinī ahosiṁ, 
Paribhāsikā samaṇabrāhmaṇānaṁ; 
Vitathena ca sāmikaṁ vañcayitvā, 
Paccāmahaṁ niraye ghorarūpe”ti. 
Revatīpetavatthu catutthaṁ. 

Petavatthu 
Uragavagga 
3. Pūtimukhapetavatthu 
“Dibbaṁ subhaṁ dhāresi vaṇṇadhātuṁ, 
Vehāyasaṁ tiṭṭhasi antalikkhe; 
Mukhañca te kimayo pūtigandhaṁ, 
Khādanti kiṁ kammamakāsi pubbe”. 
“Samaṇo ahaṁ pāpotiduṭṭhavāco, 
Tapassirūpo mukhasā asaññato; 
Laddhā ca me tapasā vaṇṇadhātu, 
Mukhañca me pesuṇiyena pūti. 
Tayidaṁ tayā nārada sāmaṁ diṭṭhaṁ, 
Anukampakā ye kusalā vadeyyuṁ; 
‘Mā pesuṇaṁ mā ca musā abhāṇi, 
Yakkho tuvaṁ hohisi kāmakāmī’”ti. 
Pūtimukhapetavatthu tatiyaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
5. Ucchupetavatthu 
“Idaṁ mama ucchuvanaṁ mahantaṁ, 
Nibbattati puññaphalaṁ anappakaṁ; 
Taṁ dāni me na paribhogameti, 
Ācikkha bhante kissa ayaṁ vipāko. 
Haññāmi khajjāmi ca vāyamāmi, 
Parisakkāmi paribhuñjituṁ kiñci; 
Svāhaṁ chinnathāmo kapaṇo lālapāmi, 
Kissa kammassa ayaṁ vipāko. 
Vighāto cāhaṁ paripatāmi chamāyaṁ, 
Parivattāmi vāricarova ghamme; 
Rudato ca me assukā niggalanti, 
Ācikkha bhante kissa ayaṁ vipāko. 
Chāto kilanto ca pipāsito ca, 
Santassito sātasukhaṁ na vinde; 
Pucchāmi taṁ etamatthaṁ bhadante, 
Kathaṁ nu ucchuparibhogaṁ labheyyan”ti. 
“Pure tuvaṁ kammamakāsi attanā, 
Manussabhūto purimāya jātiyā; 
Ahañca taṁ etamatthaṁ vadāmi, 
Sutvāna tvaṁ etamatthaṁ vijāna. 
Ucchuṁ tuvaṁ khādamāno payāto, 
Puriso ca te piṭṭhito anvagacchi; 
So ca taṁ paccāsanto kathesi, 
Tassa tuvaṁ na kiñci ālapittha. 
So ca taṁ abhaṇantaṁ ayāci, 
‘Dehayya ucchun’ti ca taṁ avoca; 
Tassa tuvaṁ piṭṭhito ucchuṁ adāsi, 
Tassetaṁ kammassa ayaṁ vipāko. 
Iṅgha tvaṁ gantvāna piṭṭhito gaṇheyyāsi, 
Gahetvāna taṁ khādassu yāvadatthaṁ; 
Teneva tvaṁ attamano bhavissasi, 
Haṭṭho cudaggo ca pamodito cā”ti. 
Gantvāna so piṭṭhito aggahesi, 
Gahetvāna taṁ khādi yāvadatthaṁ; 
Teneva so attamano ahosi, 
Haṭṭho cudaggo ca pamodito cāti. 
Ucchupetavatthu pañcamaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
6. Kumārapetavatthu 
“Sāvatthi nāma nagaraṁ, 
himavantassa passato; 
Tattha āsuṁ dve kumārā, 
rājaputtāti me sutaṁ. 
Sammattā rajanīyesu, 
kāmassādābhinandino; 
Paccuppannasukhe giddhā, 
na te passiṁsunāgataṁ. 
Te cutā ca manussattā, 
paralokaṁ ito gatā; 
Tedha ghosentyadissantā, 
pubbe dukkaṭamattano. 
Bahūsu vata santesu, 
deyyadhamme upaṭṭhite; 
Nāsakkhimhā ca attānaṁ, 
parittaṁ kātuṁ sukhāvahaṁ. 
Kiṁ tato pāpakaṁ assa, 
yaṁ no rājakulā cutā; 
Upapannā pettivisayaṁ, 
khuppipāsasamappitā. 
Sāmino idha hutvāna, 
honti asāmino tahiṁ; 
Bhamanti khuppipāsāya, 
manussā unnatonatā. 
Etamādīnavaṁ ñatvā, 
issaramadasambhavaṁ; 
Pahāya issaramadaṁ, 
bhave saggagato naro; 
Kāyassa bhedā sappañño, 
saggaṁ so upapajjatī”ti. 
Kumārapetavatthu chaṭṭhaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
7. Rājaputtapetavatthu 
Pubbe katānaṁ kammānaṁ, 
vipāko mathaye manaṁ; 
Rūpe sadde rase gandhe, 
phoṭṭhabbe ca manorame. 
Naccaṁ gītaṁ ratiṁ khiḍḍaṁ, 
anubhutvā anappakaṁ; 
Uyyāne paricaritvā, 
pavisanto giribbajaṁ. 
Isiṁ sunetta maddakkhi, 
attadantaṁ samāhitaṁ; 
Appicchaṁ hirisampannaṁ, 
uñche pattagate rataṁ. 
Hatthikkhandhato oruyha, 
laddhā bhanteti cābravi; 
Tassa pattaṁ gahetvāna, 
uccaṁ paggayha khattiyo. 
Thaṇḍile pattaṁ bhinditvā, 
hasamāno apakkami; 
“Rañño kitavassāhaṁ putto, 
kiṁ maṁ bhikkhu karissasi”. 
Tassa kammassa pharusassa, 
vipāko kaṭuko ahu; 
Yaṁ rājaputto vedesi, 
nirayamhi samappito. 
Chaḷeva caturāsīti, 
vassāni navutāni ca; 
Bhusaṁ dukkhaṁ nigacchittho, 
niraye katakibbiso. 
Uttānopi ca paccittha, 
nikujjo vāmadakkhiṇo; 
Uddhampādo ṭhito ceva, 
ciraṁ bālo apaccatha. 
Bahūni vassasahassāni, 
pūgāni nahutāni ca; 
Bhusaṁ dukkhaṁ nigacchittho, 
niraye katakibbiso. 
Etādisaṁ kho kaṭukaṁ, 
appaduṭṭhappadosinaṁ; 
Paccanti pāpakammantā, 
isimāsajja subbataṁ. 
So tattha bahuvassāni, 
vedayitvā bahuṁ dukhaṁ; 
Khuppipāsahato nāma, 
peto āsi tato cuto. 
Etamādīnavaṁ ñatvā, 
issaramadasambhavaṁ; 
Pahāya issaramadaṁ, 
nivātamanuvattaye. 
Diṭṭheva dhamme pāsaṁso, 
yo buddhesu sagāravo; 
Kāyassa bhedā sappañño, 
saggaṁ so upapajjatīti. 
Rājaputtapetavatthu sattamaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
8. Gūthakhādakapetavatthu 
“Gūthakūpato uggantvā, 
ko nu dīno patiṭṭhasi; 
Nissaṁsayaṁ pāpakammanto, 
kiṁ nu saddahase tuvan”ti. 
“Ahaṁ bhadante petomhi, 
duggato yamalokiko; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gato”. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
idaṁ dukkhaṁ nigacchasī”ti. 
“Ahu āvāsiko mayhaṁ, 
issukī kulamaccharī; 
Ajjhāsito mayhaṁ ghare, 
kadariyo paribhāsako. 
Tassāhaṁ vacanaṁ sutvā, 
bhikkhavo paribhāsisaṁ; 
Tassa kammavipākena, 
petalokaṁ ito gato”ti. 
“Amitto mittavaṇṇena, 
yo te āsi kulūpako; 
Kāyassa bhedā duppañño, 
kiṁ nu pecca gatiṁ gato”ti. 
“Tassevāhaṁ pāpakammassa, 
sīse tiṭṭhāmi matthake; 
So ca paravisayaṁ patto, 
mameva paricārako. 
Yaṁ bhadante hadantaññe, 
etaṁ me hoti bhojanaṁ; 
Ahañca kho yaṁ hadāmi, 
etaṁ so upajīvatī”ti. 
Gūthakhādakapetavatthu aṭṭhamaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
9. Gūthakhādakapetivatthu 
“Gūthakūpato uggantvā, 
kā nu dīnā patiṭṭhasi; 
Nissaṁsayaṁ pāpakammantā, 
kiṁ nu saddahase tuvan”ti. 
“Ahaṁ bhadante petīmhi, 
duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
idaṁ dukkhaṁ nigacchasī”ti. 
“Ahu āvāsiko mayhaṁ, 
issukī kulamaccharī; 
Ajjhāsito mayhaṁ ghare, 
kadariyo paribhāsako. 
Tassāhaṁ vacanaṁ sutvā, 
bhikkhavo paribhāsisaṁ; 
Tassa kammavipākena, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Amitto mittavaṇṇena, 
yo te āsi kulūpako; 
Kāyassa bhedā duppañño, 
kiṁ nu pecca gatiṁ gato”ti. 
“Tassevāhaṁ pāpakammassa, 
sīse tiṭṭhāmi matthake; 
So ca paravisayaṁ patto, 
mameva paricārako. 
Yaṁ bhadante hadantaññe, 
etaṁ me hoti bhojanaṁ; 
Ahañca kho yaṁ hadāmi, 
etaṁ so upajīvatī”ti. 
Gūthakhādakapetivatthu navamaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
10. Gaṇapetavatthu 
“Naggā dubbaṇṇarūpāttha, 
kisā dhamanisanthatā; 
Upphāsulikā kisikā, 
ke nu tumhettha mārisā”ti. 
“Mayaṁ bhadante petāmhā, 
duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Anāvaṭesu titthesu, 
vicinimhaddhamāsakaṁ; 
Santesu deyyadhammesu, 
dīpaṁ nākamha attano. 
Nadiṁ upema tasitā, 
rittakā parivattati; 
Chāyaṁ upema uṇhesu, 
ātapo parivattati. 
Aggivaṇṇo ca no vāto, 
ḍahanto upavāyati; 
Etañca bhante arahāma, 
aññañca pāpakaṁ tato. 
Api yojanāni gacchāma, 
chātā āhāragedhino; 
Aladdhāva nivattāma, 
aho no appapuññatā. 
Chātā pamucchitā bhantā, 
bhūmiyaṁ paṭisumbhitā; 
Uttānā paṭikirāma, 
avakujjā patāmase. 
Te ca tattheva patitā, 
bhūmiyaṁ paṭisumbhitā; 
Uraṁ sīsañca ghaṭṭema, 
aho no appapuññatā. 
Etañca bhante arahāma, 
aññañca pāpakaṁ tato; 
Santesu deyyadhammesu, 
dīpaṁ nākamha attano. 
Te hi nūna ito gantvā, 
yoniṁ laddhāna mānusiṁ; 
Vadaññū sīlasampannā, 
kāhāma kusalaṁ bahun”ti. 
Gaṇapetavatthu dasamaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
11. Pāṭaliputtapetavatthu 
“Diṭṭhā tayā nirayā tiracchānayoni, 
Petā asurā athavāpi mānusā devā; 
Sayamaddasa kammavipākamattano, 
Nessāmi taṁ pāṭaliputtamakkhataṁ; 
Tattha gantvā kusalaṁ karohi kammaṁ”. 
“Atthakāmosi me yakkha, 
hitakāmosi devate; 
Karomi tuyhaṁ vacanaṁ, 
tvaṁsi ācariyo mama. 
Diṭṭhā mayā nirayā tiracchānayoni, 
Petā asurā athavāpi mānusā devā; 
Sayamaddasaṁ kammavipākamattano, 
Kāhāmi puññāni anappakānī”ti. 
Pāṭaliputtapetavatthu ekādasamaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
12. Ambavanapetavatthu 
“Ayañca te pokkharaṇī surammā, 
Samā sutitthā ca mahodakā ca; 
Supupphitā bhamaragaṇānukiṇṇā, 
Kathaṁ tayā laddhā ayaṁ manuññā. 
Idañca te ambavanaṁ surammaṁ, 
Sabbotukaṁ dhārayate phalāni; 
Supupphitaṁ bhamaragaṇānukiṇṇaṁ, 
Kathaṁ tayā laddhamidaṁ vimānaṁ”. 
“Ambapakkaṁ dakaṁ yāgu, 
sītacchāyā manoramā; 
Dhītāya dinnadānena, 
tena me idha labbhati”. 
“Sandiṭṭhikaṁ kammaṁ evaṁ passatha, 
Dānassa damassa saṁyamassa vipākaṁ; 
Dāsī ahaṁ ayyakulesu hutvā, 
Suṇisā homi agārassa issarā”ti. 
Ambavanapetavatthu dvādasamaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
13. Akkharukkhapetavatthu 
“Yaṁ dadāti na taṁ hoti, 
Detheva dānaṁ datvā ubhayaṁ tarati; 
Ubhayaṁ tena dānena gacchati, 
Jāgaratha māpamajjathā”ti. 
Akkharukkhapetavatthu terasamaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
14. Bhogasaṁharaṇapetavatthu 
“Mayaṁ bhoge saṁharimhā, 
samena visamena ca; 
Te aññe paribhuñjanti, 
mayaṁ dukkhassa bhāginī”ti. 
Bhogasaṁharaṇapetavatthu cuddasamaṁ. 

Petavatthu 
Uragavagga 
4. Piṭṭhadhītalikapetavatthu 
“Yaṁ kiñcārammaṇaṁ katvā, 
dajjā dānaṁ amaccharī; 
Pubbapete ca ārabbha, 
atha vā vatthudevatā. 
Cattāro ca mahārāje, 
lokapāle yasassine; 
Kuveraṁ dhataraṭṭhañca, 
virūpakkhaṁ virūḷhakaṁ; 
Te ceva pūjitā honti, 
dāyakā ca anipphalā. 
Na hi ruṇṇaṁ vā soko vā, 
yā caññā paridevanā; 
Na taṁ petassa atthāya, 
evaṁ tiṭṭhanti ñātayo. 
Ayañca kho dakkhiṇā dinnā, 
saṅghamhi suppatiṭṭhitā; 
Dīgharattaṁ hitāyassa, 
ṭhānaso upakappatī”ti. 
Piṭṭhadhītalikapetavatthu catutthaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
15. Seṭṭhiputtapetavatthu 
“Saṭṭhivassasahassāni, 
paripuṇṇāni sabbaso; 
Niraye paccamānānaṁ, 
kadā anto bhavissati. 
Natthi anto kuto anto, 
na anto paṭidissati; 
Tathā hi pakataṁ pāpaṁ, 
tuyhaṁ mayhañca mārisā. 
Dujjīvitamajīvamha, 
ye sante na dadamhase; 
Santesu deyyadhammesu, 
dīpaṁ nākamha attano. 
Sohaṁ nūna ito gantvā, 
yoniṁ laddhāna mānusiṁ; 
Vadaññū sīlasampanno, 
kāhāmi kusalaṁ bahun”ti. 
Seṭṭhiputtapetavatthu pannarasamaṁ. 

Petavatthu 
Mahāvagga 
16. Saṭṭhikūṭapetavatthu 
“Kiṁ nu ummattarūpova, 
Migo bhantova dhāvasi; 
Nissaṁsayaṁ pāpakammanto, 
Kiṁ nu saddāyase tuvan”ti. 
“Ahaṁ bhadante petomhi, 
duggato yamalokiko; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gato. 
Saṭṭhi kūṭasahassāni, 
paripuṇṇāni sabbaso; 
Sīse mayhaṁ nipatanti, 
te bhindanti ca matthakan”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
idaṁ dukkhaṁ nigacchasi. 
Saṭṭhi kūṭasahassāni, 
paripuṇṇāni sabbaso; 
Sīse tuyhaṁ nipatanti, 
te bhindanti ca matthakan”ti. 
“Athaddasāsiṁ sambuddhaṁ, 
sunettaṁ bhāvitindriyaṁ; 
Nisinnaṁ rukkhamūlasmiṁ, 
jhāyantaṁ akutobhayaṁ. 
Sālittakappahārena, 
bhindissaṁ tassa matthakaṁ; 
Tassa kammavipākena, 
idaṁ dukkhaṁ nigacchisaṁ. 
Saṭṭhi kūṭasahassāni, 
Paripuṇṇāni sabbaso; 
Sīse mayhaṁ nipatanti, 
Te bhindanti ca matthakan”ti. 
“Dhammena te kāpurisa, 
saṭṭhikūṭasahassāni; 
Paripuṇṇāni sabbaso, 
sīse tuyhaṁ nipatanti; 
Te bhindanti ca matthakan”ti. 
Saṭṭhikūṭapetavatthu soḷasamaṁ. 
Mahāvaggo catuttho. 
Tassuddānaṁ 
Ambasakkaro serīsako, 
piṅgalo revati ucchu; 
Dve kumārā duve gūthā, 
gaṇapāṭaliambavanaṁ. 
Akkharukkhabhogasaṁharā, 
seṭṭhiputtasaṭṭhikūṭā; 
Iti soḷasavatthūni, 
vaggo tena pavuccati. 
Atha vagguddānaṁ 
Urago uparivaggo, 
cūḷamahāti catudhā; 
Vatthūni ekapaññāsaṁ, 
catudhā bhāṇavārato. 
Petavatthupāḷi niṭṭhitā. 

Petavatthu 
Uragavagga 
5. Tirokuṭṭapetavatthu 
“Tirokuṭṭesu tiṭṭhanti, 
sandhisiṅghāṭakesu ca; 
Dvārabāhāsu tiṭṭhanti, 
āgantvāna sakaṁ gharaṁ. 
Pahūte annapānamhi, 
khajjabhojje upaṭṭhite; 
Na tesaṁ koci sarati, 
sattānaṁ kammapaccayā. 
Evaṁ dadanti ñātīnaṁ, 
ye honti anukampakā; 
Suciṁ paṇītaṁ kālena, 
kappiyaṁ pānabhojanaṁ; 
‘Idaṁ vo ñātīnaṁ hotu, 
sukhitā hontu ñātayo’. 
Te ca tattha samāgantvā, 
ñātipetā samāgatā; 
Pahūte annapānamhi, 
sakkaccaṁ anumodare. 
‘Ciraṁ jīvantu no ñātī, 
yesaṁ hetu labhāmase; 
Amhākañca katā pūjā, 
dāyakā ca anipphalā’. 
Na hi tattha kasī atthi, 
gorakkhettha na vijjati; 
Vaṇijjā tādisī natthi, 
hiraññena kayākayaṁ; 
Ito dinnena yāpenti, 
petā kālagatā tahiṁ. 
Unname udakaṁ vuṭṭhaṁ, 
yathā ninnaṁ pavattati; 
Evamevaṁ ito dinnaṁ, 
petānaṁ upakappati. 
Yathā vārivahā pūrā, 
paripūrenti sāgaraṁ; 
Evamevaṁ ito dinnaṁ, 
petānaṁ upakappati. 
‘Adāsi me akāsi me, 
ñāti mittā sakhā ca me’; 
Petānaṁ dakkhiṇaṁ dajjā, 
pubbe katamanussaraṁ. 
Na hi ruṇṇaṁ vā soko vā, 
yā caññā paridevanā; 
Na taṁ petānamatthāya, 
evaṁ tiṭṭhanti ñātayo. 
Ayañca kho dakkhiṇā dinnā, 
saṅghamhi suppatiṭṭhitā; 
Dīgharattaṁ hitāyassa, 
ṭhānaso upakappati. 
So ñātidhammo ca ayaṁ nidassito, 
Petāna pūjā ca katā uḷārā; 
Balañca bhikkhūnamanuppadinnaṁ, 
Tumhehi puññaṁ pasutaṁ anappakan”ti. 
Tirokuṭṭapetavatthu pañcamaṁ. 

Petavatthu 
Uragavagga 
6. Pañcaputtakhādapetivatthu 
“Naggā dubbaṇṇarūpāsi, 
duggandhā pūti vāyasi; 
Makkhikāhi parikiṇṇā, 
kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti. 
“Ahaṁ bhadante petīmhi, 
duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā. 
Kālena pañca puttāni, 
sāyaṁ pañca punāpare; 
Vijāyitvāna khādāmi, 
tepi nā honti me alaṁ. 
Pariḍayhati dhūmāyati, 
khudāya hadayaṁ mama; 
Pānīyaṁ na labhe pātuṁ, 
passa maṁ byasanaṁ gatan”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
puttamaṁsāni khādasī”ti. 
“Sapatī me gabbhinī āsi, 
tassā pāpaṁ acetayiṁ; 
Sāhaṁ paduṭṭhamanasā, 
akariṁ gabbhapātanaṁ. 
Tassā dvemāsiko gabbho, 
lohitaññeva pagghari; 
Tadassā mātā kupitā, 
mayhaṁ ñātī samānayi; 
Sapathañca maṁ kāresi, 
paribhāsāpayī ca maṁ. 
Sāhaṁ ghorañca sapathaṁ, 
musāvādaṁ abhāsisaṁ; 
Puttamaṁsāni khādāmi, 
sace taṁ pakataṁ mayā. 
Tassa kammassa vipākena, 
musāvādassa cūbhayaṁ; 
Puttamaṁsāni khādāmi, 
pubbalohitamakkhitā”ti. 
Pañcaputtakhādapetivatthu chaṭṭhaṁ. 

Petavatthu 
Uragavagga 
7. Sattaputtakhādapetivatthu 
“Naggā dubbaṇṇarūpāsi, 
duggandhā pūti vāyasi; 
Makkhikāhi parikiṇṇā, 
kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti. 
“Ahaṁ bhadante petīmhi, 
duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā. 
Kālena satta puttāni, 
sāyaṁ satta punāpare; 
Vijāyitvāna khādāmi, 
tepi nā honti me alaṁ. 
Pariḍayhati dhūmāyati, 
khudāya hadayaṁ mama; 
Nibbutiṁ nādhigacchāmi, 
aggidaḍḍhāva ātape”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
puttamaṁsāni khādasī”ti. 
“Ahū mayhaṁ duve puttā, 
ubho sampattayobbanā; 
Sāhaṁ puttabalūpetā, 
sāmikaṁ atimaññisaṁ. 
Tato me sāmiko kuddho, 
sapatiṁ mayhamānayi; 
Sā ca gabbhaṁ alabhittha, 
tassā pāpaṁ acetayiṁ. 
Sāhaṁ paduṭṭhamanasā, 
akariṁ gabbhapātanaṁ; 
Tassā temāsiko gabbho, 
pūtilohitako pati. 
Tadassā mātā kupitā, 
mayhaṁ ñātī samānayi; 
Sapathañca maṁ kāresi, 
paribhāsāpayī ca maṁ. 
Sāhaṁ ghorañca sapathaṁ, 
musāvādaṁ abhāsisaṁ; 
‘Puttamaṁsāni khādāmi, 
sace taṁ pakataṁ mayā’. 
Tassa kammassa vipākena, 
musāvādassa cūbhayaṁ; 
Puttamaṁsāni khādāmi, 
pubbalohitamakkhitā”ti. 
Sattaputtakhādapetivatthu sattamaṁ. 

Petavatthu 
Uragavagga 
8. Goṇapetavatthu 
“Kiṁ nu ummattarūpova, 
lāyitvā haritaṁ tiṇaṁ; 
Khāda khādāti lapasi, 
gatasattaṁ jaraggavaṁ. 
Na hi annena pānena, 
mato goṇo samuṭṭhahe; 
Tvaṁsi bālo ca dummedho, 
yathā taññova dummatī”ti. 
“Ime pādā idaṁ sīsaṁ, 
ayaṁ kāyo savāladhi; 
Nettā tatheva tiṭṭhanti, 
ayaṁ goṇo samuṭṭhahe. 
Nāyyakassa hatthapādā, 
kāyo sīsañca dissati; 
Rudaṁ mattikathūpasmiṁ, 
nanu tvaññeva dummatī”ti. 
“Ādittaṁ vata maṁ santaṁ, 
ghatasittaṁva pāvakaṁ; 
Vārinā viya osiñcaṁ, 
sabbaṁ nibbāpaye daraṁ. 
Abbahī vata me sallaṁ, 
sokaṁ hadayanissitaṁ; 
Yo me sokaparetassa, 
pitusokaṁ apānudi. 
Svāhaṁ abbūḷhasallosmi, 
sītibhūtosmi nibbuto; 
Na socāmi na rodāmi, 
tava sutvāna māṇava”. 
Evaṁ karonti sappaññā, 
ye honti anukampakā; 
Vinivattayanti sokamhā, 
sujāto pitaraṁ yathāti. 
Goṇapetavatthu aṭṭhamaṁ. 

Petavatthu 
Uragavagga 
9. Mahāpesakārapetivatthu 
“Gūthañca muttaṁ ruhirañca pubbaṁ, 
Paribhuñjati kissa ayaṁ vipāko; 
Ayaṁ nu kiṁ kammamakāsi nārī, 
Yā sabbadā lohitapubbabhakkhā. 
Navāni vatthāni subhāni ceva, 
Mudūni suddhāni ca lomasāni; 
Dinnānimissā kitakā bhavanti, 
Ayaṁ nu kiṁ kammamakāsi nārī”ti. 
“Bhariyā mamesā ahū bhadante, 
Adāyikā maccharinī kadariyā; 
Sā maṁ dadantaṁ samaṇabrāhmaṇānaṁ, 
Akkosati ca paribhāsati ca. 
‘Gūthañca muttaṁ ruhirañca pubbaṁ, 
Paribhuñja tvaṁ asuciṁ sabbakālaṁ; 
Etaṁ te paralokasmiṁ hotu, 
Vatthā ca te kitakasamā bhavantu’; 
Etādisaṁ duccaritaṁ caritvā, 
Idhāgatā cirarattāya khādatī”ti. 
Mahāpesakārapetivatthu navamaṁ.