Kinh tạng Pali (Tipiṭaka)PvNguyên tác: Pali
Ngạ Quỷ Sự (Petavatthu)
51 câu chuyện về ngạ quỷ — những chúng sinh đau khổ do nghiệp bất thiện. Bài học sống động về nhân quả.
Văn bản gốc(Pali)
Trang 2 / 2 (50.000 ký tự/trang)
antvā, Saccakāle upaṭṭhite; Atthaṁ dhammaṁ nirākatvā, Adhammamanuvattisaṁ. Evaṁ so khādatattānaṁ, yo hoti piṭṭhimaṁsiko; Yathāhaṁ ajja khādāmi, piṭṭhimaṁsāni attano. Tayidaṁ tayā nārada sāmaṁ diṭṭhaṁ, Anukampakā ye kusalā vadeyyuṁ; Mā pesuṇaṁ mā ca musā abhāṇi, Mā khosi piṭṭhimaṁsiko tuvan”ti. Kūṭavinicchayikapetavatthu navamaṁ. Petavatthu Cūḷavagga 10. Dhātuvivaṇṇapetavatthu “Antalikkhasmiṁ tiṭṭhanto, Duggandho pūti vāyasi; Mukhañca te kimayo pūtigandhaṁ, Khādanti kiṁ kammamakāsi pubbe. Tato satthaṁ gahetvāna, okkantanti punappunaṁ; Khārena paripphositvā, okkantanti punappunaṁ. Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, idaṁ dukkhaṁ nigacchasī”ti. “Ahaṁ rājagahe ramme, ramaṇīye giribbaje; Issaro dhanadhaññassa, supahūtassa mārisa. Tassāyaṁ me bhariyā ca, dhītā ca suṇisā ca me; Tā mālaṁ uppalañcāpi, paccagghañca vilepanaṁ; Thūpaṁ harantiyo vāresiṁ, taṁ pāpaṁ pakataṁ mayā. Chaḷāsītisahassāni, mayaṁ paccattavedanā; Thūpapūjaṁ vivaṇṇetvā, paccāma niraye bhusaṁ. Ye ca kho thūpapūjāya, vattante arahato mahe; Ādīnavaṁ pakāsenti, vivecayetha ne tato. Imā ca passa āyantiyo, Māladhārī alaṅkatā; Mālāvipākaṁnubhontiyo, Samiddhā ca tā yasassiniyo. Tañca disvāna accheraṁ, abbhutaṁ lomahaṁsanaṁ; Namo karonti sappaññā, vandanti taṁ mahāmuniṁ. Sohaṁ nūna ito gantvā, yoniṁ laddhāna mānusiṁ; Thūpapūjaṁ karissāmi, appamatto punappunan”ti. Dhātuvivaṇṇapetavatthu dasamaṁ. Cūḷavaggo tatiyo. Tassuddānaṁ Abhijjamāno kuṇḍiyo, rathakārī bhusena ca; Kumāro gaṇikā ceva, dve luddā piṭṭhipūjanā; Vaggo tena pavuccatīti. Petavatthu Mahāvagga 1. Ambasakkarapetavatthu Vesālī nāma nagaratthi vajjīnaṁ, Tattha ahu licchavi ambasakkaro; Disvāna petaṁ nagarassa bāhiraṁ, Tattheva pucchittha taṁ kāraṇatthiko. “Seyyā nisajjā nayimassa atthi, Abhikkamo natthi paṭikkamo ca; Asitapītakhāyitavatthabhogā, Paricārikā sāpi imassa natthi. Ye ñātakā diṭṭhasutā suhajjā, Anukampakā yassa ahesuṁ pubbe; Daṭṭhumpi te dāni na taṁ labhanti, Virājitatto hi janena tena. Na oggatattassa bhavanti mittā, Jahanti mittā vikalaṁ viditvā; Atthañca disvā parivārayanti, Bahū mittā uggatattassa honti. Nihīnatto sabbabhogehi kiccho, Sammakkhito samparibhinnagatto; Ussāvabindūva palimpamāno, Ajja suve jīvitassūparodho. Etādisaṁ uttamakicchappattaṁ, Uttāsitaṁ pucimandassa sūle; ‘Atha tvaṁ kena vaṇṇena vadesi yakkha, Jīva bho jīvitameva seyyo’”ti. “Sālohito esa ahosi mayhaṁ, Ahaṁ sarāmi purimāya jātiyā; Disvā ca me kāruññamahosi rāja, Mā pāpadhammo nirayaṁ patāyaṁ. Ito cuto licchavi esa poso, Sattussadaṁ nirayaṁ ghorarūpaṁ; Upapajjati dukkaṭakammakārī, Mahābhitāpaṁ kaṭukaṁ bhayānakaṁ. Anekabhāgena guṇena seyyo, Ayameva sūlo nirayena tena; Ekantadukkhaṁ kaṭukaṁ bhayānakaṁ, Ekantatibbaṁ nirayaṁ patāyaṁ. Idañca sutvā vacanaṁ mameso, Dukkhūpanīto vijaheyya pāṇaṁ; Tasmā ahaṁ santike na bhaṇāmi, Mā me kato jīvitassūparodho”. “Aññāto eso purisassa attho, Aññampi icchāmase pucchituṁ tuvaṁ; Okāsakammaṁ sace no karosi, Pucchāma taṁ no na ca kujjhitabban”ti. “Addhā paṭiññā me tadā ahu, Nācikkhanā appasannassa hoti; Akāmā saddheyyavacoti katvā, Pucchassu maṁ kāmaṁ yathā visayhan”ti. “Yaṁ kiñcahaṁ cakkhunā passissāmi, Sabbampi tāhaṁ abhisaddaheyyaṁ; Disvāva taṁ nopi ce saddaheyyaṁ, Kareyyāsi me yakkha niyassakamman”ti. “Saccappaṭiññā tava mesā hotu, Sutvāna dhammaṁ labha suppasādaṁ; Aññatthiko no ca paduṭṭhacitto, Yaṁ te sutaṁ asutañcāpi dhammaṁ; Sabbampi akkhissaṁ yathā pajānanti”. “Setena assena alaṅkatena, Upayāsi sūlāvutakassa santike; Yānaṁ idaṁ abbhutaṁ dassaneyyaṁ, Kissetaṁ kammassa ayaṁ vipāko”ti. “Vesāliyā nagarassa majjhe, Cikkhallamagge narakaṁ ahosi; Gosīsamekāhaṁ pasannacitto, Setaṁ gahetvā narakasmiṁ nikkhipiṁ. Etasmiṁ pādāni patiṭṭhapetvā, Mayañca aññe ca atikkamimhā; Yānaṁ idaṁ abbhutaṁ dassaneyyaṁ, Tasseva kammassa ayaṁ vipāko”ti. “Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsati, Gandho ca te sabbadisā pavāyati; Yakkhiddhipattosi mahānubhāvo, Naggo cāsi kissa ayaṁ vipāko”ti. “Akkodhano niccapasannacitto, Saṇhāhi vācāhi janaṁ upemi; Tasseva kammassa ayaṁ vipāko, Dibbo me vaṇṇo satataṁ pabhāsati. Yasañca kittiñca dhamme ṭhitānaṁ, Disvāna mantemi pasannacitto; Tasseva kammassa ayaṁ vipāko, Dibbo me gandho satataṁ pavāyati. Sahāyānaṁ titthasmiṁ nhāyantānaṁ, Thale gahetvā nidahissa dussaṁ; Khiḍḍatthiko no ca paduṭṭhacitto, Tenamhi naggo kasirā ca vuttī”ti. “Yo kīḷamāno pakaroti pāpaṁ, Tassedisaṁ kammavipākamāhu; Akīḷamāno pana yo karoti, Kiṁ tassa kammassa vipākamāhū”ti. “Ye duṭṭhasaṅkappamanā manussā, Kāyena vācāya ca saṅkiliṭṭhā; Kāyassa bhedā abhisamparāyaṁ, Asaṁsayaṁ te nirayaṁ upenti. Apare pana sugatimāsamānā, Dāne ratā saṅgahitattabhāvā; Kāyassa bhedā abhisamparāyaṁ, Asaṁsayaṁ te sugatiṁ upentī”ti. “Taṁ kinti jāneyyamahaṁ avecca, Kalyāṇapāpassa ayaṁ vipāko; Kiṁ vāhaṁ disvā abhisaddaheyyaṁ, Ko vāpi maṁ saddahāpeyya etan”ti. “Disvā ca sutvā abhisaddahassu, Kalyāṇapāpassa ayaṁ vipāko; Kalyāṇapāpe ubhaye asante, Siyā nu sattā sugatā duggatā vā. No cettha kammāni kareyyuṁ maccā, Kalyāṇapāpāni manussaloke; Nāhesuṁ sattā sugatā duggatā vā, Hīnā paṇītā ca manussaloke. Yasmā ca kammāni karonti maccā, Kalyāṇapāpāni manussaloke; Tasmā hi sattā sugatā duggatā vā, Hīnā paṇītā ca manussaloke. Dvayajja kammānaṁ vipākamāhu, Sukhassa dukkhassa ca vedanīyaṁ; Tā devatāyo paricārayanti, Paccanti bālā dvayataṁ apassino. Na matthi kammāni sayaṅkatāni, Datvāpi me natthi yo ādiseyya; Acchādanaṁ sayanamathannapānaṁ, Tenamhi naggo kasirā ca vuttī”ti. “Siyā nu kho kāraṇaṁ kiñci yakkha, Acchādanaṁ yena tuvaṁ labhetha; Ācikkha me tvaṁ yadatthi hetu, Saddhāyikaṁ hetuvaco suṇomā”ti. “Kappitako nāma idhatthi bhikkhu, Jhāyī susīlo arahā vimutto; Guttindriyo saṁvutapātimokkho, Sītibhūto uttamadiṭṭhipatto. Sakhilo vadaññū suvaco sumukho, Svāgamo suppaṭimuttako ca; Puññassa khettaṁ araṇavihārī, Devamanussānañca dakkhiṇeyyo. Santo vidhūmo anīgho nirāso, Mutto visallo amamo avaṅko; Nirūpadhī sabbapapañcakhīṇo, Tisso vijjā anuppatto jutimā. Appaññāto disvāpi na ca sujāno, Munīti naṁ vajjisu voharanti; Jānanti taṁ yakkhabhūtā anejaṁ, Kalyāṇadhammaṁ vicarantaṁ loke. Tassa tuvaṁ ekayugaṁ duve vā, Mamuddisitvāna sace dadetha; Paṭiggahītāni ca tāni assu, Mamañca passetha sannaddhadussan”ti. “Kasmiṁ padese samaṇaṁ vasantaṁ, Gantvāna passemu mayaṁ idāni; Yo majja kaṅkhaṁ vicikicchitañca, Diṭṭhīvisūkāni vinodayeyyā”ti. “Eso nisinno kapinaccanāyaṁ, Parivārito devatāhi bahūhi; Dhammiṁ kathaṁ bhāsati saccanāmo, Sakasmimācerake appamatto”ti. “Tathāhaṁ kassāmi gantvā idāni, Acchādayissaṁ samaṇaṁ yugena; Paṭiggahitāni ca tāni assu, Tuvañca passemu sannaddhadussan”ti. “Mā akkhaṇe pabbajitaṁ upāgami, Sādhu vo licchavi nesa dhammo; Tato ca kāle upasaṅkamitvā, Tattheva passāhi raho nisinnan”ti. Tathāti vatvā agamāsi tattha, Parivārito dāsagaṇena licchavi; So taṁ nagaraṁ upasaṅkamitvā, Vāsūpagacchittha sake nivesane. Tato ca kāle gihikiccāni katvā, Nhatvā pivitvā ca khaṇaṁ labhitvā; Viceyya peḷāto ca yugāni aṭṭha, Gāhāpayī dāsagaṇena licchavi. So taṁ padesaṁ upasaṅkamitvā, Taṁ addasa samaṇaṁ santacittaṁ; Paṭikkantaṁ gocarato nivattaṁ, Sītibhūtaṁ rukkhamūle nisinnaṁ. Tamenamavoca upasaṅkamitvā, Appābādhaṁ phāsuvihārañca pucchi; “Vesāliyaṁ licchavihaṁ bhadante, Jānanti maṁ licchavi ambasakkaro. Imāni me aṭṭha yugā subhāni, Paṭigaṇha bhante padadāmi tuyhaṁ; Teneva atthena idhāgatosmi, Yathā ahaṁ attamano bhaveyyan”ti. “Dūratova samaṇabrāhmaṇā ca, Nivesanaṁ te parivajjayanti; Pattāni bhijjanti ca te nivesane, Saṅghāṭiyo cāpi vidālayanti. Athāpare pādakuṭhārikāhi, Avaṁsirā samaṇā pātayanti; Etādisaṁ pabbajitā vihesaṁ, Tayā kataṁ samaṇā pāpuṇanti. Tiṇena telampi na tvaṁ adāsi, Muḷhassa maggampi na pāvadāsi; Andhassa daṇḍaṁ sayamādiyāsi, Etādiso kadariyo asaṁvuto tuvaṁ; Atha tvaṁ kena vaṇṇena kimeva disvā, Amhehi saha saṁvibhāgaṁ karosī”ti. “Paccemi bhante yaṁ tvaṁ vadesi, Vihesayiṁ samaṇe brāhmaṇe ca; Khiḍḍatthiko no ca paduṭṭhacitto, Etampi me dukkaṭameva bhante. Khiḍḍāya yakkho pasavitvā pāpaṁ, Vedeti dukkhaṁ asamattabhogī; Daharo yuvā nagganiyassa bhāgī, Kiṁ su tato dukkhatarassa hoti. Taṁ disvā saṁvegamalatthaṁ bhante, Tappaccayā vāpi dadāmi dānaṁ; Paṭigaṇha bhante vatthayugāni aṭṭha, Yakkhassimā gacchantu dakkhiṇāyo”ti. “Addhā hi dānaṁ bahudhā pasatthaṁ, Dadato ca te akkhayadhammamatthu; Paṭigaṇhāmi te vatthayugāni aṭṭha, Yakkhassimā gacchantu dakkhiṇāyo”ti. Tato hi so ācamayitvā licchavi, Therassa datvāna yugāni aṭṭha; Paṭiggahitāni ca tāni assu, Yakkhañca passetha sannaddhadussaṁ. Tamaddasā candanasāralittaṁ, Ājaññamārūḷhamuḷāravaṇṇaṁ; Alaṅkataṁ sādhunivatthadussaṁ, Parivāritaṁ yakkhamahiddhipattaṁ. So taṁ disvā attamano udaggo, Pahaṭṭhacitto ca subhaggarūpo; Kammañca disvāna mahāvipākaṁ, Sandiṭṭhikaṁ cakkhunā sacchikatvā. Tamenamavoca upasaṅkamitvā, “Dassāmi dānaṁ samaṇabrāhmaṇānaṁ; Na cāpi me kiñci adeyyamatthi, Tuvañca me yakkha bahūpakāro”ti. “Tuvañca me licchavi ekadesaṁ, Adāsi dānāni amoghametaṁ; Svāhaṁ karissāmi tayāva sakkhiṁ, Amānuso mānusakena saddhin”ti. “Gatī ca bandhū ca parāyaṇañca, Mitto mamāsi atha devatā me; Yācāmi taṁ pañjaliko bhavitvā, Icchāmi taṁ yakkha punāpi daṭṭhun”ti. “Sace tuvaṁ assaddho bhavissasi, Kadariyarūpo vippaṭipannacitto; Tvaṁ neva maṁ lacchasi dassanāya, Disvā ca taṁ nopi ca ālapissaṁ. Sace pana tvaṁ bhavissasi dhammagāravo, Dāne rato saṅgahitattabhāvo; Opānabhūto samaṇabrāhmaṇānaṁ, Evaṁ mamaṁ lacchasi dassanāya. Disvā ca taṁ ālapissaṁ bhadante, Imañca sūlato lahuṁ pamuñca; Yatonidānaṁ akarimha sakkhiṁ, Maññāmi sūlāvutakassa kāraṇā. Te aññamaññaṁ akarimha sakkhiṁ, Ayañca sūlato lahuṁ pamutto; Sakkacca dhammāni samācaranto, Mucceyya so nirayā ca tamhā; Kammaṁ siyā aññatra vedanīyaṁ. Kappitakañca upasaṅkamitvā, Teneva saha saṁvibhajitvā kāle; Sayaṁ mukhenūpanisajja puccha, So te akkhissati etamatthaṁ. Tameva bhikkhuṁ upasaṅkamitvā, Pucchassu aññatthiko no ca paduṭṭhacitto; So te sutaṁ asutañcāpi dhammaṁ, Sabbampi akkhissati yathā pajānan”ti. So tattha rahassaṁ samullapitvā, Sakkhiṁ karitvāna amānusena; Pakkāmi so licchavīnaṁ sakāsaṁ, Atha bravi parisaṁ sannisinnaṁ. “Suṇantu bhonto mama ekavākyaṁ, Varaṁ varissaṁ labhissāmi atthaṁ; Sūlāvuto puriso luddakammo, Paṇihitadaṇḍo anusattarūpo. Ettāvatā vīsatirattimattā, Yato āvuto neva jīvati na mato; Tāhaṁ mocayissāmi dāni, Yathāmatiṁ anujānātu saṅgho”ti. “Etañca aññañca lahuṁ pamuñca, Ko taṁ vadetha tathā karontaṁ; Yathā pajānāsi tathā karohi, Yathāmatiṁ anujānāti saṅgho”ti. So taṁ padesaṁ upasaṅkamitvā, Sūlāvutaṁ mocayi khippameva; “Mā bhāyi sammā”ti ca taṁ avoca, Tikicchakānañca upaṭṭhapesi. “Kappitakañca upasaṅkamitvā, Teneva saha saṁvibhajitvā kāle; Sayaṁ mukhenūpanisajja licchavi, Tatheva pucchittha naṁ kāraṇatthiko. Sūlāvuto puriso luddakammo, Paṇihitadaṇḍo anusattarūpo; Ettāvatā vīsatirattimattā, Yato āvuto neva jīvati na mato. So mocito gantvā mayā idāni, Etassa yakkhassa vaco hi bhante; Siyā nu kho kāraṇaṁ kiñcideva, Yena so nirayaṁ no vajeyya. Ācikkha bhante yadi atthi hetu, Saddhāyikaṁ hetuvaco suṇoma; Na tesaṁ kammānaṁ vināsamatthi, Avedayitvā idha byantibhāvo”ti. “Sace sa dhammāni samācareyya, Sakkacca rattindivamappamatto; Mucceyya so nirayā ca tamhā, Kammaṁ siyā aññatra vedanīyan”ti. “Aññāto eso purisassa attho, Mamampi dāni anukampa bhante; Anusāsa maṁ ovada bhūripañña, Yathā ahaṁ no nirayaṁ vajeyyan”ti. “Ajjeva buddhaṁ saraṇaṁ upehi, Dhammañca saṅghañca pasannacitto; Tatheva sikkhāya padāni pañca, Akhaṇḍaphullāni samādiyassu. Pāṇātipātā viramassu khippaṁ, Loke adinnaṁ parivajjayassu; Amajjapo mā ca musā abhāṇī, Sakena dārena ca hohi tuṭṭho; Imañca ariyaṁ aṭṭhaṅgavarenupetaṁ, Samādiyāhi kusalaṁ sukhudrayaṁ. Cīvaraṁ piṇḍapātañca, paccayaṁ sayanāsanaṁ; Annaṁ pānaṁ khādanīyaṁ, vatthasenāsanāni ca; Dadāhi ujubhūtesu, vippasannena cetasā. Bhikkhūpi sīlasampanne, vītarāge bahussute; Tappehi annapānena, sadā puññaṁ pavaḍḍhati. Evañca dhammāni samācaranto, Sakkacca rattindivamappamatto; Muñca tuvaṁ nirayā ca tamhā, Kammaṁ siyā aññatra vedanīyan”ti. “Ajjeva buddhaṁ saraṇaṁ upemi, Dhammañca saṅghañca pasannacitto; Tatheva sikkhāya padāni pañca, Akhaṇḍaphullāni samādiyāmi. Pāṇātipātā viramāmi khippaṁ, Loke adinnaṁ parivajjayāmi; Amajjapo no ca musā bhaṇāmi, Sakena dārena ca homi tuṭṭho; Imañca ariyaṁ aṭṭhaṅgavarenupetaṁ, Samādiyāmi kusalaṁ sukhudrayaṁ. Cīvaraṁ piṇḍapātañca, paccayaṁ sayanāsanaṁ; Annaṁ pānaṁ khādanīyaṁ, vatthasenāsanāni ca. Bhikkhū ca sīlasampanne, vītarāge bahussute; Dadāmi na vikampāmi, buddhānaṁ sāsane rato”ti. Etādiso licchavi ambasakkaro, Vesāliyaṁ aññataro upāsako; Saddho mudū kārakaro ca bhikkhu, Saṅghañca sakkacca tadā upaṭṭhahi. Sūlāvuto ca arogo hutvā, Serī sukhī pabbajjaṁ upāgami; Bhikkhuñca āgamma kappitakuttamaṁ, Ubhopi sāmaññaphalāni ajjhaguṁ. Etādisā sappurisāna sevanā, Mahapphalā hoti sataṁ vijānataṁ; Sūlāvuto aggaphalaṁ aphassayi, Phalaṁ kaniṭṭhaṁ pana ambasakkaroti. Ambasakkarapetavatthu paṭhamaṁ. Petavatthu Mahāvagga 2. Serīsakapetavatthu “Suṇotha yakkhassa vāṇijāna ca, Samāgamo yattha tadā ahosi; Yathā kathaṁ itaritarena cāpi, Subhāsitaṁ tañca suṇātha sabbe. Yo so ahu rājā pāyāsi nāma, Bhummānaṁ sahabyagato yasassī; So modamānova sake vimāne, Amānuso mānuse ajjhabhāsī”ti. “Vaṅke araññe amanussaṭṭhāne, Kantāre appodake appabhakkhe; Suduggame vaṇṇupathassa majjhe, Vaṅkambhayā naṭṭhamanā manussā. Nayidha phalā mūlamayā ca santi, Upādānaṁ natthi kutodha bhakkho; Aññatra paṁsūhi ca vālukāhi ca, Tatāhi uṇhāhi ca dāruṇāhi ca. Ujjaṅgalaṁ tattamivaṁ kapālaṁ, Anāyasaṁ paralokena tulyaṁ; Luddānamāvāsamidaṁ purāṇaṁ, Bhūmippadeso abhisattarūpo. Atha tumhe kena vaṇṇena, Kimāsamānā imaṁ padesaṁ hi; Anupaviṭṭhā sahasā samacca, Lobhā bhayā atha vā sampamūḷhā”ti. “Magadhesu aṅgesu ca satthavāhā, Āropayitvā paṇiyaṁ puthuttaṁ; Te yāmase sindhusovīrabhūmiṁ, Dhanatthikā uddayaṁ patthayānā. Divā pipāsaṁ nadhivāsayantā, Yoggānukampañca samekkhamānā; Etena vegena āyāma sabbe, Rattiṁ maggaṁ paṭipannā vikāle. Te duppayātā aparaddhamaggā, Andhākulā vippanaṭṭhā araññe; Suduggame vaṇṇupathassa majjhe, Disaṁ na jānāma pamūḷhacittā. Idañca disvāna adiṭṭhapubbaṁ, Vimānaseṭṭhañca tavañca yakkha; Tatuttariṁ jīvitamāsamānā, Disvā patītā sumanā udaggā”ti. “Pāraṁ samuddassa imañca vaṇṇuṁ, Vettācaraṁ saṅkupathañca maggaṁ; Nadiyo pana pabbatānañca duggā, Puthuddisā gacchatha bhogahetu. Pakkhandiyāna vijitaṁ paresaṁ, Verajjake mānuse pekkhamānā; Yaṁ vo sutaṁ vā atha vāpi diṭṭhaṁ, Accherakaṁ taṁ vo suṇoma tātā”ti. “Itopi accherataraṁ kumāra, Na no sutaṁ vā atha vāpi diṭṭhaṁ; Atītamānussakameva sabbaṁ, Disvā na tappāma anomavaṇṇaṁ. Vehāyasaṁ pokkharañño savanti, Pahūtamalyā bahupuṇḍarīkā; Dumā cime niccaphalūpapannā, Atīva gandhā surabhiṁ pavāyanti. Veḷūriyathambhā satamussitāse, Silāpavāḷassa ca āyataṁsā; Masāragallā sahalohitaṅgā, Thambhā ime jotirasāmayāse. Sahassathambhaṁ atulānubhāvaṁ, Tesūpari sādhumidaṁ vimānaṁ; Ratanantaraṁ kañcanavedimissaṁ, Tapanīyapaṭṭehi ca sādhuchannaṁ. Jambonaduttattamidaṁ sumaṭṭho, Pāsādasopānaphalūpapanno; Daḷho ca vaggu ca susaṅgato ca, Atīva nijjhānakhamo manuñño. Ratanantarasmiṁ bahuannapānaṁ, Parivārito accharāsaṅgaṇena; Murajaālambaratūriyaghuṭṭho, Abhivanditosi thutivandanāya. So modasi nārigaṇappabodhano, Vimānapāsādavare manorame; Acintiyo sabbaguṇūpapanno, Rājā yathā vessavaṇo naḷinyā. Devo nu āsi udavāsi yakkho, Udāhu devindo manussabhūto; Pucchanti taṁ vāṇijā satthavāhā, Ācikkha ko nāma tuvaṁsi yakkho”ti. “Serīsako nāma ahamhi yakkho, Kantāriyo vaṇṇupathamhi gutto; Imaṁ padesaṁ abhipālayāmi, Vacanakaro vessavaṇassa rañño”ti. “Adhiccaladdhaṁ pariṇāmajaṁ te, Sayaṅkataṁ udāhu devehi dinnaṁ; Pucchanti taṁ vāṇijā satthavāhā, Kathaṁ tayā laddhamidaṁ manuññan”ti. “Nādhiccaladdhaṁ na pariṇāmajaṁ me, Na sayaṅkataṁ na hi devehi dinnaṁ; Sakehi kammehi apāpakehi, Puññehi me laddhamidaṁ manuññan”ti. “Kiṁ te vataṁ kiṁ pana brahmacariyaṁ, Kissa suciṇṇassa ayaṁ vipāko; Pucchanti taṁ vāṇijā satthavāhā, Kathaṁ tayā laddhamidaṁ vimānan”ti. “Mamaṁ pāyāsīti ahu samaññā, Rajjaṁ yadā kārayiṁ kosalānaṁ; Natthikadiṭṭhi kadariyo pāpadhammo, Ucchedavādī ca tadā ahosiṁ. Samaṇo ca kho āsi kumārakassapo, Bahussuto cittakathī uḷāro; So me tadā dhammakathaṁ abhāsi, Diṭṭhivisūkāni vinodayī me. Tāhaṁ tassa dhammakathaṁ suṇitvā, Upāsakattaṁ paṭivedayissaṁ; Pāṇātipātā virato ahosiṁ, Loke adinnaṁ parivajjayissaṁ; Amajjapo no ca musā abhāṇiṁ, Sakena dārena ca ahosi tuṭṭho. Taṁ me vataṁ taṁ pana brahmacariyaṁ, Tassa suciṇṇassa ayaṁ vipāko; Teheva kammehi apāpakehi, Puññehi me laddhamidaṁ vimānan”ti. “Saccaṁ kirāhaṁsu narā sapaññā, Anaññathā vacanaṁ paṇḍitānaṁ; Yahiṁ yahiṁ gacchati puññakammo, Tahiṁ tahiṁ modati kāmakāmī. Yahiṁ yahiṁ sokapariddavo ca, Vadho ca bandho ca parikkileso; Tahiṁ tahiṁ gacchati pāpakammo, Na muccati duggatiyā kadācī”ti. “Sammūḷharūpova jano ahosi, Asmiṁ muhutte kalalīkatova; Janassimassa tuyhañca kumāra, Appaccayo kena nu kho ahosī”ti. “Ime ca sirīsavanā tātā, Dibbā gandhā surabhī sampavanti; Te sampavāyanti imaṁ vimānaṁ, Divā ca ratto ca tamaṁ nihantvā. Imesañca kho vassasataccayena, Sipāṭikā phalati ekamekā; Mānussakaṁ vassasataṁ atītaṁ, Yadagge kāyamhi idhūpapanno. Disvānahaṁ vassasatāni pañca, Asmiṁ vimāne ṭhatvāna tātā; Āyukkhayā puññakkhayā cavissaṁ, Teneva sokena pamucchitosmī”ti. “Kathaṁ nu soceyya tathāvidho so, Laddhā vimānaṁ atulaṁ cirāya; Ye cāpi kho ittaramupapannā, Te nūna soceyyuṁ parittapuññā”ti. “Anucchaviṁ ovadiyañca me taṁ, Yaṁ maṁ tumhe peyyavācaṁ vadetha; Tumhe ca kho tātā mayānuguttā, Yenicchakaṁ tena paletha sotthin”ti. “Gantvā mayaṁ sindhusovīrabhūmiṁ, Dhanatthikā uddayaṁ patthayānā; Yathāpayogā paripuṇṇacāgā, Kāhāma serīsamahaṁ uḷāran”ti. “Mā ceva serīsamahaṁ akattha, Sabbañca vo bhavissati yaṁ vadetha; Pāpāni kammāni vivajjayātha, Dhammānuyogañca adhiṭṭhahātha. Upāsako atthi imamhi saṅghe, Bahussuto sīlavatūpapanno; Saddho ca cāgī ca supesalo ca, Vicakkhaṇo santusito mutīmā. Sañjānamāno na musā bhaṇeyya, Parūpaghātāya na cetayeyya; Vebhūtikaṁ pesuṇaṁ no kareyya, Saṇhañca vācaṁ sakhilaṁ bhaṇeyya. Sagāravo sappatisso vinīto, Apāpako adhisīle visuddho; So mātaraṁ pitarañcāpi jantu, Dhammena poseti ariyavutti. Maññe so mātāpitūnaṁ kāraṇā, Bhogāni pariyesati na attahetu; Mātāpitūnañca yo accayena, Nekkhammapoṇo carissati brahmacariyaṁ. Ujū avaṅko asaṭho amāyo, Na lesakappena ca vohareyya; So tādiso sukatakammakārī, Dhamme ṭhito kinti labhetha dukkhaṁ. Taṁ kāraṇā pātukatomhi attanā, Tasmā dhammaṁ passatha vāṇijāse; Aññatra teniha bhasmī bhavetha, Andhākulā vippanaṭṭhā araññe; Taṁ khippamānena lahuṁ parena, Sukho have sappurisena saṅgamo”ti. “Kiṁ nāma so kiñca karoti kammaṁ, Kiṁ nāmadheyyaṁ kiṁ pana tassa gottaṁ; Mayampi naṁ daṭṭhukāmamha yakkha, Yassānukampāya idhāgatosi; Lābhā hi tassa yassa tuvaṁ pihesī”ti. “Yo kappako sambhavanāmadheyyo, Upāsako kocchaphalūpajīvī; Jānātha naṁ tumhākaṁ pesiyo so, Mā kho naṁ hīḷittha supesalo so”ti. “Jānāmase yaṁ tvaṁ pavadesi yakkha, Na kho naṁ jānāma sa edisoti; Mayampi naṁ pūjayissāma yakkha, Sutvāna tuyhaṁ vacanaṁ uḷāran”ti. “Ye keci imasmiṁ satthe manussā, Daharā mahantā athavāpi majjhimā; Sabbeva te ālambantu vimānaṁ, Passantu puññānaṁ phalaṁ kadariyā”ti. Te tattha sabbeva “ahaṁ pure”ti, Taṁ kappakaṁ tattha purakkhatvā; Sabbeva te ālambiṁsu vimānaṁ, Masakkasāraṁ viya vāsavassa. Te tattha sabbeva “ahaṁ pure”ti, Upāsakattaṁ paṭivedayiṁsu; Pāṇātipātā paṭiviratā ahesuṁ, Loke adinnaṁ parivajjayiṁsu; Amajjapā no ca musā bhaṇiṁsu, Sakena dārena ca ahesuṁ tuṭṭhā. Te tattha sabbeva “ahaṁ pure”ti, Upāsakattaṁ paṭivedayitvā; Pakkāmi sattho anumodamāno, Yakkhiddhiyā anumato punappunaṁ. Gantvāna te sindhusovīrabhūmiṁ, Dhanatthikā uddayaṁ patthayānā; Yathāpayogā paripuṇṇalābhā, Paccāgamuṁ pāṭaliputtamakkhataṁ. Gantvāna te saṅgharaṁ sotthivanto, Puttehi dārehi samaṅgibhūtā; Ānandī vittā sumanā patītā, Akaṁsu serīsamahaṁ uḷāraṁ; Serīsakaṁ te pariveṇaṁ māpayiṁsu. Etādisā sappurisāna sevanā, Mahatthikā dhammaguṇāna sevanā; Ekassa atthāya upāsakassa, Sabbeva sattā sukhitā ahesunti. Serīsakapetavatthu dutiyaṁ. Bhāṇavāraṁ tatiyaṁ. Petavatthu Mahāvagga 3. Nandakapetavatthu Rājā piṅgalako nāma, Suraṭṭhānaṁ adhipati ahu; Moriyānaṁ upaṭṭhānaṁ gantvā, Suraṭṭhaṁ punarāgamā. Uṇhe majjhanhike kāle, Rājā paṅkaṁ upāgami; Addasa maggaṁ ramaṇīyaṁ, Petānaṁ taṁ vaṇṇupathaṁ. Sārathiṁ āmantayī rājā— “Ayaṁ maggo ramaṇīyo, khemo sovatthiko sivo; Iminā sārathi yāma, suraṭṭhānaṁ santike ito”. Tena pāyāsi soraṭṭho, senāya caturaṅginiyā; Ubbiggarūpo puriso, soraṭṭhaṁ etadabravi. “Kummaggaṁ paṭipannamhā, bhiṁsanaṁ lomahaṁsanaṁ; Purato dissati maggo, pacchato ca na dissati. Kummaggaṁ paṭipannamhā, yamapurisāna santike; Amānuso vāyati gandho, ghoso suyyati dāruṇo”. Saṁviggo rājā soraṭṭho, sārathiṁ etadabravi; “Kummaggaṁ paṭipannamhā, bhiṁsanaṁ lomahaṁsanaṁ; Purato dissati maggo, pacchato ca na dissati. Kummaggaṁ paṭipannamhā, yamapurisāna santike; Amānuso vāyati gandho, ghoso suyyati dāruṇo”. Hatthikkhandhaṁ samāruyha, Olokento catuddisaṁ; Addasa nigrodhaṁ ramaṇīyaṁ, Pādapaṁ chāyāsampannaṁ; Nīlabbhavaṇṇasadisaṁ, Meghavaṇṇasirīnibhaṁ. Sārathiṁ āmantayī rājā, “kiṁ eso dissati brahā; Nīlabbhavaṇṇasadiso, meghavaṇṇasirīnibho”. “Nigrodho so mahārāja, pādapo chāyāsampanno; Nīlabbhavaṇṇasadiso, meghavaṇṇasirīnibho”. Tena pāyāsi soraṭṭho, yena so dissate brahā; Nīlabbhavaṇṇasadiso, meghavaṇṇasirīnibho. Hatthikkhandhato oruyha, rājā rukkhaṁ upāgami; Nisīdi rukkhamūlasmiṁ, sāmacco saparijjano; Pūraṁ pānīyasarakaṁ, pūve vitte ca addasa. Puriso ca devavaṇṇī, sabbābharaṇabhūsito; Upasaṅkamitvā rājānaṁ, soraṭṭhaṁ etadabravi. “Svāgataṁ te mahārāja, atho te adurāgataṁ; Pivatu devo pānīyaṁ, pūve khāda arindama”. Pivitvā rājā pānīyaṁ, sāmacco saparijjano; Pūve khāditvā pitvā ca, soraṭṭho etadabravi. “Devatā nusi gandhabbo, adu sakko purindado; Ajānantā taṁ pucchāma, kathaṁ jānemu taṁ mayan”ti. “Nāmhi devo na gandhabbo, nāpi sakko purindado; Peto ahaṁ mahārāja, suraṭṭhā idha māgato”ti. “Kiṁsīlo kiṁsamācāro, suraṭṭhasmiṁ pure tuvaṁ; Kena te brahmacariyena, ānubhāvo ayaṁ tavā”ti. “Taṁ suṇohi mahārāja, arindama raṭṭhavaḍḍhana; Amaccā pārisajjā ca, brāhmaṇo ca purohito. Suraṭṭhasmiṁ ahaṁ deva, puriso pāpacetaso; Micchādiṭṭhi ca dussīlo, kadariyo paribhāsako. Dadantānaṁ karontānaṁ, vārayissaṁ bahujjanaṁ; Aññesaṁ dadamānānaṁ, antarāyakaro ahaṁ. Vipāko natthi dānassa, saṁyamassa kuto phalaṁ; Natthi ācariyo nāma, adantaṁ ko damessati. Samatulyāni bhūtāni, kuto jeṭṭhāpacāyiko; Natthi balaṁ vīriyaṁ vā, kuto uṭṭhānaporisaṁ. Natthi dānaphalaṁ nāma, na visodheti verinaṁ; Laddheyyaṁ labhate macco, niyatipariṇāmajaṁ. Natthi mātā pitā bhātā, loko natthi ito paraṁ; Natthi dinnaṁ natthi hutaṁ, sunihitaṁ na vijjati. Yopi haneyya purisaṁ, parassa chindate siraṁ; Na koci kañci hanati, sattannaṁ vivaramantare. Acchejjābhejjo hi jīvo, Aṭṭhaṁso guḷaparimaṇḍalo; Yojanānaṁ sataṁ pañca, Ko jīvaṁ chettumarahati. Yathā suttaguḷe khitte, nibbeṭhentaṁ palāyati; Evamevaṁ ca so jīvo, nibbeṭhento palāyati. Yathā gāmato nikkhamma, aññaṁ gāmaṁ pavīsati; Evamevaṁ ca so jīvo, aññaṁ bondiṁ pavīsati. Yathā gehato nikkhamma, aññaṁ gehaṁ pavīsati; Evamevaṁ ca so jīvo, aññaṁ bondiṁ pavīsati. Cullāsīti mahākappino, satasahassāni hi; Ye bālā ye ca paṇḍitā, saṁsāraṁ khepayitvāna; Dukkhassantaṁ karissare. Mitāni sukhadukkhāni, doṇehi piṭakehi ca; Jino sabbaṁ pajānāti, sammūḷhā itarā pajā. Evaṁdiṭṭhi pure āsiṁ, sammūḷho mohapāruto; Micchādiṭṭhi ca dussīlo, kadariyo paribhāsako. Oraṁ me chahi māsehi, kālakiriyā bhavissati; Ekantakaṭukaṁ ghoraṁ, nirayaṁ papatissahaṁ. Catukkaṇṇaṁ catudvāraṁ, vibhattaṁ bhāgaso mitaṁ; Ayopākārapariyantaṁ, ayasā paṭikujjitaṁ. Tassa ayomayā bhūmi, jalitā tejasā yutā; Samantā yojanasataṁ, pharitvā tiṭṭhati sabbadā. Vassāni satasahassāni, ghoso suyyati tāvade; Lakkho eso mahārāja, satabhāgavassakoṭiyo. Koṭisatasahassāni, niraye paccare janā; Micchādiṭṭhī ca dussīlā, ye ca ariyūpavādino. Tatthāhaṁ dīghamaddhānaṁ, dukkhaṁ vedissa vedanaṁ; Phalaṁ pāpassa kammassa, tasmā socāmahaṁ bhusaṁ. Taṁ suṇohi mahārāja, arindama raṭṭhavaḍḍhana; Dhītā mayhaṁ mahārāja, uttarā bhaddamatthu te. Karoti bhaddakaṁ kammaṁ, sīlesuposathe ratā; Saññatā saṁvibhāgī ca, vadaññū vītamaccharā. Akhaṇḍakārī sikkhāya, suṇhā parakulesu ca; Upāsikā sakyamunino, sambuddhassa sirīmato. Bhikkhu ca sīlasampanno, gāmaṁ piṇḍāya pāvisi; Okkhittacakkhu satimā, guttadvāro susaṁvuto. Sapadānaṁ caramāno, agamā taṁ nivesanaṁ; ‘Tamaddasa mahārāja, uttarā bhaddamatthu te’. Pūraṁ pānīyasarakaṁ, pūve vitte ca sā adā; ‘Pitā me kālakato bhante, tassetaṁ upakappatu’. Samanantarānuddiṭṭhe, vipāko udapajjatha; Bhuñjāmi kāmakāmīhaṁ, rājā vessavaṇo yathā. Taṁ suṇohi mahārāja, arindama raṭṭhavaḍḍhana; Sadevakassa lokassa, buddho aggo pavuccati; Taṁ buddhaṁ saraṇaṁ gaccha, saputtadāro arindama. Aṭṭhaṅgikena maggena, phusanti amataṁ padaṁ; Taṁ dhammaṁ saraṇaṁ gaccha, saputtadāro arindama. Cattāro ca paṭipannā, cattāro ca phale ṭhitā; Esa saṅgho ujubhūto, paññāsīlasamāhito; Taṁ saṅghaṁ saraṇaṁ gaccha, saputtadāro arindama. Pāṇātipātā viramassu khippaṁ, Loke adinnaṁ parivajjayassu; Amajjapo mā ca musā abhāṇi, Sakena dārena ca hohi tuṭṭho”ti. “Atthakāmosi me yakkha, hitakāmosi devate; Karomi tuyhaṁ vacanaṁ, tvaṁsi ācariyo mama. Upemi saraṇaṁ buddhaṁ, dhammañcāpi anuttaraṁ; Saṅghañca naradevassa, gacchāmi saraṇaṁ ahaṁ. Pāṇātipātā viramāmi khippaṁ, Loke adinnaṁ parivajjayāmi; Amajjapo no ca musā bhaṇāmi, Sakena dārena ca homi tuṭṭho. Ophuṇāmi mahāvāte, nadiyā sīghagāmiyā; Vamāmi pāpikaṁ diṭṭhiṁ, buddhānaṁ sāsane rato”. Idaṁ vatvāna soraṭṭho, viramitvā pāpadassanā; Namo bhagavato katvā, pāmokkho rathamāruhīti. Nandakapetavatthu tatiyaṁ. Petavatthu Mahāvagga 4. Revatīpetavatthu “Uṭṭhehi revate supāpadhamme, Apārutadvāre adānasīle; Nessāma taṁ yattha thunanti duggatā, Samappitā nerayikā dukhenā”ti. Icceva vatvāna yamassa dūtā, Te dve yakkhā lohitakkhā brahantā; Paccekabāhāsu gahetvā revataṁ, Pakkāmayuṁ devagaṇassa santike. “Ādiccavaṇṇaṁ ruciraṁ pabhassaraṁ, Byamhaṁ subhaṁ kañcanajālachannaṁ; Kassetamākiṇṇajanaṁ vimānaṁ, Suriyassa raṁsīriva jotamānaṁ. Nārīgaṇā candanasāralittā, Ubhato vimānaṁ upasobhayanti; Taṁ dissati suriyasamānavaṇṇaṁ, Ko modati saggapatto vimāne”ti. “Bārāṇasiyaṁ nandiyo nāmāsi, Upāsako amaccharī dānapati vadaññū; Tassetamākiṇṇajanaṁ vimānaṁ, Suriyassa raṁsīriva jotamānaṁ. Nārīgaṇā candanasāralittā, Ubhato vimānaṁ upasobhayanti; Taṁ dissati suriyasamānavaṇṇaṁ, So modati saggapatto vimāne”ti. “Nandiyassāhaṁ bhariyā, Agārinī sabbakulassa issarā; Bhattu vimāne ramissāmi dānahaṁ, Na patthaye nirayadassanāyā”ti. “Eso te nirayo supāpadhamme, Puññaṁ tayā akataṁ jīvaloke; Na hi maccharī rosako pāpadhammo, Saggūpagānaṁ labhati sahabyatan”ti. “Kiṁ nu gūthañca muttañca, asucī paṭidissati; Duggandhaṁ kimidaṁ mīḷhaṁ, kimetaṁ upavāyatī”ti. “Esa saṁsavako nāma, gambhīro sataporiso; Yattha vassasahassāni, tuvaṁ paccasi revate”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kena saṁsavako laddho, gambhīro sataporiso”ti. “Samaṇe brāhmaṇe cāpi, aññe vāpi vanibbake; Musāvādena vañcesi, taṁ pāpaṁ pakataṁ tayā. Tena saṁsavako laddho, gambhīro sataporiso; Tattha vassasahassāni, tuvaṁ paccasi revate. Hatthepi chindanti athopi pāde, Kaṇṇepi chindanti athopi nāsaṁ; Athopi kākoḷagaṇā samecca, Saṅgamma khādanti viphandamānan”ti. “Sādhu kho maṁ paṭinetha, kāhāmi kusalaṁ bahuṁ; Dānena samacariyāya, saṁyamena damena ca; Yaṁ katvā sukhitā honti, na ca pacchānutappare”ti. “Pure tuvaṁ pamajjitvā, idāni paridevasi; Sayaṁ katānaṁ kammānaṁ, vipākaṁ anubhossasī”ti. “Ko devalokato manussalokaṁ, Gantvāna puṭṭho me evaṁ vadeyya; ‘Nikkhittadaṇḍesu dadātha dānaṁ, Acchādanaṁ seyya mathannapānaṁ; Na hi maccharī rosako pāpadhammo, Saggūpagānaṁ labhati sahabyataṁ’. Sāhaṁ nūna ito gantvā, yoniṁ laddhāna mānusiṁ; Vadaññū sīlasampannā, kāhāmi kusalaṁ bahuṁ; Dānena samacariyāya, saṁyamena damena ca. Ārāmāni ca ropissaṁ, dugge saṅkamanāni ca; Papañca udapānañca, vippasannena cetasā. Cātuddasiṁ pañcadasiṁ, yā ca pakkhassa aṭṭhamī; Pāṭihāriyapakkhañca, aṭṭhaṅgasusamāgataṁ. Uposathaṁ upavasissaṁ, sadā sīlesu saṁvutā; Na ca dāne pamajjissaṁ, sāmaṁ diṭṭhamidaṁ mayā”ti. Iccevaṁ vippalapantiṁ, phandamānaṁ tato tato; Khipiṁsu niraye ghore, uddhampādaṁ avaṁsiraṁ. “Ahaṁ pure maccharinī ahosiṁ, Paribhāsikā samaṇabrāhmaṇānaṁ; Vitathena ca sāmikaṁ vañcayitvā, Paccāmahaṁ niraye ghorarūpe”ti. Revatīpetavatthu catutthaṁ. Petavatthu Uragavagga 3. Pūtimukhapetavatthu “Dibbaṁ subhaṁ dhāresi vaṇṇadhātuṁ, Vehāyasaṁ tiṭṭhasi antalikkhe; Mukhañca te kimayo pūtigandhaṁ, Khādanti kiṁ kammamakāsi pubbe”. “Samaṇo ahaṁ pāpotiduṭṭhavāco, Tapassirūpo mukhasā asaññato; Laddhā ca me tapasā vaṇṇadhātu, Mukhañca me pesuṇiyena pūti. Tayidaṁ tayā nārada sāmaṁ diṭṭhaṁ, Anukampakā ye kusalā vadeyyuṁ; ‘Mā pesuṇaṁ mā ca musā abhāṇi, Yakkho tuvaṁ hohisi kāmakāmī’”ti. Pūtimukhapetavatthu tatiyaṁ. Petavatthu Mahāvagga 5. Ucchupetavatthu “Idaṁ mama ucchuvanaṁ mahantaṁ, Nibbattati puññaphalaṁ anappakaṁ; Taṁ dāni me na paribhogameti, Ācikkha bhante kissa ayaṁ vipāko. Haññāmi khajjāmi ca vāyamāmi, Parisakkāmi paribhuñjituṁ kiñci; Svāhaṁ chinnathāmo kapaṇo lālapāmi, Kissa kammassa ayaṁ vipāko. Vighāto cāhaṁ paripatāmi chamāyaṁ, Parivattāmi vāricarova ghamme; Rudato ca me assukā niggalanti, Ācikkha bhante kissa ayaṁ vipāko. Chāto kilanto ca pipāsito ca, Santassito sātasukhaṁ na vinde; Pucchāmi taṁ etamatthaṁ bhadante, Kathaṁ nu ucchuparibhogaṁ labheyyan”ti. “Pure tuvaṁ kammamakāsi attanā, Manussabhūto purimāya jātiyā; Ahañca taṁ etamatthaṁ vadāmi, Sutvāna tvaṁ etamatthaṁ vijāna. Ucchuṁ tuvaṁ khādamāno payāto, Puriso ca te piṭṭhito anvagacchi; So ca taṁ paccāsanto kathesi, Tassa tuvaṁ na kiñci ālapittha. So ca taṁ abhaṇantaṁ ayāci, ‘Dehayya ucchun’ti ca taṁ avoca; Tassa tuvaṁ piṭṭhito ucchuṁ adāsi, Tassetaṁ kammassa ayaṁ vipāko. Iṅgha tvaṁ gantvāna piṭṭhito gaṇheyyāsi, Gahetvāna taṁ khādassu yāvadatthaṁ; Teneva tvaṁ attamano bhavissasi, Haṭṭho cudaggo ca pamodito cā”ti. Gantvāna so piṭṭhito aggahesi, Gahetvāna taṁ khādi yāvadatthaṁ; Teneva so attamano ahosi, Haṭṭho cudaggo ca pamodito cāti. Ucchupetavatthu pañcamaṁ. Petavatthu Mahāvagga 6. Kumārapetavatthu “Sāvatthi nāma nagaraṁ, himavantassa passato; Tattha āsuṁ dve kumārā, rājaputtāti me sutaṁ. Sammattā rajanīyesu, kāmassādābhinandino; Paccuppannasukhe giddhā, na te passiṁsunāgataṁ. Te cutā ca manussattā, paralokaṁ ito gatā; Tedha ghosentyadissantā, pubbe dukkaṭamattano. Bahūsu vata santesu, deyyadhamme upaṭṭhite; Nāsakkhimhā ca attānaṁ, parittaṁ kātuṁ sukhāvahaṁ. Kiṁ tato pāpakaṁ assa, yaṁ no rājakulā cutā; Upapannā pettivisayaṁ, khuppipāsasamappitā. Sāmino idha hutvāna, honti asāmino tahiṁ; Bhamanti khuppipāsāya, manussā unnatonatā. Etamādīnavaṁ ñatvā, issaramadasambhavaṁ; Pahāya issaramadaṁ, bhave saggagato naro; Kāyassa bhedā sappañño, saggaṁ so upapajjatī”ti. Kumārapetavatthu chaṭṭhaṁ. Petavatthu Mahāvagga 7. Rājaputtapetavatthu Pubbe katānaṁ kammānaṁ, vipāko mathaye manaṁ; Rūpe sadde rase gandhe, phoṭṭhabbe ca manorame. Naccaṁ gītaṁ ratiṁ khiḍḍaṁ, anubhutvā anappakaṁ; Uyyāne paricaritvā, pavisanto giribbajaṁ. Isiṁ sunetta maddakkhi, attadantaṁ samāhitaṁ; Appicchaṁ hirisampannaṁ, uñche pattagate rataṁ. Hatthikkhandhato oruyha, laddhā bhanteti cābravi; Tassa pattaṁ gahetvāna, uccaṁ paggayha khattiyo. Thaṇḍile pattaṁ bhinditvā, hasamāno apakkami; “Rañño kitavassāhaṁ putto, kiṁ maṁ bhikkhu karissasi”. Tassa kammassa pharusassa, vipāko kaṭuko ahu; Yaṁ rājaputto vedesi, nirayamhi samappito. Chaḷeva caturāsīti, vassāni navutāni ca; Bhusaṁ dukkhaṁ nigacchittho, niraye katakibbiso. Uttānopi ca paccittha, nikujjo vāmadakkhiṇo; Uddhampādo ṭhito ceva, ciraṁ bālo apaccatha. Bahūni vassasahassāni, pūgāni nahutāni ca; Bhusaṁ dukkhaṁ nigacchittho, niraye katakibbiso. Etādisaṁ kho kaṭukaṁ, appaduṭṭhappadosinaṁ; Paccanti pāpakammantā, isimāsajja subbataṁ. So tattha bahuvassāni, vedayitvā bahuṁ dukhaṁ; Khuppipāsahato nāma, peto āsi tato cuto. Etamādīnavaṁ ñatvā, issaramadasambhavaṁ; Pahāya issaramadaṁ, nivātamanuvattaye. Diṭṭheva dhamme pāsaṁso, yo buddhesu sagāravo; Kāyassa bhedā sappañño, saggaṁ so upapajjatīti. Rājaputtapetavatthu sattamaṁ. Petavatthu Mahāvagga 8. Gūthakhādakapetavatthu “Gūthakūpato uggantvā, ko nu dīno patiṭṭhasi; Nissaṁsayaṁ pāpakammanto, kiṁ nu saddahase tuvan”ti. “Ahaṁ bhadante petomhi, duggato yamalokiko; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gato”. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, idaṁ dukkhaṁ nigacchasī”ti. “Ahu āvāsiko mayhaṁ, issukī kulamaccharī; Ajjhāsito mayhaṁ ghare, kadariyo paribhāsako. Tassāhaṁ vacanaṁ sutvā, bhikkhavo paribhāsisaṁ; Tassa kammavipākena, petalokaṁ ito gato”ti. “Amitto mittavaṇṇena, yo te āsi kulūpako; Kāyassa bhedā duppañño, kiṁ nu pecca gatiṁ gato”ti. “Tassevāhaṁ pāpakammassa, sīse tiṭṭhāmi matthake; So ca paravisayaṁ patto, mameva paricārako. Yaṁ bhadante hadantaññe, etaṁ me hoti bhojanaṁ; Ahañca kho yaṁ hadāmi, etaṁ so upajīvatī”ti. Gūthakhādakapetavatthu aṭṭhamaṁ. Petavatthu Mahāvagga 9. Gūthakhādakapetivatthu “Gūthakūpato uggantvā, kā nu dīnā patiṭṭhasi; Nissaṁsayaṁ pāpakammantā, kiṁ nu saddahase tuvan”ti. “Ahaṁ bhadante petīmhi, duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, idaṁ dukkhaṁ nigacchasī”ti. “Ahu āvāsiko mayhaṁ, issukī kulamaccharī; Ajjhāsito mayhaṁ ghare, kadariyo paribhāsako. Tassāhaṁ vacanaṁ sutvā, bhikkhavo paribhāsisaṁ; Tassa kammavipākena, petalokaṁ ito gatā”ti. “Amitto mittavaṇṇena, yo te āsi kulūpako; Kāyassa bhedā duppañño, kiṁ nu pecca gatiṁ gato”ti. “Tassevāhaṁ pāpakammassa, sīse tiṭṭhāmi matthake; So ca paravisayaṁ patto, mameva paricārako. Yaṁ bhadante hadantaññe, etaṁ me hoti bhojanaṁ; Ahañca kho yaṁ hadāmi, etaṁ so upajīvatī”ti. Gūthakhādakapetivatthu navamaṁ. Petavatthu Mahāvagga 10. Gaṇapetavatthu “Naggā dubbaṇṇarūpāttha, kisā dhamanisanthatā; Upphāsulikā kisikā, ke nu tumhettha mārisā”ti. “Mayaṁ bhadante petāmhā, duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, petalokaṁ ito gatā”ti. “Anāvaṭesu titthesu, vicinimhaddhamāsakaṁ; Santesu deyyadhammesu, dīpaṁ nākamha attano. Nadiṁ upema tasitā, rittakā parivattati; Chāyaṁ upema uṇhesu, ātapo parivattati. Aggivaṇṇo ca no vāto, ḍahanto upavāyati; Etañca bhante arahāma, aññañca pāpakaṁ tato. Api yojanāni gacchāma, chātā āhāragedhino; Aladdhāva nivattāma, aho no appapuññatā. Chātā pamucchitā bhantā, bhūmiyaṁ paṭisumbhitā; Uttānā paṭikirāma, avakujjā patāmase. Te ca tattheva patitā, bhūmiyaṁ paṭisumbhitā; Uraṁ sīsañca ghaṭṭema, aho no appapuññatā. Etañca bhante arahāma, aññañca pāpakaṁ tato; Santesu deyyadhammesu, dīpaṁ nākamha attano. Te hi nūna ito gantvā, yoniṁ laddhāna mānusiṁ; Vadaññū sīlasampannā, kāhāma kusalaṁ bahun”ti. Gaṇapetavatthu dasamaṁ. Petavatthu Mahāvagga 11. Pāṭaliputtapetavatthu “Diṭṭhā tayā nirayā tiracchānayoni, Petā asurā athavāpi mānusā devā; Sayamaddasa kammavipākamattano, Nessāmi taṁ pāṭaliputtamakkhataṁ; Tattha gantvā kusalaṁ karohi kammaṁ”. “Atthakāmosi me yakkha, hitakāmosi devate; Karomi tuyhaṁ vacanaṁ, tvaṁsi ācariyo mama. Diṭṭhā mayā nirayā tiracchānayoni, Petā asurā athavāpi mānusā devā; Sayamaddasaṁ kammavipākamattano, Kāhāmi puññāni anappakānī”ti. Pāṭaliputtapetavatthu ekādasamaṁ. Petavatthu Mahāvagga 12. Ambavanapetavatthu “Ayañca te pokkharaṇī surammā, Samā sutitthā ca mahodakā ca; Supupphitā bhamaragaṇānukiṇṇā, Kathaṁ tayā laddhā ayaṁ manuññā. Idañca te ambavanaṁ surammaṁ, Sabbotukaṁ dhārayate phalāni; Supupphitaṁ bhamaragaṇānukiṇṇaṁ, Kathaṁ tayā laddhamidaṁ vimānaṁ”. “Ambapakkaṁ dakaṁ yāgu, sītacchāyā manoramā; Dhītāya dinnadānena, tena me idha labbhati”. “Sandiṭṭhikaṁ kammaṁ evaṁ passatha, Dānassa damassa saṁyamassa vipākaṁ; Dāsī ahaṁ ayyakulesu hutvā, Suṇisā homi agārassa issarā”ti. Ambavanapetavatthu dvādasamaṁ. Petavatthu Mahāvagga 13. Akkharukkhapetavatthu “Yaṁ dadāti na taṁ hoti, Detheva dānaṁ datvā ubhayaṁ tarati; Ubhayaṁ tena dānena gacchati, Jāgaratha māpamajjathā”ti. Akkharukkhapetavatthu terasamaṁ. Petavatthu Mahāvagga 14. Bhogasaṁharaṇapetavatthu “Mayaṁ bhoge saṁharimhā, samena visamena ca; Te aññe paribhuñjanti, mayaṁ dukkhassa bhāginī”ti. Bhogasaṁharaṇapetavatthu cuddasamaṁ. Petavatthu Uragavagga 4. Piṭṭhadhītalikapetavatthu “Yaṁ kiñcārammaṇaṁ katvā, dajjā dānaṁ amaccharī; Pubbapete ca ārabbha, atha vā vatthudevatā. Cattāro ca mahārāje, lokapāle yasassine; Kuveraṁ dhataraṭṭhañca, virūpakkhaṁ virūḷhakaṁ; Te ceva pūjitā honti, dāyakā ca anipphalā. Na hi ruṇṇaṁ vā soko vā, yā caññā paridevanā; Na taṁ petassa atthāya, evaṁ tiṭṭhanti ñātayo. Ayañca kho dakkhiṇā dinnā, saṅghamhi suppatiṭṭhitā; Dīgharattaṁ hitāyassa, ṭhānaso upakappatī”ti. Piṭṭhadhītalikapetavatthu catutthaṁ. Petavatthu Mahāvagga 15. Seṭṭhiputtapetavatthu “Saṭṭhivassasahassāni, paripuṇṇāni sabbaso; Niraye paccamānānaṁ, kadā anto bhavissati. Natthi anto kuto anto, na anto paṭidissati; Tathā hi pakataṁ pāpaṁ, tuyhaṁ mayhañca mārisā. Dujjīvitamajīvamha, ye sante na dadamhase; Santesu deyyadhammesu, dīpaṁ nākamha attano. Sohaṁ nūna ito gantvā, yoniṁ laddhāna mānusiṁ; Vadaññū sīlasampanno, kāhāmi kusalaṁ bahun”ti. Seṭṭhiputtapetavatthu pannarasamaṁ. Petavatthu Mahāvagga 16. Saṭṭhikūṭapetavatthu “Kiṁ nu ummattarūpova, Migo bhantova dhāvasi; Nissaṁsayaṁ pāpakammanto, Kiṁ nu saddāyase tuvan”ti. “Ahaṁ bhadante petomhi, duggato yamalokiko; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gato. Saṭṭhi kūṭasahassāni, paripuṇṇāni sabbaso; Sīse mayhaṁ nipatanti, te bhindanti ca matthakan”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, idaṁ dukkhaṁ nigacchasi. Saṭṭhi kūṭasahassāni, paripuṇṇāni sabbaso; Sīse tuyhaṁ nipatanti, te bhindanti ca matthakan”ti. “Athaddasāsiṁ sambuddhaṁ, sunettaṁ bhāvitindriyaṁ; Nisinnaṁ rukkhamūlasmiṁ, jhāyantaṁ akutobhayaṁ. Sālittakappahārena, bhindissaṁ tassa matthakaṁ; Tassa kammavipākena, idaṁ dukkhaṁ nigacchisaṁ. Saṭṭhi kūṭasahassāni, Paripuṇṇāni sabbaso; Sīse mayhaṁ nipatanti, Te bhindanti ca matthakan”ti. “Dhammena te kāpurisa, saṭṭhikūṭasahassāni; Paripuṇṇāni sabbaso, sīse tuyhaṁ nipatanti; Te bhindanti ca matthakan”ti. Saṭṭhikūṭapetavatthu soḷasamaṁ. Mahāvaggo catuttho. Tassuddānaṁ Ambasakkaro serīsako, piṅgalo revati ucchu; Dve kumārā duve gūthā, gaṇapāṭaliambavanaṁ. Akkharukkhabhogasaṁharā, seṭṭhiputtasaṭṭhikūṭā; Iti soḷasavatthūni, vaggo tena pavuccati. Atha vagguddānaṁ Urago uparivaggo, cūḷamahāti catudhā; Vatthūni ekapaññāsaṁ, catudhā bhāṇavārato. Petavatthupāḷi niṭṭhitā. Petavatthu Uragavagga 5. Tirokuṭṭapetavatthu “Tirokuṭṭesu tiṭṭhanti, sandhisiṅghāṭakesu ca; Dvārabāhāsu tiṭṭhanti, āgantvāna sakaṁ gharaṁ. Pahūte annapānamhi, khajjabhojje upaṭṭhite; Na tesaṁ koci sarati, sattānaṁ kammapaccayā. Evaṁ dadanti ñātīnaṁ, ye honti anukampakā; Suciṁ paṇītaṁ kālena, kappiyaṁ pānabhojanaṁ; ‘Idaṁ vo ñātīnaṁ hotu, sukhitā hontu ñātayo’. Te ca tattha samāgantvā, ñātipetā samāgatā; Pahūte annapānamhi, sakkaccaṁ anumodare. ‘Ciraṁ jīvantu no ñātī, yesaṁ hetu labhāmase; Amhākañca katā pūjā, dāyakā ca anipphalā’. Na hi tattha kasī atthi, gorakkhettha na vijjati; Vaṇijjā tādisī natthi, hiraññena kayākayaṁ; Ito dinnena yāpenti, petā kālagatā tahiṁ. Unname udakaṁ vuṭṭhaṁ, yathā ninnaṁ pavattati; Evamevaṁ ito dinnaṁ, petānaṁ upakappati. Yathā vārivahā pūrā, paripūrenti sāgaraṁ; Evamevaṁ ito dinnaṁ, petānaṁ upakappati. ‘Adāsi me akāsi me, ñāti mittā sakhā ca me’; Petānaṁ dakkhiṇaṁ dajjā, pubbe katamanussaraṁ. Na hi ruṇṇaṁ vā soko vā, yā caññā paridevanā; Na taṁ petānamatthāya, evaṁ tiṭṭhanti ñātayo. Ayañca kho dakkhiṇā dinnā, saṅghamhi suppatiṭṭhitā; Dīgharattaṁ hitāyassa, ṭhānaso upakappati. So ñātidhammo ca ayaṁ nidassito, Petāna pūjā ca katā uḷārā; Balañca bhikkhūnamanuppadinnaṁ, Tumhehi puññaṁ pasutaṁ anappakan”ti. Tirokuṭṭapetavatthu pañcamaṁ. Petavatthu Uragavagga 6. Pañcaputtakhādapetivatthu “Naggā dubbaṇṇarūpāsi, duggandhā pūti vāyasi; Makkhikāhi parikiṇṇā, kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti. “Ahaṁ bhadante petīmhi, duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā. Kālena pañca puttāni, sāyaṁ pañca punāpare; Vijāyitvāna khādāmi, tepi nā honti me alaṁ. Pariḍayhati dhūmāyati, khudāya hadayaṁ mama; Pānīyaṁ na labhe pātuṁ, passa maṁ byasanaṁ gatan”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, puttamaṁsāni khādasī”ti. “Sapatī me gabbhinī āsi, tassā pāpaṁ acetayiṁ; Sāhaṁ paduṭṭhamanasā, akariṁ gabbhapātanaṁ. Tassā dvemāsiko gabbho, lohitaññeva pagghari; Tadassā mātā kupitā, mayhaṁ ñātī samānayi; Sapathañca maṁ kāresi, paribhāsāpayī ca maṁ. Sāhaṁ ghorañca sapathaṁ, musāvādaṁ abhāsisaṁ; Puttamaṁsāni khādāmi, sace taṁ pakataṁ mayā. Tassa kammassa vipākena, musāvādassa cūbhayaṁ; Puttamaṁsāni khādāmi, pubbalohitamakkhitā”ti. Pañcaputtakhādapetivatthu chaṭṭhaṁ. Petavatthu Uragavagga 7. Sattaputtakhādapetivatthu “Naggā dubbaṇṇarūpāsi, duggandhā pūti vāyasi; Makkhikāhi parikiṇṇā, kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti. “Ahaṁ bhadante petīmhi, duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā. Kālena satta puttāni, sāyaṁ satta punāpare; Vijāyitvāna khādāmi, tepi nā honti me alaṁ. Pariḍayhati dhūmāyati, khudāya hadayaṁ mama; Nibbutiṁ nādhigacchāmi, aggidaḍḍhāva ātape”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, puttamaṁsāni khādasī”ti. “Ahū mayhaṁ duve puttā, ubho sampattayobbanā; Sāhaṁ puttabalūpetā, sāmikaṁ atimaññisaṁ. Tato me sāmiko kuddho, sapatiṁ mayhamānayi; Sā ca gabbhaṁ alabhittha, tassā pāpaṁ acetayiṁ. Sāhaṁ paduṭṭhamanasā, akariṁ gabbhapātanaṁ; Tassā temāsiko gabbho, pūtilohitako pati. Tadassā mātā kupitā, mayhaṁ ñātī samānayi; Sapathañca maṁ kāresi, paribhāsāpayī ca maṁ. Sāhaṁ ghorañca sapathaṁ, musāvādaṁ abhāsisaṁ; ‘Puttamaṁsāni khādāmi, sace taṁ pakataṁ mayā’. Tassa kammassa vipākena, musāvādassa cūbhayaṁ; Puttamaṁsāni khādāmi, pubbalohitamakkhitā”ti. Sattaputtakhādapetivatthu sattamaṁ. Petavatthu Uragavagga 8. Goṇapetavatthu “Kiṁ nu ummattarūpova, lāyitvā haritaṁ tiṇaṁ; Khāda khādāti lapasi, gatasattaṁ jaraggavaṁ. Na hi annena pānena, mato goṇo samuṭṭhahe; Tvaṁsi bālo ca dummedho, yathā taññova dummatī”ti. “Ime pādā idaṁ sīsaṁ, ayaṁ kāyo savāladhi; Nettā tatheva tiṭṭhanti, ayaṁ goṇo samuṭṭhahe. Nāyyakassa hatthapādā, kāyo sīsañca dissati; Rudaṁ mattikathūpasmiṁ, nanu tvaññeva dummatī”ti. “Ādittaṁ vata maṁ santaṁ, ghatasittaṁva pāvakaṁ; Vārinā viya osiñcaṁ, sabbaṁ nibbāpaye daraṁ. Abbahī vata me sallaṁ, sokaṁ hadayanissitaṁ; Yo me sokaparetassa, pitusokaṁ apānudi. Svāhaṁ abbūḷhasallosmi, sītibhūtosmi nibbuto; Na socāmi na rodāmi, tava sutvāna māṇava”. Evaṁ karonti sappaññā, ye honti anukampakā; Vinivattayanti sokamhā, sujāto pitaraṁ yathāti. Goṇapetavatthu aṭṭhamaṁ. Petavatthu Uragavagga 9. Mahāpesakārapetivatthu “Gūthañca muttaṁ ruhirañca pubbaṁ, Paribhuñjati kissa ayaṁ vipāko; Ayaṁ nu kiṁ kammamakāsi nārī, Yā sabbadā lohitapubbabhakkhā. Navāni vatthāni subhāni ceva, Mudūni suddhāni ca lomasāni; Dinnānimissā kitakā bhavanti, Ayaṁ nu kiṁ kammamakāsi nārī”ti. “Bhariyā mamesā ahū bhadante, Adāyikā maccharinī kadariyā; Sā maṁ dadantaṁ samaṇabrāhmaṇānaṁ, Akkosati ca paribhāsati ca. ‘Gūthañca muttaṁ ruhirañca pubbaṁ, Paribhuñja tvaṁ asuciṁ sabbakālaṁ; Etaṁ te paralokasmiṁ hotu, Vatthā ca te kitakasamā bhavantu’; Etādisaṁ duccaritaṁ caritvā, Idhāgatā cirarattāya khādatī”ti. Mahāpesakārapetivatthu navamaṁ.