Tàng Kinh Việt
Tàng Kinh Việt
Kinh tạng Pali (Tipiṭaka)PvNguyên tác: Pali

Ngạ Quỷ Sự (Petavatthu)

51 câu chuyện về ngạ quỷ — những chúng sinh đau khổ do nghiệp bất thiện. Bài học sống động về nhân quả.

Văn bản gốc(Pali)

Trang 1 / 2 (50.000 ký tự/trang)
Petavatthu 
Uragavagga 
10. Khallāṭiyapetivatthu 
“Kā nu antovimānasmiṁ, 
tiṭṭhantī nūpanikkhami; 
Upanikkhamassu bhadde, 
passāma taṁ bahiṭṭhitan”ti. 
“Aṭṭīyāmi harāyāmi, 
naggā nikkhamituṁ bahi; 
Kesehamhi paṭicchannā, 
puññaṁ me appakaṁ katan”ti. 
“Handuttarīyaṁ dadāmi te, 
idaṁ dussaṁ nivāsaya; 
Idaṁ dussaṁ nivāsetvā, 
ehi nikkhama sobhane; 
Upanikkhamassu bhadde, 
passāma taṁ bahiṭṭhitan”ti. 
“Hatthena hatthe te dinnaṁ, 
na mayhaṁ upakappati; 
Esetthupāsako saddho, 
sammāsambuddhasāvako. 
Etaṁ acchādayitvāna, 
mama dakkhiṇamādisa; 
Tathāhaṁ sukhitā hessaṁ, 
sabbakāmasamiddhinī”ti. 
Tañca te nhāpayitvāna, 
vilimpetvāna vāṇijā; 
Vatthehacchādayitvāna, 
tassā dakkhiṇamādisuṁ. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
vipāko udapajjatha; 
Bhojanacchādanapānīyaṁ, 
dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ. 
Tato suddhā sucivasanā, 
kāsikuttamadhārinī; 
Hasantī vimānā nikkhami, 
dakkhiṇāya idaṁ phalanti. 
“Sucittarūpaṁ ruciraṁ, 
vimānaṁ te pabhāsati; 
Devate pucchitācikkha, 
kissa kammassidaṁ phalan”ti. 
“Bhikkhuno caramānassa, 
doṇinimmajjaniṁ ahaṁ; 
Adāsiṁ ujubhūtassa, 
vippasannena cetasā. 
Tassa kammassa kusalassa, 
vipākaṁ dīghamantaraṁ; 
Anubhomi vimānasmiṁ, 
tañca dāni parittakaṁ. 
Uddhaṁ catūhi māsehi, 
kālakiriyā bhavissati; 
Ekantakaṭukaṁ ghoraṁ, 
nirayaṁ papatissahaṁ. 
Catukkaṇṇaṁ catudvāraṁ, 
vibhattaṁ bhāgaso mitaṁ; 
Ayopākārapariyantaṁ, 
ayasā paṭikujjitaṁ. 
Tassa ayomayā bhūmi, 
jalitā tejasā yutā; 
Samantā yojanasataṁ, 
pharitvā tiṭṭhati sabbadā. 
Tatthāhaṁ dīghamaddhānaṁ, 
dukkhaṁ vedissa vedanaṁ; 
Phalañca pāpakammassa, 
tasmā socāmahaṁ bhusan”ti. 
Khallāṭiyapetivatthu dasamaṁ. 

Petavatthu 
Uragavagga 
11. Nāgapetavatthu 
“Puratova setena paleti hatthinā, 
Majjhe pana assatarīrathena; 
Pacchā ca kaññā sivikāya nīyati, 
Obhāsayantī dasa sabbaso disā. 
Tumhe pana muggarahatthapāṇino, 
Rudammukhā chinnapabhinnagattā; 
Manussabhūtā kimakattha pāpaṁ, 
Yenaññamaññassa pivātha lohitan”ti. 
“Puratova yo gacchati kuñjarena, 
Setena nāgena catukkamena; 
Amhāka putto ahu jeṭṭhako so, 
Dānāni datvāna sukhī pamodati. 
Yo so majjhe assatarīrathena, 
Catubbhi yuttena suvaggitena; 
Amhāka putto ahu majjhimo so, 
Amaccharī dānavatī virocati. 
Yā sā ca pacchā sivikāya nīyati, 
Nārī sapaññā migamandalocanā; 
Amhāka dhītā ahu sā kaniṭṭhikā, 
Bhāgaḍḍhabhāgena sukhī pamodati. 
Ete ca dānāni adaṁsu pubbe, 
Pasannacittā samaṇabrāhmaṇānaṁ; 
Mayaṁ pana maccharino ahumha, 
Paribhāsakā samaṇabrāhmaṇānaṁ; 
Ete ca datvā paricārayanti, 
Mayañca sussāma naḷova chinno”ti. 
“Kiṁ tumhākaṁ bhojanaṁ kiṁ sayānaṁ, 
Kathañca yāpetha supāpadhammino; 
Pahūtabhogesu anappakesu, 
Sukhaṁ virādhāya dukkhajja pattā”ti. 
“Aññamaññaṁ vadhitvāna, 
pivāma pubbalohitaṁ; 
Bahuṁ pitvā na dhātā homa, 
nacchādimhase mayaṁ. 
Icceva maccā paridevayanti, 
Adāyakā pecca yamassa ṭhāyino; 
Ye te vidicca adhigamma bhoge, 
Na bhuñjare nāpi karonti puññaṁ. 
Te khuppipāsūpagatā parattha, 
Pacchā ciraṁ jhāyare ḍayhamānā; 
Kammāni katvāna dukhudrāni, 
Anubhonti dukkhaṁ kaṭukapphalāni. 
Ittaraṁ hi dhanaṁ dhaññaṁ, 
ittaraṁ idha jīvitaṁ; 
Ittaraṁ ittarato ñatvā, 
dīpaṁ kayirātha paṇḍito. 
Ye te evaṁ pajānanti, 
narā dhammassa kovidā; 
Te dāne nappamajjanti, 
sutvā arahataṁ vaco”ti. 
Nāgapetavatthu ekādasamaṁ. 

Petavatthu 
Uragavagga 
12. Uragapetavatthu 
“Uragova tacaṁ jiṇṇaṁ, 
hitvā gacchati saṁ tanuṁ; 
Evaṁ sarīre nibbhoge, 
pete kālaṅkate sati. 
Ḍayhamāno na jānāti, 
ñātīnaṁ paridevitaṁ; 
Tasmā etaṁ na rodāmi, 
gato so tassa yā gati”. 
“Anabbhito tato āgā, 
nānuññāto ito gato; 
Yathāgato tathā gato, 
tattha kā paridevanā. 
Ḍayhamāno na jānāti, 
ñātīnaṁ paridevitaṁ; 
Tasmā etaṁ na rodāmi, 
gato so tassa yā gati”. 
“Sace rode kisā assaṁ, 
tattha me kiṁ phalaṁ siyā; 
Ñātimittasuhajjānaṁ, 
bhiyyo no aratī siyā. 
Ḍayhamāno na jānāti, 
ñātīnaṁ paridevitaṁ; 
Tasmā etaṁ na rodāmi, 
gato so tassa yā gati”. 
“Yathāpi dārako candaṁ, 
gacchantamanurodati; 
Evaṁ sampadamevetaṁ, 
yo petamanusocati. 
Ḍayhamāno na jānāti, 
ñātīnaṁ paridevitaṁ; 
Tasmā etaṁ na rodāmi, 
gato so tassa yā gati”. 
“Yathāpi brahme udakumbho, 
bhinno appaṭisandhiyo; 
Evaṁ sampadamevetaṁ, 
yo petamanusocati. 
Ḍayhamāno na jānāti, 
ñātīnaṁ paridevitaṁ; 
Tasmā etaṁ na rodāmi, 
gato so tassa yā gatī”ti. 
Uragapetavatthu dvādasamaṁ. 
Uragavaggo paṭhamo. 
Tassuddānaṁ 
Khettañca sūkaraṁ pūti, 
piṭṭhaṁ cāpi tirokuṭṭaṁ; 
Pañcāpi sattaputtañca, 
goṇaṁ pesakārakañca; 
Tathā khallāṭiyaṁ nāgaṁ, 
dvādasaṁ uragañcevāti. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
1. Saṁsāramocakapetivatthu 
“Naggā dubbaṇṇarūpāsi, 
kisā dhamanisanthatā; 
Upphāsulike kisike, 
kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti. 
“Ahaṁ bhadante petīmhi, 
duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Anukampakā mayhaṁ nāhesuṁ bhante, 
Pitā ca mātā athavāpi ñātakā; 
Ye maṁ niyojeyyuṁ dadāhi dānaṁ, 
Pasannacittā samaṇabrāhmaṇānaṁ. 
Ito ahaṁ vassasatāni pañca, 
Yaṁ evarūpā vicarāmi naggā; 
Khudāya taṇhāya ca khajjamānā, 
Pāpassa kammassa phalaṁ mamedaṁ. 
Vandāmi taṁ ayya pasannacittā, 
Anukampa maṁ vīra mahānubhāva; 
Datvā ca me ādisa yaṁ hi kiñci, 
Mocehi maṁ duggatiyā bhadante”ti. 
Sādhūti so paṭissutvā, 
sāriputtonukampako; 
Bhikkhūnaṁ ālopaṁ datvā, 
pāṇimattañca coḷakaṁ; 
Thālakassa ca pānīyaṁ, 
tassā dakkhiṇamādisi. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
vipāko udapajjatha; 
Bhojanacchādanapānīyaṁ, 
dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ. 
Tato suddhā sucivasanā, 
kāsikuttamadhārinī; 
Vicittavatthābharaṇā, 
sāriputtaṁ upasaṅkami. 
“Abhikkantena vaṇṇena, 
yā tvaṁ tiṭṭhasi devate; 
Obhāsentī disā sabbā, 
osadhī viya tārakā. 
Kena te tādiso vaṇṇo, 
kena te idha mijjhati; 
Uppajjanti ca te bhogā, 
ye keci manaso piyā. 
Pucchāmi taṁ devi mahānubhāve, 
Manussabhūtā kimakāsi puññaṁ; 
Kenāsi evaṁ jalitānubhāvā, 
Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti. 
“Uppaṇḍukiṁ kisaṁ chātaṁ, 
naggaṁ sampatitacchaviṁ; 
Muni kāruṇiko loke, 
taṁ maṁ addakkhi duggataṁ. 
Bhikkhūnaṁ ālopaṁ datvā, 
pāṇimattañca coḷakaṁ; 
Thālakassa ca pānīyaṁ, 
mama dakkhiṇamādisi. 
Ālopassa phalaṁ passa, 
bhattaṁ vassasataṁ dasa; 
Bhuñjāmi kāmakāminī, 
anekarasabyañjanaṁ. 
Pāṇimattassa coḷassa, 
vipākaṁ passa yādisaṁ; 
Yāvatā nandarājassa, 
vijitasmiṁ paṭicchadā. 
Tato bahutarā bhante, 
vatthānacchādanāni me; 
Koseyyakambalīyāni, 
khomakappāsikāni ca. 
Vipulā ca mahagghā ca, 
tepākāsevalambare; 
Sāhaṁ taṁ paridahāmi, 
yaṁ yaṁ hi manaso piyaṁ. 
Thālakassa ca pānīyaṁ, 
vipākaṁ passa yādisaṁ; 
Gambhīrā caturassā ca, 
pokkharañño sunimmitā. 
Setodakā suppatitthā, 
sītā appaṭigandhiyā; 
Padumuppalasañchannā, 
vārikiñjakkhapūritā. 
Sāhaṁ ramāmi kīḷāmi, 
modāmi akutobhayā; 
Muniṁ kāruṇikaṁ loke, 
bhante vanditumāgatā”ti. 
Saṁsāramocakapetivatthu paṭhamaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
2. Sāriputtattheramātupetivatthu 
“Naggā dubbaṇṇarūpāsi, 
kisā dhamanisanthatā; 
Upphāsulike kisike, 
kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasi”. 
“Ahaṁ te sakiyā mātā, 
pubbe aññāsu jātīsu; 
Upapannā pettivisayaṁ, 
khuppipāsasamappitā. 
Chaḍḍitaṁ khipitaṁ kheḷaṁ, 
siṅghāṇikaṁ silesumaṁ; 
Vasañca ḍayhamānānaṁ, 
vijātānañca lohitaṁ. 
Vaṇikānañca yaṁ ghāna- 
sīsacchinnāna lohitaṁ; 
Khudāparetā bhuñjāmi, 
itthipurisanissitaṁ. 
Pubbalohitaṁ bhakkhāmi, 
pasūnaṁ mānusāna ca; 
Aleṇā anagārā ca, 
nīlamañcaparāyaṇā. 
Dehi puttaka me dānaṁ, 
datvā anvādisāhi me; 
Appeva nāma mucceyyaṁ, 
pubbalohitabhojanā”ti. 
Mātuyā vacanaṁ sutvā, 
upatissonukampako; 
Āmantayi moggallānaṁ, 
anuruddhañca kappinaṁ. 
Catasso kuṭiyo katvā, 
saṅghe cātuddise adā; 
Kuṭiyo annapānañca, 
mātu dakkhiṇamādisī. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
vipāko udapajjatha; 
Bhojanaṁ pānīyaṁ vatthaṁ, 
dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ. 
Tato suddhā sucivasanā, 
kāsikuttamadhārinī; 
Vicittavatthābharaṇā, 
kolitaṁ upasaṅkami. 
“Abhikkantena vaṇṇena, 
yā tvaṁ tiṭṭhasi devate; 
Obhāsentī disā sabbā, 
osadhī viya tārakā. 
Kena tetādiso vaṇṇo, 
kena te idha mijjhati; 
Uppajjanti ca te bhogā, 
ye keci manaso piyā. 
Pucchāmi taṁ devi mahānubhāve, 
Manussabhūtā kimakāsi puññaṁ; 
Kenāsi evaṁ jalitānubhāvā, 
Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti. 
“Sāriputtassāhaṁ mātā, 
pubbe aññāsu jātīsu; 
Upapannā pettivisayaṁ, 
khuppipāsasamappitā. 
Chaḍḍitaṁ khipitaṁ kheḷaṁ, 
siṅghāṇikaṁ silesumaṁ; 
Vasañca ḍayhamānānaṁ, 
vijātānañca lohitaṁ. 
Vaṇikānañca yaṁ ghāna- 
sīsacchinnāna lohitaṁ; 
Khudāparetā bhuñjāmi, 
itthipurisanissitaṁ. 
Pubbalohitaṁ bhakkhissaṁ, 
pasūnaṁ mānusāna ca; 
Aleṇā anagārā ca, 
nīlamañcaparāyaṇā. 
Sāriputtassa dānena, 
modāmi akutobhayā; 
Muniṁ kāruṇikaṁ loke, 
bhante vanditumāgatā”ti. 
Sāriputtattherassa mātupetivatthu dutiyaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
3. Mattāpetivatthu 
“Naggā dubbaṇṇarūpāsi, 
kisā dhamanisanthatā; 
Upphāsulike kisike, 
kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti. 
“Ahaṁ mattā tuvaṁ tissā, 
sapattī te pure ahuṁ; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Caṇḍī ca pharusā cāsiṁ, 
issukī maccharī saṭhā; 
Tāhaṁ duruttaṁ vatvāna, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Sabbaṁ ahampi jānāmi, 
yathā tvaṁ caṇḍikā ahu; 
Aññañca kho taṁ pucchāmi, 
kenāsi paṁsukunthitā”ti. 
“Sīsaṁnhātā tuvaṁ āsi, 
sucivatthā alaṅkatā; 
Ahañca kho adhimattaṁ, 
samalaṅkatatarā tayā. 
Tassā me pekkhamānāya, 
sāmikena samantayi; 
Tato me issā vipulā, 
kodho me samajāyatha. 
Tato paṁsuṁ gahetvāna, 
paṁsunā taṁ hi okiriṁ; 
Tassa kammavipākena, 
tenamhi paṁsukunthitā”ti. 
“Sabbaṁ ahampi jānāmi, 
paṁsunā maṁ tvamokiri; 
Aññañca kho taṁ pucchāmi, 
kena khajjasi kacchuyā”ti. 
“Bhesajjahārī ubhayo, 
vanantaṁ agamimhase; 
Tvañca bhesajjamāhari, 
ahañca kapikacchuno. 
Tassā tyājānamānāya, 
seyyaṁ tyāhaṁ samokiriṁ; 
Tassa kammavipākena, 
tena khajjāmi kacchuyā”ti. 
“Sabbaṁ ahampi jānāmi, 
seyyaṁ me tvaṁ samokiri; 
Aññañca kho taṁ pucchāmi, 
kenāsi naggiyā tuvan”ti. 
“Sahāyānaṁ samayo āsi, 
ñātīnaṁ samitī ahu; 
Tvañca āmantitā āsi, 
sasāminī no ca kho ahaṁ. 
Tassā tyājānamānāya, 
dussaṁ tyāhaṁ apānudiṁ; 
Tassa kammavipākena, 
tenamhi naggiyā ahan”ti. 
“Sabbaṁ ahampi jānāmi, 
dussaṁ me tvaṁ apānudi; 
Aññañca kho taṁ pucchāmi, 
kenāsi gūthagandhinī”ti. 
“Tava gandhañca mālañca, 
paccagghañca vilepanaṁ; 
Gūthakūpe atāresiṁ, 
taṁ pāpaṁ pakataṁ mayā; 
Tassa kammavipākena, 
tenamhi gūthagandhinī”ti. 
“Sabbaṁ ahampi jānāmi, 
taṁ pāpaṁ pakataṁ tayā; 
Aññañca kho taṁ pucchāmi, 
kenāsi duggatā tuvan”ti. 
“Ubhinnaṁ samakaṁ āsi, 
yaṁ gehe vijjate dhanaṁ; 
Santesu deyyadhammesu, 
dīpaṁ nākāsimattano; 
Tassa kammavipākena, 
tenamhi duggatā ahaṁ. 
Tadeva maṁ tvaṁ avaca, 
‘pāpakammaṁ nisevasi; 
Na hi pāpehi kammehi, 
sulabhā hoti suggatī’”ti. 
“Vāmato maṁ tvaṁ paccesi, 
athopi maṁ usūyasi; 
Passa pāpānaṁ kammānaṁ, 
vipāko hoti yādiso. 
Te gharā tā ca dāsiyo, 
tānevābharaṇānime; 
Te aññe paricārenti, 
na bhogā honti sassatā. 
Idāni bhūtassa pitā, 
āpaṇā gehamehiti; 
Appeva te dade kiñci, 
mā su tāva ito agā”ti. 
“Naggā dubbaṇṇarūpāmhi, 
kisā dhamanisanthatā; 
Kopīnametaṁ itthīnaṁ, 
mā maṁ bhūtapitāddasā”ti. 
“Handa kiṁ vā tyāhaṁ dammi, 
Kiṁ vā tedha karomahaṁ; 
Yena tvaṁ sukhitā assa, 
Sabbakāmasamiddhinī”ti. 
“Cattāro bhikkhū saṅghato, 
cattāro pana puggale; 
Aṭṭha bhikkhū bhojayitvā, 
mama dakkhiṇamādisa; 
Tadāhaṁ sukhitā hessaṁ, 
sabbakāmasamiddhinī”ti. 
Sādhūti sā paṭissutvā, 
bhojayitvāṭṭha bhikkhavo; 
Vatthehacchādayitvāna, 
tassā dakkhiṇamādisī. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
vipāko udapajjatha; 
Bhojanacchādanapānīyaṁ, 
dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ. 
Tato suddhā sucivasanā, 
kāsikuttamadhārinī; 
Vicittavatthābharaṇā, 
sapattiṁ upasaṅkami. 
“Abhikkantena vaṇṇena, 
yā tvaṁ tiṭṭhasi devate; 
Obhāsentī disā sabbā, 
osadhī viya tārakā. 
Kena tetādiso vaṇṇo, 
kena te idha mijjhati; 
Uppajjanti ca te bhogā, 
ye keci manaso piyā. 
Pucchāmi taṁ devi mahānubhāve, 
Manussabhūtā kimakāsi puññaṁ; 
Kenāsi evaṁ jalitānubhāvā, 
Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti. 
“Ahaṁ mattā tuvaṁ tissā, 
sapattī te pure ahuṁ; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā. 
Tava dinnena dānena, 
modāmi akutobhayā; 
Ciraṁ jīvāhi bhagini, 
saha sabbehi ñātibhi; 
Asokaṁ virajaṁ ṭhānaṁ, 
āvāsaṁ vasavattinaṁ. 
Idha dhammaṁ caritvāna, 
Dānaṁ datvāna sobhane; 
Vineyya maccheramalaṁ samūlaṁ, 
Aninditā saggamupehi ṭhānan”ti. 
Mattāpetivatthu tatiyaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
4. Nandāpetivatthu 
“Kāḷī dubbaṇṇarūpāsi, 
pharusā bhīrudassanā; 
Piṅgalāsi kaḷārāsi, 
na taṁ maññāmi mānusin”ti. 
“Ahaṁ nandā nandisena, 
bhariyā te pure ahuṁ; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Caṇḍī ca pharusā cāsiṁ, 
tayi cāpi agāravā; 
Tāhaṁ duruttaṁ vatvāna, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Handuttarīyaṁ dadāmi te, 
imaṁ dussaṁ nivāsaya; 
Imaṁ dussaṁ nivāsetvā, 
ehi nessāmi taṁ gharaṁ. 
Vatthañca annapānañca, 
lacchasi tvaṁ gharaṁ gatā; 
Putte ca te passissasi, 
suṇisāyo ca dakkhasī”ti. 
“Hatthena hatthe te dinnaṁ, 
na mayhaṁ upakappati; 
Bhikkhū ca sīlasampanne, 
vītarāge bahussute. 
Tappehi annapānena, 
mama dakkhiṇamādisa; 
Tadāhaṁ sukhitā hessaṁ, 
sabbakāmasamiddhinī”ti. 
Sādhūti so paṭissutvā, 
dānaṁ vipulamākiri; 
Annaṁ pānaṁ khādanīyaṁ, 
vatthasenāsanāni ca; 
Chattaṁ gandhañca mālañca, 
vividhā ca upāhanā. 
Bhikkhū ca sīlasampanne, 
vītarāge bahussute; 
Tappetvā annapānena, 
tassā dakkhiṇamādisī. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
vipāko udapajjatha; 
Bhojanacchādanapānīyaṁ, 
dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ. 
Tato suddhā sucivasanā, 
kāsikuttamadhārinī; 
Vicittavatthābharaṇā, 
sāmikaṁ upasaṅkami. 
“Abhikkantena vaṇṇena, 
yā tvaṁ tiṭṭhasi devate; 
Obhāsentī disā sabbā, 
osadhī viya tārakā. 
Kena tetādiso vaṇṇo, 
kena te idha mijjhati; 
Uppajjanti ca te bhogā, 
ye keci manaso piyā. 
Pucchāmi taṁ devi mahānubhāve, 
Manussabhūtā kimakāsi puññaṁ; 
Kenāsi evaṁ jalitānubhāvā, 
Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti. 
“Ahaṁ nandā nandisena, 
bhariyā te pure ahuṁ; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā. 
Tava dinnena dānena, 
modāmi akutobhayā; 
Ciraṁ jīva gahapati, 
saha sabbehi ñātibhi; 
Asokaṁ virajaṁ khemaṁ, 
āvāsaṁ vasavattinaṁ. 
Idha dhammaṁ caritvāna, 
Dānaṁ datvā gahapati; 
Vineyya maccheramalaṁ samūlaṁ, 
Anindito saggamupehi ṭhānan”ti. 
Nandāpetivatthu catutthaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
5. Maṭṭhakuṇḍalīpetavatthu 
“Alaṅkato maṭṭhakuṇḍalī, 
Māladhārī haricandanussado; 
Bāhā paggayha kandasi, 
Vanamajjhe kiṁ dukkhito tuvan”ti. 
“Sovaṇṇamayo pabhassaro, 
Uppanno rathapañjaro mama; 
Tassa cakkayugaṁ na vindāmi, 
Tena dukkhena jahāmi jīvitan”ti. 
“Sovaṇṇamayaṁ maṇimayaṁ, 
Lohitakamayaṁ atha rūpiyamayaṁ; 
Ācikkha me bhaddamāṇava, 
Cakkayugaṁ paṭipādayāmi te”ti. 
So māṇavo tassa pāvadi, 
“Candasūriyā ubhayettha dissare; 
Sovaṇṇamayo ratho mama, 
Tena cakkayugena sobhatī”ti. 
“Bālo kho tvaṁ asi māṇava, 
Yo tvaṁ patthayase apatthiyaṁ; 
Maññāmi tuvaṁ marissasi, 
Na hi tvaṁ lacchasi candasūriye”ti. 
“Gamanāgamanampi dissati, 
Vaṇṇadhātu ubhayattha vīthiyā; 
Peto kālakato na dissati, 
Ko nidha kandataṁ bālyataro”ti. 
“Saccaṁ kho vadesi māṇava, 
Ahameva kandataṁ bālyataro; 
Candaṁ viya dārako rudaṁ, 
Petaṁ kālakatābhipatthayinti. 
Ādittaṁ vata maṁ santaṁ, 
ghatasittaṁva pāvakaṁ; 
Vārinā viya osiñcaṁ, 
sabbaṁ nibbāpaye daraṁ. 
Abbahī vata me sallaṁ, 
sokaṁ hadayanissitaṁ; 
Yo me sokaparetassa, 
puttasokaṁ apānudi. 
Svāhaṁ abbūḷhasallosmi, 
sītibhūtosmi nibbuto; 
Na socāmi na rodāmi, 
tava sutvāna māṇavā”ti. 
“Devatā nusi gandhabbo, 
adu sakko purindado; 
Ko vā tvaṁ kassa vā putto, 
kathaṁ jānemu taṁ mayan”ti. 
“Yañca kandasi yañca rodasi, 
Puttaṁ āḷāhane sayaṁ dahitvā; 
Svāhaṁ kusalaṁ karitvā kammaṁ, 
Tidasānaṁ sahabyataṁ gato”ti. 
“Appaṁ vā bahuṁ vā nāddasāma, 
Dānaṁ dadantassa sake agāre; 
Uposathakammaṁ vā tādisaṁ, 
Kena kammena gatosi devalokan”ti. 
“Ābādhikohaṁ dukkhito gilāno, 
Āturarūpomhi sake nivesane; 
Buddhaṁ vigatarajaṁ vitiṇṇakaṅkhaṁ, 
Addakkhiṁ sugataṁ anomapaññaṁ. 
Svāhaṁ muditamano pasannacitto, 
Añjaliṁ akariṁ tathāgatassa; 
Tāhaṁ kusalaṁ karitvāna kammaṁ, 
Tidasānaṁ sahabyataṁ gato”ti. 
“Acchariyaṁ vata abbhutaṁ vata, 
Añjalikammassa ayamīdiso vipāko; 
Ahampi muditamano pasannacitto, 
Ajjeva buddhaṁ saraṇaṁ vajāmī”ti. 
“Ajjeva buddhaṁ saraṇaṁ vajāhi, 
Dhammañca saṅghañca pasannacitto; 
Tatheva sikkhāya padāni pañca, 
Akhaṇḍaphullāni samādiyassu. 
Pāṇātipātā viramassu khippaṁ, 
Loke adinnaṁ parivajjayassu; 
Amajjapo mā ca musā bhaṇāhi, 
Sakena dārena ca hohi tuṭṭho”ti. 
“Atthakāmosi me yakkha, 
hitakāmosi devate; 
Karomi tuyhaṁ vacanaṁ, 
tvaṁsi ācariyo mamāti. 
Upemi saraṇaṁ buddhaṁ, 
dhammañcāpi anuttaraṁ; 
Saṅghañca naradevassa, 
gacchāmi saraṇaṁ ahaṁ. 
Pāṇātipātā viramāmi khippaṁ, 
Loke adinnaṁ parivajjayāmi; 
Amajjapo no ca musā bhaṇāmi, 
Sakena dārena ca homi tuṭṭho”ti. 
Maṭṭhakuṇḍalīpetavatthu pañcamaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
6. Kaṇhapetavatthu 
“Uṭṭhehi kaṇha kiṁ sesi, 
Ko attho supanena te; 
Yo ca tuyhaṁ sako bhātā, 
Hadayaṁ cakkhu ca dakkhiṇaṁ; 
Tassa vātā balīyanti, 
Sasaṁ jappati kesavā”ti. 
“Tassa taṁ vacanaṁ sutvā, 
rohiṇeyyassa kesavo; 
Taramānarūpo vuṭṭhāsi, 
bhātusokena aṭṭito. 
Kiṁ nu ummattarūpova, 
kevalaṁ dvārakaṁ imaṁ; 
Saso sasoti lapasi, 
kīdisaṁ sasamicchasi. 
Sovaṇṇamayaṁ maṇimayaṁ, 
Lohamayaṁ atha rūpiyamayaṁ; 
Saṅkhasilāpavāḷamayaṁ, 
Kārayissāmi te sasaṁ. 
Santi aññepi sasakā, 
araññavanagocarā; 
Tepi te ānayissāmi, 
kīdisaṁ sasamicchasī”ti. 
“Nāhamete sase icche, 
ye sasā pathavissitā; 
Candato sasamicchāmi, 
taṁ me ohara kesavā”ti. 
“So nūna madhuraṁ ñāti, 
jīvitaṁ vijahissasi; 
Apatthiyaṁ patthayasi, 
candato sasamicchasī”ti. 
“Evañce kaṇha jānāsi, 
yathaññamanusāsasi; 
Kasmā pure mataṁ puttaṁ, 
ajjāpi manusocasi. 
Na yaṁ labbhā manussena, 
amanussena vā pana; 
Jāto me mā mari putto, 
kuto labbhā alabbhiyaṁ. 
Na mantā mūlabhesajjā, 
osadhehi dhanena vā; 
Sakkā ānayituṁ kaṇha, 
yaṁ petamanusocasi. 
Mahaddhanā mahābhogā, 
raṭṭhavantopi khattiyā; 
Pahūtadhanadhaññāse, 
tepi no ajarāmarā. 
Khattiyā brāhmaṇā vessā, 
suddā caṇḍālapukkusā; 
Ete caññe ca jātiyā, 
tepi no ajarāmarā. 
Ye mantaṁ parivattenti, 
chaḷaṅgaṁ brahmacintitaṁ; 
Ete caññe ca vijjāya, 
tepi no ajarāmarā. 
Isayo vāpi ye santā, 
saññatattā tapassino; 
Sarīraṁ tepi kālena, 
vijahanti tapassino. 
Bhāvitattā arahanto, 
katakiccā anāsavā; 
Nikkhipanti imaṁ dehaṁ, 
puññapāpaparikkhayā”ti. 
“Ādittaṁ vata maṁ santaṁ, 
ghatasittaṁva pāvakaṁ; 
Vārinā viya osiñcaṁ, 
sabbaṁ nibbāpaye daraṁ. 
Abbahī vata me sallaṁ, 
sokaṁ hadayanissitaṁ; 
Yo me sokaparetassa, 
puttasokaṁ apānudi. 
Svāhaṁ abbūḷhasallosmi, 
sītibhūtosmi nibbuto; 
Na socāmi na rodāmi, 
tava sutvāna bhātika”. 
Evaṁ karonti sappaññā, 
ye honti anukampakā; 
Nivattayanti sokamhā, 
ghaṭo jeṭṭhaṁva bhātaraṁ. 
Yassa etādisā honti, 
amaccā paricārakā; 
Subhāsitena anventi, 
ghaṭo jeṭṭhaṁva bhātaranti. 
Kaṇhapetavatthu chaṭṭhaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
7. Dhanapālaseṭṭhipetavatthu 
“Naggo dubbaṇṇarūposi, 
kiso dhamanisanthato; 
Upphāsuliko kisiko, 
ko nu tvamasi mārisa”. 
“Ahaṁ bhadante petomhi, 
duggato yamalokiko; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gato”. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
petalokaṁ ito gato”. 
“Nagaraṁ atthi paṇṇānaṁ, 
erakacchanti vissutaṁ; 
Tattha seṭṭhi pure āsiṁ, 
dhanapāloti maṁ vidū. 
Asīti sakaṭavāhānaṁ, 
hiraññassa ahosi me; 
Pahūtaṁ me jātarūpaṁ, 
muttā veḷuriyā bahū. 
Tāva mahaddhanassāpi, 
na me dātuṁ piyaṁ ahu; 
Pidahitvā dvāraṁ bhuñjiṁ, 
mā maṁ yācanakāddasuṁ. 
Assaddho maccharī cāsiṁ, 
kadariyo paribhāsako; 
Dadantānaṁ karontānaṁ, 
vārayissaṁ bahū jane. 
Vipāko natthi dānassa, 
saṁyamassa kuto phalaṁ; 
Pokkharaññodapānāni, 
ārāmāni ca ropite; 
Papāyo ca vināsesiṁ, 
dugge saṅkamanāni ca. 
Svāhaṁ akatakalyāṇo, 
katapāpo tato cuto; 
Upapanno pettivisayaṁ, 
khuppipāsasamappito. 
Pañcapaṇṇāsavassāni, 
yato kālaṅkato ahaṁ; 
Nābhijānāmi bhuttaṁ vā, 
pītaṁ vā pana pāniyaṁ. 
Yo saṁyamo so vināso, 
yo vināso so saṁyamo; 
Petā hi kira jānanti, 
yo saṁyamo so vināso. 
Ahaṁ pure saṁyamissaṁ, 
nādāsiṁ bahuke dhane; 
Santesu deyyadhammesu, 
dīpaṁ nākāsimattano; 
Svāhaṁ pacchānutappāmi, 
attakammaphalūpago. 
Uddhaṁ catūhi māsehi, 
kālaṅkiriyā bhavissati; 
Ekantakaṭukaṁ ghoraṁ, 
nirayaṁ papatissahaṁ. 
Catukkaṇṇaṁ catudvāraṁ, 
vibhattaṁ bhāgaso mitaṁ; 
Ayopākārapariyantaṁ, 
ayasā paṭikujjitaṁ. 
Tassa ayomayā bhūmi, 
jalitā tejasā yutā; 
Samantā yojanasataṁ, 
pharitvā tiṭṭhati sabbadā. 
Tatthāhaṁ dīghamaddhānaṁ, 
Dukkhaṁ vedissa vedanaṁ; 
Phalaṁ pāpassa kammassa, 
Tasmā socāmahaṁ bhusaṁ. 
Taṁ vo vadāmi bhaddaṁ vo, 
yāvantettha samāgatā; 
Mākattha pāpakaṁ kammaṁ, 
āvi vā yadi vā raho. 
Sace taṁ pāpakaṁ kammaṁ, 
karissatha karotha vā; 
Na vo dukkhā pamutyatthi, 
uppaccāpi palāyataṁ. 
Matteyyā hotha petteyyā, 
kule jeṭṭhāpacāyikā; 
Sāmaññā hotha brahmaññā, 
evaṁ saggaṁ gamissathā”ti. 
Dhanapālaseṭṭhipetavatthu sattamaṁ. 

Petavatthu 
Uragavagga 
1. Khettūpamapetavatthu 
Namo tassa Bhagavato Arahato Sammāsambuddhassa. 
“Khettūpamā arahanto, 
dāyakā kassakūpamā; 
Bījūpamaṁ deyyadhammaṁ, 
etto nibbattate phalaṁ. 
Etaṁ bījaṁ kasi khettaṁ, 
petānaṁ dāyakassa ca; 
Taṁ petā paribhuñjanti, 
dātā puññena vaḍḍhati. 
Idheva kusalaṁ katvā, 
Pete ca paṭipūjiya; 
Saggañca kamatiṭṭhānaṁ, 
Kammaṁ katvāna bhaddakan”ti. 
Khettūpamapetavatthu paṭhamaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
8. Cūḷaseṭṭhipetavatthu 
“Naggo kiso pabbajitosi bhante, 
Rattiṁ kuhiṁ gacchasi kissa hetu; 
Ācikkha me taṁ api sakkuṇemu, 
Sabbena vittaṁ paṭipādaye tuvan”ti. 
“Bārāṇasī nagaraṁ dūraghuṭṭhaṁ, 
Tatthāhaṁ gahapati aḍḍhako ahu dīno; 
Adātā gedhitamano āmisasmiṁ, 
Dussīlyena yamavisayamhi patto. 
So sūcikāya kilamito tehi, 
Teneva ñātīsu yāmi āmisakiñcikkhahetu; 
Adānasīlā na ca saddahanti, 
Dānaphalaṁ hoti paramhi loke. 
Dhītā ca mayhaṁ lapate abhikkhaṇaṁ, 
‘Dassāmi dānaṁ pitūnaṁ pitāmahānaṁ’; 
Tamupakkhaṭaṁ parivisayanti brāhmaṇā, 
‘Yāmi ahaṁ andhakavindaṁ bhottun’”ti. 
Tamavoca rājā “anubhaviyāna tampi, 
Eyyāsi khippaṁ ahamapi kassaṁ pūjaṁ; 
Ācikkha me taṁ yadi atthi hetu, 
Saddhāyitaṁ hetuvaco suṇomā”ti. 
“Tathā”ti vatvā agamāsi tattha, 
Bhuñjiṁsu bhattaṁ na ca dakkhiṇārahā; 
Paccāgami rājagahaṁ punāparaṁ, 
Pāturahosi purato janādhipassa. 
Disvāna petaṁ punadeva āgataṁ, 
Rājā avoca “ahamapi kiṁ dadāmi; 
Ācikkha me taṁ yadi atthi hetu, 
Yena tuvaṁ cirataraṁ pīṇito siyā”ti. 
“Buddhañca saṅghaṁ parivisiyāna rāja, 
Annena pānena ca cīvarena; 
Taṁ dakkhiṇaṁ ādisa me hitāya, 
Evaṁ ahaṁ cirataraṁ pīṇito siyā”ti. 
Tato ca rājā nipatitvā tāvade, 
Dānaṁ sahatthā atulaṁ daditvā saṅghe; 
Ārocesi pakataṁ tathāgatassa, 
Tassa ca petassa dakkhiṇaṁ ādisittha. 
So pūjito ativiya sobhamāno, 
Pāturahosi purato janādhipassa; 
“Yakkhohamasmi paramiddhipatto, 
Na mayhamatthi samā sadisā mānusā. 
Passānubhāvaṁ aparimitaṁ mamayidaṁ, 
Tayānudiṭṭhaṁ atulaṁ datvā saṅghe; 
Santappito satataṁ sadā bahūhi, 
Yāmi ahaṁ sukhito manussadevā”ti. 
Cūḷaseṭṭhipetavatthu aṭṭhamaṁ. 
Bhāṇavāraṁ paṭhamaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
9. Aṅkurapetavatthu 
“Yassa atthāya gacchāma, 
kambojaṁ dhanahārakā; 
Ayaṁ kāmadado yakkho, 
imaṁ yakkhaṁ nayāmase. 
Imaṁ yakkhaṁ gahetvāna, 
Sādhukena pasayha vā; 
Yānaṁ āropayitvāna, 
Khippaṁ gacchāma dvārakan”ti. 
“Yassa rukkhassa chāyāya, 
nisīdeyya sayeyya vā; 
Na tassa sākhaṁ bhañjeyya, 
mittadubbho hi pāpako”ti. 
“Yassa rukkhassa chāyāya, 
nisīdeyya sayeyya vā; 
Khandhampi tassa chindeyya, 
attho ce tādiso siyā”ti. 
“Yassa rukkhassa chāyāya, 
nisīdeyya sayeyya vā; 
Na tassa pattaṁ bhindeyya, 
mittadubbho hi pāpako”ti. 
“Yassa rukkhassa chāyāya, 
nisīdeyya sayeyya vā; 
Samūlampi taṁ abbuhe, 
attho ce tādiso siyā”ti. 
“Yassekarattimpi ghare vaseyya, 
Yatthannapānaṁ puriso labhetha; 
Na tassa pāpaṁ manasāpi cintaye, 
Kataññutā sappurisehi vaṇṇitā. 
Yassekarattimpi ghare vaseyya, 
Annena pānena upaṭṭhito siyā; 
Na tassa pāpaṁ manasāpi cintaye, 
Adubbhapāṇī dahate mittadubbhiṁ. 
Yo pubbe katakalyāṇo, 
pacchā pāpena hiṁsati; 
Allapāṇihato poso, 
na so bhadrāni passatī”ti. 
“Nāhaṁ devena vā manussena vā, 
Issariyena vāhaṁ suppasayho; 
Yakkhohamasmi paramiddhipatto, 
Dūraṅgamo vaṇṇabalūpapanno”ti. 
“Pāṇi te sabbaso vaṇṇo, 
pañcadhāro madhussavo; 
Nānārasā paggharanti, 
maññehaṁ taṁ purindadan”ti. 
“Nāmhi devo na gandhabbo, 
nāpi sakko purindado; 
Petaṁ maṁ aṅkura jānāhi, 
roruvamhā idhāgatan”ti. 
“Kiṁsīlo kiṁsamācāro, 
roruvasmiṁ pure tuvaṁ; 
Kena te brahmacariyena, 
puññaṁ pāṇimhi ijjhatī”ti. 
“Tunnavāyo pure āsiṁ, 
roruvasmiṁ tadā ahaṁ; 
Sukicchavutti kapaṇo, 
na me vijjati dātave. 
Nivesanañca me āsi, 
asayhassa upantike; 
Saddhassa dānapatino, 
katapuññassa lajjino. 
Tattha yācanakāyanti, 
nānāgottā vanibbakā; 
Te ca maṁ tattha pucchanti, 
asayhassa nivesanaṁ. 
Kattha gacchāma bhaddaṁ vo, 
kattha dānaṁ padīyati; 
Tesāhaṁ puṭṭho akkhāmi, 
asayhassa nivesanaṁ. 
Paggayha dakkhiṇaṁ bāhuṁ, 
ettha gacchatha bhaddaṁ vo; 
Ettha dānaṁ padīyati, 
asayhassa nivesane. 
Tena pāṇi kāmadado, 
tena pāṇi madhussavo; 
Tena me brahmacariyena, 
puññaṁ pāṇimhi ijjhatī”ti. 
“Na kira tvaṁ adā dānaṁ, 
Sakapāṇīhi kassaci; 
Parassa dānaṁ anumodamāno, 
Pāṇiṁ paggayha pāvadi. 
Tena pāṇi kāmadado, 
tena pāṇi madhussavo; 
Tena te brahmacariyena, 
puññaṁ pāṇimhi ijjhati. 
Yo so dānamadā bhante, 
pasanno sakapāṇibhi; 
So hitvā mānusaṁ dehaṁ, 
kiṁ nu so disataṁ gato”ti. 
“Nāhaṁ pajānāmi asayhasāhino, 
Aṅgīrasassa gatiṁ āgatiṁ vā; 
Sutañca me vessavaṇassa santike, 
Sakkassa sahabyataṁ gato asayho”ti. 
“Alameva kātuṁ kalyāṇaṁ, 
dānaṁ dātuṁ yathārahaṁ; 
Pāṇiṁ kāmadadaṁ disvā, 
ko puññaṁ na karissati. 
So hi nūna ito gantvā, 
anuppatvāna dvārakaṁ; 
Dānaṁ paṭṭhapayissāmi, 
yaṁ mamassa sukhāvahaṁ. 
Dassāmannañca pānañca, 
vatthasenāsanāni ca; 
Papañca udapānañca, 
dugge saṅkamanāni cā”ti. 
“Kena te aṅgulī kuṇā, 
mukhañca kuṇalīkataṁ; 
Akkhīni ca paggharanti, 
kiṁ pāpaṁ pakataṁ tayā”ti. 
“Aṅgīrasassa gahapatino, 
Saddhassa gharamesino; 
Tassāhaṁ dānavissagge, 
Dāne adhikato ahuṁ. 
Tattha yācanake disvā, 
āgate bhojanatthike; 
Ekamantaṁ apakkamma, 
akāsiṁ kuṇaliṁ mukhaṁ. 
Tena me aṅgulī kuṇā, 
mukhañca kuṇalīkataṁ; 
Akkhīni me paggharanti, 
taṁ pāpaṁ pakataṁ mayā”ti. 
“Dhammena te kāpurisa, 
mukhañca kuṇalīkataṁ; 
Akkhīni ca paggharanti, 
yaṁ taṁ parassa dānassa; 
Akāsi kuṇaliṁ mukhaṁ. 
Kathaṁ hi dānaṁ dadamāno, 
kareyya parapattiyaṁ; 
Annaṁ pānaṁ khādanīyaṁ, 
vatthasenāsanāni ca. 
So hi nūna ito gantvā, 
anuppatvāna dvārakaṁ; 
Dānaṁ paṭṭhapayissāmi, 
yaṁ mamassa sukhāvahaṁ. 
Dassāmannañca pānañca, 
vatthasenāsanāni ca; 
Papañca udapānañca, 
dugge saṅkamanāni cā”ti. 
Tato hi so nivattitvā, 
anuppatvāna dvārakaṁ; 
Dānaṁ paṭṭhapayi aṅkuro, 
yaṁtumassa sukhāvahaṁ. 
Adā annañca pānañca, 
vatthasenāsanāni ca; 
Papañca udapānañca, 
vippasannena cetasā. 
Ko chāto ko ca tasito, 
ko vatthaṁ paridahissati; 
Kassa santāni yoggāni, 
ito yojentu vāhanaṁ. 
Ko chatticchati gandhañca, 
ko mālaṁ ko upāhanaṁ; 
Itissu tattha ghosenti, 
kappakā sūdamāgadhā; 
Sadā sāyañca pāto ca, 
aṅkurassa nivesane. 
“‘Sukhaṁ supati aṅkuro’, 
iti jānāti maṁ jano; 
Dukkhaṁ supāmi sindhaka, 
yaṁ na passāmi yācake. 
‘Sukhaṁ supati aṅkuro’, 
iti jānāti maṁ jano; 
Dukkhaṁ sindhaka supāmi, 
appake su vanibbake”ti. 
“Sakko ce te varaṁ dajjā, 
tāvatiṁsānamissaro; 
Kissa sabbassa lokassa, 
varamāno varaṁ vare”ti. 
“Sakko ce me varaṁ dajjā, 
tāvatiṁsānamissaro; 
Kāluṭṭhitassa me sato, 
sūriyuggamanaṁ pati; 
Dibbā bhakkhā pātubhaveyyuṁ, 
sīlavanto ca yācakā. 
Dadato me na khīyetha, 
datvā nānutapeyyahaṁ; 
Dadaṁ cittaṁ pasādeyyaṁ, 
etaṁ sakkaṁ varaṁ vare”ti. 
“Na sabbavittāni pare pavecche, 
Dadeyya dānañca dhanañca rakkhe; 
Tasmā hi dānā dhanameva seyyo, 
Atippadānena kulā na honti. 
Adānamatidānañca, 
Nappasaṁsanti paṇḍitā; 
Tasmā hi dānā dhanameva seyyo, 
Samena vatteyya sa dhīradhammo”ti. 
“Aho vata re ahameva dajjaṁ, 
Santo ca maṁ sappurisā bhajeyyuṁ; 
Meghova ninnāni paripūrayanto, 
Santappaye sabbavanibbakānaṁ. 
Yassa yācanake disvā, 
mukhavaṇṇo pasīdati; 
Datvā attamano hoti, 
taṁ gharaṁ vasato sukhaṁ. 
Yassa yācanake disvā, 
mukhavaṇṇo pasīdati; 
Datvā attamano hoti, 
esā yaññassa sampadā. 
Pubbeva dānā sumano, 
dadaṁ cittaṁ pasādaye; 
Datvā attamano hoti, 
esā yaññassa sampadā”ti. 
Saṭṭhi vāhasahassāni, 
aṅkurassa nivesane; 
Bhojanaṁ dīyate niccaṁ, 
puññapekkhassa jantuno. 
Tisahassāni sūdāni hi, 
āmuttamaṇikuṇḍalā; 
Aṅkuraṁ upajīvanti, 
dāne yaññassa vāvaṭā. 
Saṭṭhi purisasahassāni, 
āmuttamaṇikuṇḍalā; 
Aṅkurassa mahādāne, 
kaṭṭhaṁ phālenti māṇavā. 
Soḷasitthisahassāni, 
sabbālaṅkārabhūsitā; 
Aṅkurassa mahādāne, 
vidhā piṇḍenti nāriyo. 
Soḷasitthisahassāni, 
sabbālaṅkārabhūsitā; 
Aṅkurassa mahādāne, 
dabbigāhā upaṭṭhitā. 
Bahuṁ bahūnaṁ pādāsi, 
ciraṁ pādāsi khattiyo; 
Sakkaccañca sahatthā ca, 
cittīkatvā punappunaṁ. 
Bahū māse ca pakkhe ca, 
utusaṁvaccharāni ca; 
Mahādānaṁ pavattesi, 
aṅkuro dīghamantaraṁ. 
Evaṁ datvā yajitvā ca, 
aṅkuro dīghamantaraṁ; 
So hitvā mānusaṁ dehaṁ, 
tāvatiṁsūpago ahu. 
Kaṭacchubhikkhaṁ datvāna, 
anuruddhassa indako; 
So hitvā mānusaṁ dehaṁ, 
tāvatiṁsūpago ahu. 
Dasahi ṭhānehi aṅkuraṁ, 
indako atirocati; 
Rūpe sadde rase gandhe, 
phoṭṭhabbe ca manorame. 
Āyunā yasasā ceva, 
vaṇṇena ca sukhena ca; 
Ādhipaccena aṅkuraṁ, 
indako atirocati. 
(…) 
Tāvatiṁse yadā buddho, 
silāyaṁ paṇḍukambale; 
Pāricchattakamūlamhi, 
vihāsi purisuttamo. 
Dasasu lokadhātūsu, 
sannipatitvāna devatā; 
Payirupāsanti sambuddhaṁ, 
vasantaṁ nagamuddhani. 
Na koci devo vaṇṇena, 
sambuddhaṁ atirocati; 
Sabbe deve atikkamma, 
sambuddhova virocati. 
Yojanāni dasa dve ca, 
aṅkuroyaṁ tadā ahu; 
Avidūreva buddhassa, 
indako atirocati. 
Oloketvāna sambuddho, 
Aṅkurañcāpi indakaṁ; 
Dakkhiṇeyyaṁ sambhāvento, 
Idaṁ vacanamabravi. 
“Mahādānaṁ tayā dinnaṁ, 
aṅkura dīghamantaraṁ; 
Atidūre nisinnosi, 
āgaccha mama santike”ti. 
Codito bhāvitattena, 
aṅkuro idamabravi; 
“Kiṁ mayhaṁ tena dānena, 
dakkhiṇeyyena suññataṁ. 
Ayaṁ so indako yakkho, 
dajjā dānaṁ parittakaṁ; 
Atirocati amhehi, 
cando tāragaṇe yathā”ti. 
“Ujjaṅgale yathā khette, 
bījaṁ bahumpi ropitaṁ; 
Na vipulaphalaṁ hoti, 
napi toseti kassakaṁ. 
Tatheva dānaṁ bahukaṁ, 
dussīlesu patiṭṭhitaṁ; 
Na vipulaphalaṁ hoti, 
napi toseti dāyakaṁ. 
Yathāpi bhaddake khette, 
bījaṁ appampi ropitaṁ; 
Sammā dhāraṁ pavecchante, 
phalaṁ toseti kassakaṁ. 
Tatheva sīlavantesu, 
guṇavantesu tādisu; 
Appakampi kataṁ kāraṁ, 
puññaṁ hoti mahapphalan”ti. 
Viceyya dānaṁ dātabbaṁ, 
yattha dinnaṁ mahapphalaṁ; 
Viceyya dānaṁ datvāna, 
saggaṁ gacchanti dāyakā. 
Viceyya dānaṁ sugatappasatthaṁ, 
Ye dakkhiṇeyyā idha jīvaloke; 
Etesu dinnāni mahapphalāni, 
Bījāni vuttāni yathā sukhetteti. 
Aṅkurapetavatthu navamaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
10. Uttaramātupetivatthu 
Divāvihāragataṁ bhikkhuṁ, 
gaṅgātīre nisinnakaṁ; 
Taṁ petī upasaṅkamma, 
dubbaṇṇā bhīrudassanā. 
Kesā cassā atidīghā, 
yāvabhūmāvalambare; 
Kesehi sā paṭicchannā, 
samaṇaṁ etadabravi. 
“Pañcapaṇṇāsavassāni, 
yato kālaṅkatā ahaṁ; 
Nābhijānāmi bhuttaṁ vā, 
pītaṁ vā pana pāniyaṁ; 
Dehi tvaṁ pāniyaṁ bhante, 
tasitā pāniyāya me”ti. 
“Ayaṁ sītodikā gaṅgā, 
himavantato sandati; 
Piva etto gahetvāna, 
kiṁ maṁ yācasi pāniyan”ti. 
“Sacāhaṁ bhante gaṅgāya, 
sayaṁ gaṇhāmi pāniyaṁ; 
Lohitaṁ me parivattati, 
tasmā yācāmi pāniyan”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
gaṅgā te hoti lohitan”ti. 
“Putto me uttaro nāma, 
saddho āsi upāsako; 
So ca mayhaṁ akāmāya, 
samaṇānaṁ pavecchati. 
Cīvaraṁ piṇḍapātañca, 
paccayaṁ sayanāsanaṁ; 
Tamahaṁ paribhāsāmi, 
maccherena upaddutā. 
Yaṁ tvaṁ mayhaṁ akāmāya, 
samaṇānaṁ pavecchasi; 
Cīvaraṁ piṇḍapātañca, 
paccayaṁ sayanāsanaṁ. 
Etaṁ te paralokasmiṁ, 
lohitaṁ hotu uttara; 
Tassa kammassa vipākena, 
gaṅgā me hoti lohitan”ti. 
Uttaramātupetivatthu dasamaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
11. Suttapetavatthu 
“Ahaṁ pure pabbajitassa bhikkhuno, 
Suttaṁ adāsiṁ upasaṅkamma yācitā; 
Tassa vipāko vipulaphalūpalabbhati, 
Bahukā ca me uppajjare vatthakoṭiyo. 
Pupphābhikiṇṇaṁ ramitaṁ vimānaṁ, 
Anekacittaṁ naranārisevitaṁ; 
Sāhaṁ bhuñjāmi ca pārupāmi ca, 
Pahūtavittā na ca tāva khīyati. 
Tasseva kammassa vipākamanvayā, 
Sukhañca sātañca idhūpalabbhati; 
Sāhaṁ gantvā punadeva mānusaṁ, 
Kāhāmi puññāni nayayyaputta man”ti. 
“Satta tuvaṁ vassasatā idhāgatā, 
Jiṇṇā ca vuḍḍhā ca tahiṁ bhavissasi; 
Sabbeva te kālakatā ca ñātakā, 
Kiṁ tattha gantvāna ito karissasī”ti. 
“Satteva vassāni idhāgatāya me, 
Dibbañca sukhañca samappitāya; 
Sāhaṁ gantvāna punadeva mānusaṁ, 
Kāhāmi puññāni nayayyaputta man”ti. 
So taṁ gahetvāna pasayha bāhāyaṁ, 
Paccānayitvāna theriṁ sudubbalaṁ; 
“Vajjesi aññampi janaṁ idhāgataṁ, 
‘Karotha puññāni sukhūpalabbhati’. 
Diṭṭhā mayā akatena sādhunā, 
Petā vihaññanti tatheva manussā; 
Kammañca katvā sukhavedanīyaṁ, 
Devā manussā ca sukhe ṭhitā pajā”ti. 
Suttapetavatthu ekādasamaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
12. Kaṇṇamuṇḍapetivatthu 
“Soṇṇasopānaphalakā, 
soṇṇavālukasanthatā; 
Tattha sogandhiyā vaggū, 
sucigandhā manoramā. 
Nānārukkhehi sañchannā, 
nānāgandhasameritā; 
Nānāpadumasañchannā, 
puṇḍarīkasamotatā. 
Surabhiṁ sampavāyanti, 
manuññā māluteritā; 
Haṁsakoñcābhirudā ca, 
cakkavakkābhikūjitā. 
Nānādijagaṇākiṇṇā, 
nānāsaragaṇāyutā; 
Nānāphaladharā rukkhā, 
nānāpupphadharā vanā. 
Na manussesu īdisaṁ, 
nagaraṁ yādisaṁ idaṁ; 
Pāsādā bahukā tuyhaṁ, 
sovaṇṇarūpiyāmayā; 
Daddallamānā ābhenti, 
samantā caturo disā. 
Pañca dāsisatā tuyhaṁ, 
yā temā paricārikā; 
Tā kambukāyūradharā, 
kañcanāveḷabhūsitā. 
Pallaṅkā bahukā tuyhaṁ, 
sovaṇṇarūpiyāmayā; 
Kadalimigasañchannā, 
sajjā gonakasanthatā. 
Yattha tvaṁ vāsūpagatā, 
sabbakāmasamiddhinī; 
Sampattāyaḍḍharattāya, 
tato uṭṭhāya gacchasi. 
Uyyānabhūmiṁ gantvāna, 
pokkharaññā samantato; 
Tassā tīre tuvaṁ ṭhāsi, 
harite saddale subhe. 
Tato te kaṇṇamuṇḍo sunakho, 
Aṅgamaṅgāni khādati; 
Yadā ca khāyitā āsi, 
Aṭṭhisaṅkhalikā katā; 
Ogāhasi pokkharaṇiṁ, 
Hoti kāyo yathā pure. 
Tato tvaṁ aṅgapaccaṅgī, 
sucāru piyadassanā; 
Vatthena pārupitvāna, 
āyāsi mama santikaṁ. 
Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
kaṇṇamuṇḍo sunakho tava; 
Aṅgamaṅgāni khādatī”ti. 
“Kimilāyaṁ gahapati, 
saddho āsi upāsako; 
Tassāhaṁ bhariyā āsiṁ, 
dussīlā aticārinī. 
So maṁ aticaramānāya, 
sāmiko etadabravi; 
‘Netaṁ channaṁ patirūpaṁ, 
yaṁ tvaṁ aticarāsi maṁ’. 
Sāhaṁ ghorañca sapathaṁ, 
musāvādañca bhāsisaṁ; 
‘Nāhaṁ taṁ aticarāmi, 
kāyena uda cetasā. 
Sacāhaṁ taṁ aticarāmi, 
kāyena uda cetasā; 
Kaṇṇamuṇḍoyaṁ sunakho, 
aṅgamaṅgāni khādatu’. 
Tassa kammassa vipākaṁ, 
musāvādassa cūbhayaṁ; 
Satteva vassasatāni, 
anubhūtaṁ yato hi me; 
Kaṇṇamuṇḍo ca sunakho, 
aṅgamaṅgāni khādati. 
Tvañca deva bahukāro, 
atthāya me idhāgato; 
Sumuttāhaṁ kaṇṇamuṇḍassa, 
asokā akutobhayā. 
Tāhaṁ deva namassāmi, 
yācāmi pañjalīkatā; 
Bhuñja amānuse kāme, 
rama deva mayā sahā”ti. 
“Bhuttā amānusā kāmā, 
ramitomhi tayā saha; 
Tāhaṁ subhage yācāmi, 
khippaṁ paṭinayāhi man”ti. 
Kaṇṇamuṇḍapetivatthu dvādasamaṁ. 

Petavatthu 
Ubbarivagga 
13. Ubbaripetavatthu 
Ahu rājā brahmadatto, 
pañcālānaṁ rathesabho; 
Ahorattānamaccayā, 
rājā kālamakrubbatha. 
Tassa āḷāhanaṁ gantvā, 
bhariyā kandati ubbarī; 
Brahmadattaṁ apassantī, 
brahmadattāti kandati. 
Isi ca tattha āgacchi, 
sampannacaraṇo muni; 
So ca tattha apucchittha, 
ye tattha susamāgatā. 
“Kassa idaṁ āḷāhanaṁ, 
nānāgandhasameritaṁ; 
Kassāyaṁ kandati bhariyā, 
ito dūragataṁ patiṁ; 
Brahmadattaṁ apassantī, 
‘brahmadattā’ti kandati”. 
Te ca tattha viyākaṁsu, 
ye tattha susamāgatā; 
“Brahmadattassa bhadante, 
brahmadattassa mārisa. 
Tassa idaṁ āḷāhanaṁ, 
nānāgandhasameritaṁ; 
Tassāyaṁ kandati bhariyā, 
ito dūragataṁ patiṁ; 
Brahmadattaṁ apassantī, 
‘brahmadattā’ti kandati”. 
“Chaḷāsītisahassāni, 
brahmadattassanāmakā; 
Imasmiṁ āḷāhane daḍḍhā, 
tesaṁ kamanusocasī”ti. 
“Yo rājā cūḷanīputto, 
pañcālānaṁ rathesabho; 
Taṁ bhante anusocāmi, 
bhattāraṁ sabbakāmadan”ti. 
“Sabbe vāhesuṁ rājāno, 
brahmadattassanāmakā; 
Sabbeva cūḷanīputtā, 
pañcālānaṁ rathesabhā. 
Sabbesaṁ anupubbena, 
mahesittamakārayi; 
Kasmā purimake hitvā, 
pacchimaṁ anusocasī”ti. 
“Ātume itthibhūtāya, 
dīgharattāya mārisa; 
Yassā me itthibhūtāya, 
saṁsāre bahubhāsasī”ti. 
“Ahu itthī ahu puriso, 
pasuyonimpi āgamā; 
Evametaṁ atītānaṁ, 
pariyanto na dissatī”ti. 
“Ādittaṁ vata maṁ santaṁ, 
ghatasittaṁva pāvakaṁ; 
Vārinā viya osiñcaṁ, 
sabbaṁ nibbāpaye daraṁ. 
Abbahī vata me sallaṁ, 
sokaṁ hadayanissitaṁ; 
Yo me sokaparetāya, 
patisokaṁ apānudi. 
Sāhaṁ abbūḷhasallāsmi, 
sītibhūtāsmi nibbutā; 
Na socāmi na rodāmi, 
tava sutvā mahāmunī”ti. 
Tassa taṁ vacanaṁ sutvā, 
samaṇassa subhāsitaṁ; 
Pattacīvaramādāya, 
pabbaji anagāriyaṁ. 
Sā ca pabbajitā santā, 
agārasmā anagāriyaṁ; 
Mettacittaṁ abhāvesi, 
brahmalokūpapattiyā. 
Gāmā gāmaṁ vicarantī, 
nigame rājadhāniyo; 
Uruvelā nāma so gāmo, 
yattha kālamakrubbatha. 
Mettacittaṁ ābhāvetvā, 
brahmalokūpapattiyā; 
Itthicittaṁ virājetvā, 
brahmalokūpagā ahūti. 
Ubbaripetavatthu terasamaṁ. 
Ubbarivaggo dutiyo. 
Tassuddānaṁ 
Mocakaṁ mātā mattā ca, 
Nandā kuṇḍalīnā ghaṭo; 
Dve seṭṭhī tunnavāyo ca, 
Uttara suttakaṇṇa ubbarīti. 

Petavatthu 
Cūḷavagga 
1. Abhijjamānapetavatthu 
“Abhijjamāne vārimhi, 
gaṅgāya idha gacchasi; 
Naggo pubbaddhapetova, 
māladhārī alaṅkato; 
Kuhiṁ gamissasi peta, 
kattha vāso bhavissatī”ti. 
“Cundaṭṭhilaṁ gamissāmi, 
peto so iti bhāsati; 
Antare vāsabhagāmaṁ, 
bārāṇasiṁ ca santike”. 
Tañca disvā mahāmatto, 
koliyo iti vissuto; 
Sattuṁ bhattañca petassa, 
pītakañca yugaṁ adā. 
Nāvāya tiṭṭhamānāya, 
kappakassa adāpayi; 
Kappakassa padinnamhi, 
ṭhāne petassa dissatha. 
Tato suvatthavasano, 
māladhārī alaṅkato; 
Ṭhāne ṭhitassa petassa, 
dakkhiṇā upakappatha; 
Tasmā dajjetha petānaṁ, 
anukampāya punappunaṁ. 
Sātunnavasanā eke, 
aññe kesanivāsanā; 
Petā bhattāya gacchanti, 
pakkamanti disodisaṁ. 
Dūre eke padhāvitvā, 
aladdhāva nivattare; 
Chātā pamucchitā bhantā, 
bhūmiyaṁ paṭisumbhitā. 
Te ca tattha papatitā, 
bhūmiyaṁ paṭisumbhitā; 
Pubbe akatakalyāṇā, 
aggidaḍḍhāva ātape. 
“Mayaṁ pubbe pāpadhammā, 
gharaṇī kulamātaro; 
Santesu deyyadhammesu, 
dīpaṁ nākamha attano. 
Pahūtaṁ annapānampi, 
apissu avakirīyati; 
Sammaggate pabbajite, 
na ca kiñci adamhase. 
Akammakāmā alasā, 
Sādukāmā mahagghasā; 
Ālopapiṇḍadātāro, 
Paṭiggahe paribhāsimhase. 
Te gharā tā ca dāsiyo, 
tānevābharaṇāni no; 
Te aññe paricārenti, 
mayaṁ dukkhassa bhāgino. 
Veṇī vā avaññā honti, 
rathakārī ca dubbhikā; 
Caṇḍālī kapaṇā honti, 
kappakā ca punappunaṁ. 
Yāni yāni nihīnāni, 
kulāni kapaṇāni ca; 
Tesu tesveva jāyanti, 
esā maccharino gati. 
Pubbe ca katakalyāṇā, 
dāyakā vītamaccharā; 
Saggaṁ te paripūrenti, 
obhāsenti ca nandanaṁ. 
Vejayante ca pāsāde, 
ramitvā kāmakāmino; 
Uccākulesu jāyanti, 
sabhogesu tato cutā. 
Kūṭāgāre ca pāsāde, 
pallaṅke gonakatthate; 
Bījitaṅgā morahatthehi, 
kule jātā yasassino. 
Aṅkato aṅkaṁ gacchanti, 
māladhārī alaṅkatā; 
Dhātiyo upatiṭṭhanti, 
sāyaṁ pātaṁ sukhesino. 
Nayidaṁ akatapuññānaṁ, 
katapuññānamevidaṁ; 
Asokaṁ nandanaṁ rammaṁ, 
tidasānaṁ mahāvanaṁ. 
Sukhaṁ akatapuññānaṁ, 
idha natthi parattha ca; 
Sukhañca katapuññānaṁ, 
idha ceva parattha ca. 
Tesaṁ sahabyakāmānaṁ, 
kattabbaṁ kusalaṁ bahuṁ; 
Katapuññā hi modanti, 
sagge bhogasamaṅgino”ti. 
Abhijjamānapetavatthu paṭhamaṁ. 

Petavatthu 
Cūḷavagga 
2. Sāṇavāsītherapetavatthu 
Kuṇḍināgariyo thero, 
sāṇavāsinivāsiko; 
Poṭṭhapādoti nāmena, 
samaṇo bhāvitindriyo. 
Tassa mātā pitā bhātā, 
duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā. 
Te duggatā sūcikaṭṭā, 
kilantā naggino kisā; 
Uttasantā mahattāsā, 
na dassenti kurūrino. 
Tassa bhātā vitaritvā, 
naggo ekapathekako; 
Catukuṇḍiko bhavitvāna, 
therassa dassayītumaṁ. 
Thero cāmanasikatvā, 
tuṇhībhūto atikkami; 
So ca viññāpayī theraṁ, 
“bhātā petagato ahaṁ. 
Mātā pitā ca te bhante, 
duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā. 
Te duggatā sūcikaṭṭā, 
kilantā naggino kisā; 
Uttasantā mahattāsā, 
na dassenti kurūrino. 
Anukampassu kāruṇiko, 
datvā anvādisāhi no; 
Tava dinnena dānena, 
yāpessanti kurūrino”ti. 
Thero caritvā piṇḍāya, 
bhikkhū aññe ca dvādasa; 
Ekajjhaṁ sannipatiṁsu, 
bhattavissaggakāraṇā. 
Thero sabbeva te āha, 
“yathāladdhaṁ dadātha me; 
Saṅghabhattaṁ karissāmi, 
anukampāya ñātinaṁ”. 
Niyyādayiṁsu therassa, 
thero saṅghaṁ nimantayi; 
Datvā anvādisi thero, 
mātu pitu ca bhātuno; 
“Idaṁ me ñātīnaṁ hotu, 
sukhitā hontu ñātayo”. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
bhojanaṁ udapajjatha; 
Suciṁ paṇītaṁ sampannaṁ, 
anekarasabyañjanaṁ. 
Tato uddassayī bhātā, 
vaṇṇavā balavā sukhī; 
“Pahūtaṁ bhojanaṁ bhante, 
passa naggāmhase mayaṁ; 
Tathā bhante parakkama, 
yathā vatthaṁ labhāmase”ti. 
Thero saṅkārakūṭamhā, 
uccinitvāna nantake; 
Pilotikaṁ paṭaṁ katvā, 
saṅghe cātuddise adā. 
Datvā anvādisī thero, 
mātu pitu ca bhātuno; 
“Idaṁ me ñātīnaṁ hotu, 
sukhitā hontu ñātayo”. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
vatthāni udapajjisuṁ; 
Tato suvatthavasano, 
therassa dassayītumaṁ. 
“Yāvatā nandarājassa, 
vijitasmiṁ paṭicchadā; 
Tato bahutarā bhante, 
vatthānacchādanāni no. 
Koseyyakambalīyāni, 
khoma kappāsikāni ca; 
Vipulā ca mahagghā ca, 
tepākāsevalambare. 
Te mayaṁ paridahāma, 
yaṁ yaṁ hi manaso piyaṁ; 
Tathā bhante parakkama, 
yathā gehaṁ labhāmase”ti. 
Thero paṇṇakuṭiṁ katvā, 
saṅghe cātuddise adā; 
Datvā anvādisī thero, 
mātu pitu ca bhātuno; 
“Idaṁ me ñātīnaṁ hotu, 
sukhitā hontu ñātayo”. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
gharāni udapajjisuṁ; 
Kūṭāgāranivesanā, 
vibhattā bhāgaso mitā. 
“Na manussesu īdisā, 
yādisā no gharā idha; 
Api dibbesu yādisā, 
tādisā no gharā idha. 
Daddallamānā ābhenti, 
Samantā caturo disā; 
Tathā bhante parakkama, 
Yathā pānīyaṁ labhāmase”ti. 
Thero karaṇaṁ pūretvā, 
saṅghe cātuddise adā; 
Datvā anvādisī thero, 
mātu pitu ca bhātuno; 
“Idaṁ me ñātīnaṁ hotu, 
sukhitā hontu ñātayo”. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
pānīyaṁ udapajjatha; 
Gambhīrā caturassā ca, 
pokkharañño sunimmitā. 
Sītodikā suppatitthā, 
sītā appaṭigandhiyā; 
Padumuppalasañchannā, 
vārikiñjakkhapūritā. 
Tattha nhatvā pivitvā ca, 
therassa paṭidassayuṁ; 
“Pahūtaṁ pānīyaṁ bhante, 
pādā dukkhā phalanti no”. 
“Āhiṇḍamānā khañjāma, 
sakkhare kusakaṇṭake; 
‘Tathā bhante parakkama, 
yathā yānaṁ labhāmase’”ti. 
Thero sipāṭikaṁ laddhā, 
saṅghe cātuddise adā; 
Datvā anvādisī thero, 
mātu pitu ca bhātuno; 
“Idaṁ me ñātīnaṁ hotu, 
sukhitā hontu ñātayo”. 
Samanantarānuddiṭṭhe, 
petā rathena māgamuṁ; 
“Anukampitamha bhadante, 
bhattenacchādanena ca. 
Gharena pānīyadānena, 
yānadānena cūbhayaṁ; 
Muniṁ kāruṇikaṁ loke, 
bhante vanditumāgatā”ti. 
Sāṇavāsītherapetavatthu dutiyaṁ. 

Petavatthu 
Cūḷavagga 
3. Rathakārapetivatthu 
“Veḷuriyathambhaṁ ruciraṁ pabhassaraṁ, 
Vimānamāruyha anekacittaṁ; 
Tatthacchasi devi mahānubhāve, 
Pathaddhani pannaraseva cando. 
Vaṇṇo ca te kanakassa sannibho, 
Uttattarūpo bhusa dassaneyyo; 
Pallaṅkaseṭṭhe atule nisinnā, 
Ekā tuvaṁ natthi ca tuyha sāmiko. 
Imā ca te pokkharaṇī samantā, 
Pahūtamalyā bahupuṇḍarīkā; 
Suvaṇṇacuṇṇehi samantamotthatā, 
Na tattha paṅko paṇako ca vijjati. 
Haṁsā cime dassanīyā manoramā, 
Udakasmimanupariyanti sabbadā; 
Samayya vaggūpanadanti sabbe, 
Bindussarā dundubhīnaṁva ghoso. 
Daddallamānā yasasā yasassinī, 
Nāvāya ca tvaṁ avalamba tiṭṭhasi; 
Āḷārapamhe hasite piyaṁvade, 
Sabbaṅgakalyāṇi bhusaṁ virocasi. 
Idaṁ vimānaṁ virajaṁ same ṭhitaṁ, 
Uyyānavantaṁ ratinandivaḍḍhanaṁ; 
Icchāmahaṁ nāri anomadassane, 
Tayā saha nandane idha moditun”ti. 
“Karohi kammaṁ idha vedanīyaṁ, 
Cittañca te idha nihitaṁ bhavatu; 
Katvāna kammaṁ idha vedanīyaṁ, 
Evaṁ mamaṁ lacchasi kāmakāminin”ti. 
“Sādhū”ti so tassā paṭissuṇitvā, 
Akāsi kammaṁ tahiṁ vedanīyaṁ; 
Katvāna kammaṁ tahiṁ vedanīyaṁ, 
Upapajji so māṇavo tassā sahabyatanti. 
Rathakārapetivatthu tatiyaṁ. 
Bhāṇavāraṁ dutiyaṁ. 

Petavatthu 
Cūḷavagga 
4. Bhusapetavatthu 
“Bhusāni eko sāliṁ punāparo, 
Ayañca nārī sakamaṁsalohitaṁ; 
Tuvañca gūthaṁ asuciṁ akantaṁ, 
Paribhuñjasi kissa ayaṁ vipāko”ti. 
“Ayaṁ pure mātaraṁ hiṁsati, 
Ayaṁ pana kūṭavāṇijo; 
Ayaṁ maṁsāni khāditvā, 
Musāvādena vañceti. 
Ahaṁ manussesu manussabhūtā, 
Agārinī sabbakulassa issarā; 
Santesu pariguhāmi, 
Mā ca kiñci ito adaṁ. 
Musāvādena chādemi, 
‘natthi etaṁ mama gehe; 
Sace santaṁ niguhāmi, 
gūtho me hotu bhojanaṁ’. 
Tassa kammassa vipākena, 
musāvādassa cūbhayaṁ; 
Sugandhaṁ sālino bhattaṁ, 
gūthaṁ me parivattati. 
Avañjhāni ca kammāni, 
Na hi kammaṁ vinassati; 
Duggandhaṁ kiminaṁ mīḷaṁ, 
Bhuñjāmi ca pivāmi cā”ti. 
Bhusapetavatthu catutthaṁ. 

Petavatthu 
Uragavagga 
2. Sūkaramukhapetavatthu 
“Kāyo te sabbasovaṇṇo, 
sabbā obhāsate disā; 
Mukhaṁ te sūkarasseva, 
kiṁ kammamakarī pure”. 
“Kāyena saññato āsiṁ, 
vācāyāsimasaññato; 
Tena metādiso vaṇṇo, 
yathā passasi nārada. 
Taṁ tyāhaṁ nārada brūmi, 
Sāmaṁ diṭṭhamidaṁ tayā; 
Mākāsi mukhasā pāpaṁ, 
Mā kho sūkaramukho ahū”ti. 
Sūkaramukhapetavatthu dutiyaṁ. 

Petavatthu 
Cūḷavagga 
5. Kumārapetavatthu 
Accherarūpaṁ sugatassa ñāṇaṁ, 
Satthā yathā puggalaṁ byākāsi; 
Ussannapuññāpi bhavanti heke, 
Parittapuññāpi bhavanti heke. 
Ayaṁ kumāro sīvathikāya chaḍḍito, 
Aṅguṭṭhasnehena yāpeti rattiṁ; 
Na yakkhabhūtā na sarīsapā vā, 
Viheṭhayeyyuṁ katapuññaṁ kumāraṁ. 
Sunakhāpimassa palihiṁsu pāde, 
Dhaṅkā siṅgālā parivattayanti; 
Gabbhāsayaṁ pakkhigaṇā haranti, 
Kākā pana akkhimalaṁ haranti. 
Nayimassa rakkhaṁ vidahiṁsu keci, 
Na osadhaṁ sāsapadhūpanaṁ vā; 
Nakkhattayogampi na aggahesuṁ, 
Na sabbadhaññānipi ākiriṁsu. 
Etādisaṁ uttamakicchapattaṁ, 
Rattābhataṁ sīvathikāya chaḍḍitaṁ; 
Nonītapiṇḍaṁva pavedhamānaṁ, 
Sasaṁsayaṁ jīvitasāvasesaṁ. 
Tamaddasā devamanussapūjito, 
Disvā ca taṁ byākari bhūripañño; 
“Ayaṁ kumāro nagarassimassa, 
Aggakuliko bhavissati bhogato ca”. 
“Kissa vataṁ kiṁ pana brahmacariyaṁ, 
Kissa suciṇṇassa ayaṁ vipāko; 
Etādisaṁ byasanaṁ pāpuṇitvā, 
Taṁ tādisaṁ paccanubhossatiddhin”ti. 
Buddhapamukhassa bhikkhusaṅghassa, 
Pūjaṁ akāsi janatā uḷāraṁ; 
Tatrassa cittassahu aññathattaṁ, 
Vācaṁ abhāsi pharusaṁ asabbhaṁ. 
So taṁ vitakkaṁ pavinodayitvā, 
Pītiṁ pasādaṁ paṭiladdhā pacchā; 
Tathāgataṁ jetavane vasantaṁ, 
Yāguyā upaṭṭhāsi sattarattaṁ. 
Tassa vataṁ taṁ pana brahmacariyaṁ, 
Tassa suciṇṇassa ayaṁ vipāko; 
Etādisaṁ byasanaṁ pāpuṇitvā, 
Taṁ tādisaṁ paccanubhossatiddhiṁ. 
Ṭhatvāna so vassasataṁ idheva, 
Sabbehi kāmehi samaṅgibhūto; 
Kāyassa bhedā abhisamparāyaṁ, 
Sahabyataṁ gacchati vāsavassāti. 
Kumārapetavatthu pañcamaṁ. 

Petavatthu 
Cūḷavagga 
6. Seriṇīpetivatthu 
“Naggā dubbaṇṇarūpāsi, 
kisā dhamanisanthatā; 
Upphāsulike kisike, 
kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti. 
“Ahaṁ bhadante petīmhi, 
duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
petalokaṁ ito gatā”ti. 
“Anāvaṭesu titthesu, 
viciniṁ aḍḍhamāsakaṁ; 
Santesu deyyadhammesu, 
dīpaṁ nākāsimattano. 
Nadiṁ upemi tasitā, 
rittakā parivattati; 
Chāyaṁ upemi uṇhesu, 
ātapo parivattati. 
Aggivaṇṇo ca me vāto, 
ḍahanto upavāyati; 
Etañca bhante arahāmi, 
aññañca pāpakaṁ tato. 
Gantvāna hatthiniṁ puraṁ, 
vajjesi mayha mātaraṁ; 
‘Dhītā ca te mayā diṭṭhā, 
duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā’. 
Atthi me ettha nikkhittaṁ, 
anakkhātañca taṁ mayā; 
Cattārisatasahassāni, 
pallaṅkassa ca heṭṭhato. 
Tato me dānaṁ dadatu, 
tassā ca hotu jīvikā; 
Dānaṁ datvā ca me mātā, 
dakkhiṇaṁ anudicchatu; 
Tadāhaṁ sukhitā hessaṁ, 
sabbakāmasamiddhinī”ti. 
“Sādhū”ti so paṭissutvā, 
gantvāna hatthiniṁ puraṁ; 
Avoca tassā mātaraṁ—
“Dhītā ca te mayā diṭṭhā, 
duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
petalokaṁ ito gatā. 
Sā maṁ tattha samādapesi, (…) 
Vajjesi mayha mātaraṁ; 
‘Dhītā ca te mayā diṭṭhā, 
Duggatā yamalokikā; 
Pāpakammaṁ karitvāna, 
Petalokaṁ ito gatā. 
Atthi ca me ettha nikkhittaṁ, 
anakkhātañca taṁ mayā; 
Cattārisatasahassāni, 
pallaṅkassa ca heṭṭhato. 
Tato me dānaṁ dadatu, 
tassā ca hotu jīvikā; 
Dānaṁ datvā ca me mātā, 
dakkhiṇaṁ anudicchatu (…); 
Tadāhaṁ sukhitā hessaṁ, 
sabbakāmasamiddhinī’”ti. 
Tato hi sā dānamadā, 
tassā dakkhiṇamādisī; 
Petī ca sukhitā āsi, 
tassā cāsi sujīvikāti. 
Seriṇīpetivatthu chaṭṭhaṁ. 

Petavatthu 
Cūḷavagga 
7. Migaluddakapetavatthu 
“Naranāripurakkhato yuvā, 
Rajanīyehi kāmaguṇehi sobhasi; 
Divasaṁ anubhosi kāraṇaṁ, 
Kimakāsi purimāya jātiyā”ti. 
“Ahaṁ rājagahe ramme, 
ramaṇīye giribbaje; 
Migaluddo pure āsiṁ, 
lohitapāṇi dāruṇo. 
Avirodhakaresu pāṇisu, 
Puthusattesu paduṭṭhamānaso; 
Vicariṁ atidāruṇo sadā, 
Parahiṁsāya rato asaññato. 
Tassa me sahāyo suhadayo, 
Saddho āsi upāsako; 
Sopi maṁ anukampanto, 
Nivāresi punappunaṁ. 
‘Mākāsi pāpakaṁ kammaṁ, 
Mā tāta duggatiṁ agā; 
Sace icchasi pecca sukhaṁ, 
Virama pāṇavadhā asaṁyamā’. 
Tassāhaṁ vacanaṁ sutvā, 
Sukhakāmassa hitānukampino; 
Nākāsiṁ sakalānusāsaniṁ, 
Cirapāpābhirato abuddhimā. 
So maṁ puna bhūrisumedhaso, 
Anukampāya saṁyame nivesayi; 
‘Sace divā hanasi pāṇino, 
Atha te rattiṁ bhavatu saṁyamo’. 
Svāhaṁ divā hanitvā pāṇino, 
Virato rattimahosi saññato; 
Rattāhaṁ paricāremi, 
Divā khajjāmi duggato. 
Tassa kammassa kusalassa, 
Anubhomi rattiṁ amānusiṁ; 
Divā paṭihatāva kukkurā, 
Upadhāvanti samantā khādituṁ. 
Ye ca te satatānuyogino, 
Dhuvaṁ payuttā sugatassa sāsane; 
Maññāmi te amatameva kevalaṁ, 
Adhigacchanti padaṁ asaṅkhatan”ti. 
Migaluddakapetavatthu sattamaṁ. 

Petavatthu 
Cūḷavagga 
8. Dutiyamigaluddakapetavatthu 
“Kūṭāgāre ca pāsāde, 
pallaṅke gonakatthate; 
Pañcaṅgikena turiyena, 
ramasi suppavādite. 
Tato ratyā vivasāne, 
sūriyuggamanaṁ pati; 
Apaviddho susānasmiṁ, 
bahudukkhaṁ nigacchasi. 
Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkaṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
idaṁ dukkhaṁ nigacchasi”. 
“Ahaṁ rājagahe ramme, 
ramaṇīye giribbaje; 
Migaluddo pure āsiṁ, 
luddo cāsimasaññato. 
Tassa me sahāyo suhadayo, 
Saddho āsi upāsako; 
Tassa kulupako bhikkhu, 
Āsi gotamasāvako; 
Sopi maṁ anukampanto, 
Nivāresi punappunaṁ. 
‘Mākāsi pāpakaṁ kammaṁ, 
Mā tāta duggatiṁ agā; 
Sace icchasi pecca sukhaṁ, 
Virama pāṇavadhā asaṁyamā’. 
Tassāhaṁ vacanaṁ sutvā, 
Sukhakāmassa hitānukampino; 
Nākāsiṁ sakalānusāsaniṁ, 
Cirapāpābhirato abuddhimā. 
So maṁ puna bhūrisumedhaso, 
Anukampāya saṁyame nivesayi; 
‘Sace divā hanasi pāṇino, 
Atha te rattiṁ bhavatu saṁyamo’. 
Svāhaṁ divā hanitvā pāṇino, 
Virato rattimahosi saññato; 
Rattāhaṁ paricāremi, 
Divā khajjāmi duggato. 
Tassa kammassa kusalassa, 
Anubhomi rattiṁ amānusiṁ; 
Divā paṭihatāva kukkurā, 
Upadhāvanti samantā khādituṁ. 
Ye ca te satatānuyogino, 
Dhuvaṁ payuttā sugatassa sāsane; 
Maññāmi te amatameva kevalaṁ, 
Adhigacchanti padaṁ asaṅkhatan”ti. 
Dutiyamigaluddakapetavatthu aṭṭhamaṁ. 

Petavatthu 
Cūḷavagga 
9. Kūṭavinicchayikapetavatthu 
“Mālī kiriṭī kāyūrī, 
gattā te candanussadā; 
Pasannamukhavaṇṇosi, 
sūriyavaṇṇova sobhasi. 
Amānusā pārisajjā, 
ye teme paricārakā; 
Dasa kaññāsahassāni, 
yā temā paricārikā; 
Tā kambukāyūradharā, 
kañcanāveḷabhūsitā. 
Mahānubhāvosi tuvaṁ, 
lomahaṁsanarūpavā; 
Piṭṭhimaṁsāni attano, 
sāmaṁ ukkacca khādasi. 
Kiṁ nu kāyena vācāya, 
manasā dukkuṭaṁ kataṁ; 
Kissa kammavipākena, 
piṭṭhimaṁsāni attano; 
Sāmaṁ ukkacca khādasī”ti. 
“Attanohaṁ anatthāya, 
jīvaloke acārisaṁ; 
Pesuññamusāvādena, 
nikativañcanāya ca. 
Tatthāhaṁ parisaṁ g