Kinh tạng Pali (Tipiṭaka)PvNguyên tác: Pali
Ngạ Quỷ Sự (Petavatthu)
51 câu chuyện về ngạ quỷ — những chúng sinh đau khổ do nghiệp bất thiện. Bài học sống động về nhân quả.
Văn bản gốc(Pali)
Trang 1 / 2 (50.000 ký tự/trang)
Petavatthu Uragavagga 10. Khallāṭiyapetivatthu “Kā nu antovimānasmiṁ, tiṭṭhantī nūpanikkhami; Upanikkhamassu bhadde, passāma taṁ bahiṭṭhitan”ti. “Aṭṭīyāmi harāyāmi, naggā nikkhamituṁ bahi; Kesehamhi paṭicchannā, puññaṁ me appakaṁ katan”ti. “Handuttarīyaṁ dadāmi te, idaṁ dussaṁ nivāsaya; Idaṁ dussaṁ nivāsetvā, ehi nikkhama sobhane; Upanikkhamassu bhadde, passāma taṁ bahiṭṭhitan”ti. “Hatthena hatthe te dinnaṁ, na mayhaṁ upakappati; Esetthupāsako saddho, sammāsambuddhasāvako. Etaṁ acchādayitvāna, mama dakkhiṇamādisa; Tathāhaṁ sukhitā hessaṁ, sabbakāmasamiddhinī”ti. Tañca te nhāpayitvāna, vilimpetvāna vāṇijā; Vatthehacchādayitvāna, tassā dakkhiṇamādisuṁ. Samanantarānuddiṭṭhe, vipāko udapajjatha; Bhojanacchādanapānīyaṁ, dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ. Tato suddhā sucivasanā, kāsikuttamadhārinī; Hasantī vimānā nikkhami, dakkhiṇāya idaṁ phalanti. “Sucittarūpaṁ ruciraṁ, vimānaṁ te pabhāsati; Devate pucchitācikkha, kissa kammassidaṁ phalan”ti. “Bhikkhuno caramānassa, doṇinimmajjaniṁ ahaṁ; Adāsiṁ ujubhūtassa, vippasannena cetasā. Tassa kammassa kusalassa, vipākaṁ dīghamantaraṁ; Anubhomi vimānasmiṁ, tañca dāni parittakaṁ. Uddhaṁ catūhi māsehi, kālakiriyā bhavissati; Ekantakaṭukaṁ ghoraṁ, nirayaṁ papatissahaṁ. Catukkaṇṇaṁ catudvāraṁ, vibhattaṁ bhāgaso mitaṁ; Ayopākārapariyantaṁ, ayasā paṭikujjitaṁ. Tassa ayomayā bhūmi, jalitā tejasā yutā; Samantā yojanasataṁ, pharitvā tiṭṭhati sabbadā. Tatthāhaṁ dīghamaddhānaṁ, dukkhaṁ vedissa vedanaṁ; Phalañca pāpakammassa, tasmā socāmahaṁ bhusan”ti. Khallāṭiyapetivatthu dasamaṁ. Petavatthu Uragavagga 11. Nāgapetavatthu “Puratova setena paleti hatthinā, Majjhe pana assatarīrathena; Pacchā ca kaññā sivikāya nīyati, Obhāsayantī dasa sabbaso disā. Tumhe pana muggarahatthapāṇino, Rudammukhā chinnapabhinnagattā; Manussabhūtā kimakattha pāpaṁ, Yenaññamaññassa pivātha lohitan”ti. “Puratova yo gacchati kuñjarena, Setena nāgena catukkamena; Amhāka putto ahu jeṭṭhako so, Dānāni datvāna sukhī pamodati. Yo so majjhe assatarīrathena, Catubbhi yuttena suvaggitena; Amhāka putto ahu majjhimo so, Amaccharī dānavatī virocati. Yā sā ca pacchā sivikāya nīyati, Nārī sapaññā migamandalocanā; Amhāka dhītā ahu sā kaniṭṭhikā, Bhāgaḍḍhabhāgena sukhī pamodati. Ete ca dānāni adaṁsu pubbe, Pasannacittā samaṇabrāhmaṇānaṁ; Mayaṁ pana maccharino ahumha, Paribhāsakā samaṇabrāhmaṇānaṁ; Ete ca datvā paricārayanti, Mayañca sussāma naḷova chinno”ti. “Kiṁ tumhākaṁ bhojanaṁ kiṁ sayānaṁ, Kathañca yāpetha supāpadhammino; Pahūtabhogesu anappakesu, Sukhaṁ virādhāya dukkhajja pattā”ti. “Aññamaññaṁ vadhitvāna, pivāma pubbalohitaṁ; Bahuṁ pitvā na dhātā homa, nacchādimhase mayaṁ. Icceva maccā paridevayanti, Adāyakā pecca yamassa ṭhāyino; Ye te vidicca adhigamma bhoge, Na bhuñjare nāpi karonti puññaṁ. Te khuppipāsūpagatā parattha, Pacchā ciraṁ jhāyare ḍayhamānā; Kammāni katvāna dukhudrāni, Anubhonti dukkhaṁ kaṭukapphalāni. Ittaraṁ hi dhanaṁ dhaññaṁ, ittaraṁ idha jīvitaṁ; Ittaraṁ ittarato ñatvā, dīpaṁ kayirātha paṇḍito. Ye te evaṁ pajānanti, narā dhammassa kovidā; Te dāne nappamajjanti, sutvā arahataṁ vaco”ti. Nāgapetavatthu ekādasamaṁ. Petavatthu Uragavagga 12. Uragapetavatthu “Uragova tacaṁ jiṇṇaṁ, hitvā gacchati saṁ tanuṁ; Evaṁ sarīre nibbhoge, pete kālaṅkate sati. Ḍayhamāno na jānāti, ñātīnaṁ paridevitaṁ; Tasmā etaṁ na rodāmi, gato so tassa yā gati”. “Anabbhito tato āgā, nānuññāto ito gato; Yathāgato tathā gato, tattha kā paridevanā. Ḍayhamāno na jānāti, ñātīnaṁ paridevitaṁ; Tasmā etaṁ na rodāmi, gato so tassa yā gati”. “Sace rode kisā assaṁ, tattha me kiṁ phalaṁ siyā; Ñātimittasuhajjānaṁ, bhiyyo no aratī siyā. Ḍayhamāno na jānāti, ñātīnaṁ paridevitaṁ; Tasmā etaṁ na rodāmi, gato so tassa yā gati”. “Yathāpi dārako candaṁ, gacchantamanurodati; Evaṁ sampadamevetaṁ, yo petamanusocati. Ḍayhamāno na jānāti, ñātīnaṁ paridevitaṁ; Tasmā etaṁ na rodāmi, gato so tassa yā gati”. “Yathāpi brahme udakumbho, bhinno appaṭisandhiyo; Evaṁ sampadamevetaṁ, yo petamanusocati. Ḍayhamāno na jānāti, ñātīnaṁ paridevitaṁ; Tasmā etaṁ na rodāmi, gato so tassa yā gatī”ti. Uragapetavatthu dvādasamaṁ. Uragavaggo paṭhamo. Tassuddānaṁ Khettañca sūkaraṁ pūti, piṭṭhaṁ cāpi tirokuṭṭaṁ; Pañcāpi sattaputtañca, goṇaṁ pesakārakañca; Tathā khallāṭiyaṁ nāgaṁ, dvādasaṁ uragañcevāti. Petavatthu Ubbarivagga 1. Saṁsāramocakapetivatthu “Naggā dubbaṇṇarūpāsi, kisā dhamanisanthatā; Upphāsulike kisike, kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti. “Ahaṁ bhadante petīmhi, duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, petalokaṁ ito gatā”ti. “Anukampakā mayhaṁ nāhesuṁ bhante, Pitā ca mātā athavāpi ñātakā; Ye maṁ niyojeyyuṁ dadāhi dānaṁ, Pasannacittā samaṇabrāhmaṇānaṁ. Ito ahaṁ vassasatāni pañca, Yaṁ evarūpā vicarāmi naggā; Khudāya taṇhāya ca khajjamānā, Pāpassa kammassa phalaṁ mamedaṁ. Vandāmi taṁ ayya pasannacittā, Anukampa maṁ vīra mahānubhāva; Datvā ca me ādisa yaṁ hi kiñci, Mocehi maṁ duggatiyā bhadante”ti. Sādhūti so paṭissutvā, sāriputtonukampako; Bhikkhūnaṁ ālopaṁ datvā, pāṇimattañca coḷakaṁ; Thālakassa ca pānīyaṁ, tassā dakkhiṇamādisi. Samanantarānuddiṭṭhe, vipāko udapajjatha; Bhojanacchādanapānīyaṁ, dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ. Tato suddhā sucivasanā, kāsikuttamadhārinī; Vicittavatthābharaṇā, sāriputtaṁ upasaṅkami. “Abhikkantena vaṇṇena, yā tvaṁ tiṭṭhasi devate; Obhāsentī disā sabbā, osadhī viya tārakā. Kena te tādiso vaṇṇo, kena te idha mijjhati; Uppajjanti ca te bhogā, ye keci manaso piyā. Pucchāmi taṁ devi mahānubhāve, Manussabhūtā kimakāsi puññaṁ; Kenāsi evaṁ jalitānubhāvā, Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti. “Uppaṇḍukiṁ kisaṁ chātaṁ, naggaṁ sampatitacchaviṁ; Muni kāruṇiko loke, taṁ maṁ addakkhi duggataṁ. Bhikkhūnaṁ ālopaṁ datvā, pāṇimattañca coḷakaṁ; Thālakassa ca pānīyaṁ, mama dakkhiṇamādisi. Ālopassa phalaṁ passa, bhattaṁ vassasataṁ dasa; Bhuñjāmi kāmakāminī, anekarasabyañjanaṁ. Pāṇimattassa coḷassa, vipākaṁ passa yādisaṁ; Yāvatā nandarājassa, vijitasmiṁ paṭicchadā. Tato bahutarā bhante, vatthānacchādanāni me; Koseyyakambalīyāni, khomakappāsikāni ca. Vipulā ca mahagghā ca, tepākāsevalambare; Sāhaṁ taṁ paridahāmi, yaṁ yaṁ hi manaso piyaṁ. Thālakassa ca pānīyaṁ, vipākaṁ passa yādisaṁ; Gambhīrā caturassā ca, pokkharañño sunimmitā. Setodakā suppatitthā, sītā appaṭigandhiyā; Padumuppalasañchannā, vārikiñjakkhapūritā. Sāhaṁ ramāmi kīḷāmi, modāmi akutobhayā; Muniṁ kāruṇikaṁ loke, bhante vanditumāgatā”ti. Saṁsāramocakapetivatthu paṭhamaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 2. Sāriputtattheramātupetivatthu “Naggā dubbaṇṇarūpāsi, kisā dhamanisanthatā; Upphāsulike kisike, kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasi”. “Ahaṁ te sakiyā mātā, pubbe aññāsu jātīsu; Upapannā pettivisayaṁ, khuppipāsasamappitā. Chaḍḍitaṁ khipitaṁ kheḷaṁ, siṅghāṇikaṁ silesumaṁ; Vasañca ḍayhamānānaṁ, vijātānañca lohitaṁ. Vaṇikānañca yaṁ ghāna- sīsacchinnāna lohitaṁ; Khudāparetā bhuñjāmi, itthipurisanissitaṁ. Pubbalohitaṁ bhakkhāmi, pasūnaṁ mānusāna ca; Aleṇā anagārā ca, nīlamañcaparāyaṇā. Dehi puttaka me dānaṁ, datvā anvādisāhi me; Appeva nāma mucceyyaṁ, pubbalohitabhojanā”ti. Mātuyā vacanaṁ sutvā, upatissonukampako; Āmantayi moggallānaṁ, anuruddhañca kappinaṁ. Catasso kuṭiyo katvā, saṅghe cātuddise adā; Kuṭiyo annapānañca, mātu dakkhiṇamādisī. Samanantarānuddiṭṭhe, vipāko udapajjatha; Bhojanaṁ pānīyaṁ vatthaṁ, dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ. Tato suddhā sucivasanā, kāsikuttamadhārinī; Vicittavatthābharaṇā, kolitaṁ upasaṅkami. “Abhikkantena vaṇṇena, yā tvaṁ tiṭṭhasi devate; Obhāsentī disā sabbā, osadhī viya tārakā. Kena tetādiso vaṇṇo, kena te idha mijjhati; Uppajjanti ca te bhogā, ye keci manaso piyā. Pucchāmi taṁ devi mahānubhāve, Manussabhūtā kimakāsi puññaṁ; Kenāsi evaṁ jalitānubhāvā, Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti. “Sāriputtassāhaṁ mātā, pubbe aññāsu jātīsu; Upapannā pettivisayaṁ, khuppipāsasamappitā. Chaḍḍitaṁ khipitaṁ kheḷaṁ, siṅghāṇikaṁ silesumaṁ; Vasañca ḍayhamānānaṁ, vijātānañca lohitaṁ. Vaṇikānañca yaṁ ghāna- sīsacchinnāna lohitaṁ; Khudāparetā bhuñjāmi, itthipurisanissitaṁ. Pubbalohitaṁ bhakkhissaṁ, pasūnaṁ mānusāna ca; Aleṇā anagārā ca, nīlamañcaparāyaṇā. Sāriputtassa dānena, modāmi akutobhayā; Muniṁ kāruṇikaṁ loke, bhante vanditumāgatā”ti. Sāriputtattherassa mātupetivatthu dutiyaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 3. Mattāpetivatthu “Naggā dubbaṇṇarūpāsi, kisā dhamanisanthatā; Upphāsulike kisike, kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti. “Ahaṁ mattā tuvaṁ tissā, sapattī te pure ahuṁ; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, petalokaṁ ito gatā”ti. “Caṇḍī ca pharusā cāsiṁ, issukī maccharī saṭhā; Tāhaṁ duruttaṁ vatvāna, petalokaṁ ito gatā”ti. “Sabbaṁ ahampi jānāmi, yathā tvaṁ caṇḍikā ahu; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi paṁsukunthitā”ti. “Sīsaṁnhātā tuvaṁ āsi, sucivatthā alaṅkatā; Ahañca kho adhimattaṁ, samalaṅkatatarā tayā. Tassā me pekkhamānāya, sāmikena samantayi; Tato me issā vipulā, kodho me samajāyatha. Tato paṁsuṁ gahetvāna, paṁsunā taṁ hi okiriṁ; Tassa kammavipākena, tenamhi paṁsukunthitā”ti. “Sabbaṁ ahampi jānāmi, paṁsunā maṁ tvamokiri; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kena khajjasi kacchuyā”ti. “Bhesajjahārī ubhayo, vanantaṁ agamimhase; Tvañca bhesajjamāhari, ahañca kapikacchuno. Tassā tyājānamānāya, seyyaṁ tyāhaṁ samokiriṁ; Tassa kammavipākena, tena khajjāmi kacchuyā”ti. “Sabbaṁ ahampi jānāmi, seyyaṁ me tvaṁ samokiri; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi naggiyā tuvan”ti. “Sahāyānaṁ samayo āsi, ñātīnaṁ samitī ahu; Tvañca āmantitā āsi, sasāminī no ca kho ahaṁ. Tassā tyājānamānāya, dussaṁ tyāhaṁ apānudiṁ; Tassa kammavipākena, tenamhi naggiyā ahan”ti. “Sabbaṁ ahampi jānāmi, dussaṁ me tvaṁ apānudi; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi gūthagandhinī”ti. “Tava gandhañca mālañca, paccagghañca vilepanaṁ; Gūthakūpe atāresiṁ, taṁ pāpaṁ pakataṁ mayā; Tassa kammavipākena, tenamhi gūthagandhinī”ti. “Sabbaṁ ahampi jānāmi, taṁ pāpaṁ pakataṁ tayā; Aññañca kho taṁ pucchāmi, kenāsi duggatā tuvan”ti. “Ubhinnaṁ samakaṁ āsi, yaṁ gehe vijjate dhanaṁ; Santesu deyyadhammesu, dīpaṁ nākāsimattano; Tassa kammavipākena, tenamhi duggatā ahaṁ. Tadeva maṁ tvaṁ avaca, ‘pāpakammaṁ nisevasi; Na hi pāpehi kammehi, sulabhā hoti suggatī’”ti. “Vāmato maṁ tvaṁ paccesi, athopi maṁ usūyasi; Passa pāpānaṁ kammānaṁ, vipāko hoti yādiso. Te gharā tā ca dāsiyo, tānevābharaṇānime; Te aññe paricārenti, na bhogā honti sassatā. Idāni bhūtassa pitā, āpaṇā gehamehiti; Appeva te dade kiñci, mā su tāva ito agā”ti. “Naggā dubbaṇṇarūpāmhi, kisā dhamanisanthatā; Kopīnametaṁ itthīnaṁ, mā maṁ bhūtapitāddasā”ti. “Handa kiṁ vā tyāhaṁ dammi, Kiṁ vā tedha karomahaṁ; Yena tvaṁ sukhitā assa, Sabbakāmasamiddhinī”ti. “Cattāro bhikkhū saṅghato, cattāro pana puggale; Aṭṭha bhikkhū bhojayitvā, mama dakkhiṇamādisa; Tadāhaṁ sukhitā hessaṁ, sabbakāmasamiddhinī”ti. Sādhūti sā paṭissutvā, bhojayitvāṭṭha bhikkhavo; Vatthehacchādayitvāna, tassā dakkhiṇamādisī. Samanantarānuddiṭṭhe, vipāko udapajjatha; Bhojanacchādanapānīyaṁ, dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ. Tato suddhā sucivasanā, kāsikuttamadhārinī; Vicittavatthābharaṇā, sapattiṁ upasaṅkami. “Abhikkantena vaṇṇena, yā tvaṁ tiṭṭhasi devate; Obhāsentī disā sabbā, osadhī viya tārakā. Kena tetādiso vaṇṇo, kena te idha mijjhati; Uppajjanti ca te bhogā, ye keci manaso piyā. Pucchāmi taṁ devi mahānubhāve, Manussabhūtā kimakāsi puññaṁ; Kenāsi evaṁ jalitānubhāvā, Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti. “Ahaṁ mattā tuvaṁ tissā, sapattī te pure ahuṁ; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā. Tava dinnena dānena, modāmi akutobhayā; Ciraṁ jīvāhi bhagini, saha sabbehi ñātibhi; Asokaṁ virajaṁ ṭhānaṁ, āvāsaṁ vasavattinaṁ. Idha dhammaṁ caritvāna, Dānaṁ datvāna sobhane; Vineyya maccheramalaṁ samūlaṁ, Aninditā saggamupehi ṭhānan”ti. Mattāpetivatthu tatiyaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 4. Nandāpetivatthu “Kāḷī dubbaṇṇarūpāsi, pharusā bhīrudassanā; Piṅgalāsi kaḷārāsi, na taṁ maññāmi mānusin”ti. “Ahaṁ nandā nandisena, bhariyā te pure ahuṁ; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, petalokaṁ ito gatā”ti. “Caṇḍī ca pharusā cāsiṁ, tayi cāpi agāravā; Tāhaṁ duruttaṁ vatvāna, petalokaṁ ito gatā”ti. “Handuttarīyaṁ dadāmi te, imaṁ dussaṁ nivāsaya; Imaṁ dussaṁ nivāsetvā, ehi nessāmi taṁ gharaṁ. Vatthañca annapānañca, lacchasi tvaṁ gharaṁ gatā; Putte ca te passissasi, suṇisāyo ca dakkhasī”ti. “Hatthena hatthe te dinnaṁ, na mayhaṁ upakappati; Bhikkhū ca sīlasampanne, vītarāge bahussute. Tappehi annapānena, mama dakkhiṇamādisa; Tadāhaṁ sukhitā hessaṁ, sabbakāmasamiddhinī”ti. Sādhūti so paṭissutvā, dānaṁ vipulamākiri; Annaṁ pānaṁ khādanīyaṁ, vatthasenāsanāni ca; Chattaṁ gandhañca mālañca, vividhā ca upāhanā. Bhikkhū ca sīlasampanne, vītarāge bahussute; Tappetvā annapānena, tassā dakkhiṇamādisī. Samanantarānuddiṭṭhe, vipāko udapajjatha; Bhojanacchādanapānīyaṁ, dakkhiṇāya idaṁ phalaṁ. Tato suddhā sucivasanā, kāsikuttamadhārinī; Vicittavatthābharaṇā, sāmikaṁ upasaṅkami. “Abhikkantena vaṇṇena, yā tvaṁ tiṭṭhasi devate; Obhāsentī disā sabbā, osadhī viya tārakā. Kena tetādiso vaṇṇo, kena te idha mijjhati; Uppajjanti ca te bhogā, ye keci manaso piyā. Pucchāmi taṁ devi mahānubhāve, Manussabhūtā kimakāsi puññaṁ; Kenāsi evaṁ jalitānubhāvā, Vaṇṇo ca te sabbadisā pabhāsatī”ti. “Ahaṁ nandā nandisena, bhariyā te pure ahuṁ; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā. Tava dinnena dānena, modāmi akutobhayā; Ciraṁ jīva gahapati, saha sabbehi ñātibhi; Asokaṁ virajaṁ khemaṁ, āvāsaṁ vasavattinaṁ. Idha dhammaṁ caritvāna, Dānaṁ datvā gahapati; Vineyya maccheramalaṁ samūlaṁ, Anindito saggamupehi ṭhānan”ti. Nandāpetivatthu catutthaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 5. Maṭṭhakuṇḍalīpetavatthu “Alaṅkato maṭṭhakuṇḍalī, Māladhārī haricandanussado; Bāhā paggayha kandasi, Vanamajjhe kiṁ dukkhito tuvan”ti. “Sovaṇṇamayo pabhassaro, Uppanno rathapañjaro mama; Tassa cakkayugaṁ na vindāmi, Tena dukkhena jahāmi jīvitan”ti. “Sovaṇṇamayaṁ maṇimayaṁ, Lohitakamayaṁ atha rūpiyamayaṁ; Ācikkha me bhaddamāṇava, Cakkayugaṁ paṭipādayāmi te”ti. So māṇavo tassa pāvadi, “Candasūriyā ubhayettha dissare; Sovaṇṇamayo ratho mama, Tena cakkayugena sobhatī”ti. “Bālo kho tvaṁ asi māṇava, Yo tvaṁ patthayase apatthiyaṁ; Maññāmi tuvaṁ marissasi, Na hi tvaṁ lacchasi candasūriye”ti. “Gamanāgamanampi dissati, Vaṇṇadhātu ubhayattha vīthiyā; Peto kālakato na dissati, Ko nidha kandataṁ bālyataro”ti. “Saccaṁ kho vadesi māṇava, Ahameva kandataṁ bālyataro; Candaṁ viya dārako rudaṁ, Petaṁ kālakatābhipatthayinti. Ādittaṁ vata maṁ santaṁ, ghatasittaṁva pāvakaṁ; Vārinā viya osiñcaṁ, sabbaṁ nibbāpaye daraṁ. Abbahī vata me sallaṁ, sokaṁ hadayanissitaṁ; Yo me sokaparetassa, puttasokaṁ apānudi. Svāhaṁ abbūḷhasallosmi, sītibhūtosmi nibbuto; Na socāmi na rodāmi, tava sutvāna māṇavā”ti. “Devatā nusi gandhabbo, adu sakko purindado; Ko vā tvaṁ kassa vā putto, kathaṁ jānemu taṁ mayan”ti. “Yañca kandasi yañca rodasi, Puttaṁ āḷāhane sayaṁ dahitvā; Svāhaṁ kusalaṁ karitvā kammaṁ, Tidasānaṁ sahabyataṁ gato”ti. “Appaṁ vā bahuṁ vā nāddasāma, Dānaṁ dadantassa sake agāre; Uposathakammaṁ vā tādisaṁ, Kena kammena gatosi devalokan”ti. “Ābādhikohaṁ dukkhito gilāno, Āturarūpomhi sake nivesane; Buddhaṁ vigatarajaṁ vitiṇṇakaṅkhaṁ, Addakkhiṁ sugataṁ anomapaññaṁ. Svāhaṁ muditamano pasannacitto, Añjaliṁ akariṁ tathāgatassa; Tāhaṁ kusalaṁ karitvāna kammaṁ, Tidasānaṁ sahabyataṁ gato”ti. “Acchariyaṁ vata abbhutaṁ vata, Añjalikammassa ayamīdiso vipāko; Ahampi muditamano pasannacitto, Ajjeva buddhaṁ saraṇaṁ vajāmī”ti. “Ajjeva buddhaṁ saraṇaṁ vajāhi, Dhammañca saṅghañca pasannacitto; Tatheva sikkhāya padāni pañca, Akhaṇḍaphullāni samādiyassu. Pāṇātipātā viramassu khippaṁ, Loke adinnaṁ parivajjayassu; Amajjapo mā ca musā bhaṇāhi, Sakena dārena ca hohi tuṭṭho”ti. “Atthakāmosi me yakkha, hitakāmosi devate; Karomi tuyhaṁ vacanaṁ, tvaṁsi ācariyo mamāti. Upemi saraṇaṁ buddhaṁ, dhammañcāpi anuttaraṁ; Saṅghañca naradevassa, gacchāmi saraṇaṁ ahaṁ. Pāṇātipātā viramāmi khippaṁ, Loke adinnaṁ parivajjayāmi; Amajjapo no ca musā bhaṇāmi, Sakena dārena ca homi tuṭṭho”ti. Maṭṭhakuṇḍalīpetavatthu pañcamaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 6. Kaṇhapetavatthu “Uṭṭhehi kaṇha kiṁ sesi, Ko attho supanena te; Yo ca tuyhaṁ sako bhātā, Hadayaṁ cakkhu ca dakkhiṇaṁ; Tassa vātā balīyanti, Sasaṁ jappati kesavā”ti. “Tassa taṁ vacanaṁ sutvā, rohiṇeyyassa kesavo; Taramānarūpo vuṭṭhāsi, bhātusokena aṭṭito. Kiṁ nu ummattarūpova, kevalaṁ dvārakaṁ imaṁ; Saso sasoti lapasi, kīdisaṁ sasamicchasi. Sovaṇṇamayaṁ maṇimayaṁ, Lohamayaṁ atha rūpiyamayaṁ; Saṅkhasilāpavāḷamayaṁ, Kārayissāmi te sasaṁ. Santi aññepi sasakā, araññavanagocarā; Tepi te ānayissāmi, kīdisaṁ sasamicchasī”ti. “Nāhamete sase icche, ye sasā pathavissitā; Candato sasamicchāmi, taṁ me ohara kesavā”ti. “So nūna madhuraṁ ñāti, jīvitaṁ vijahissasi; Apatthiyaṁ patthayasi, candato sasamicchasī”ti. “Evañce kaṇha jānāsi, yathaññamanusāsasi; Kasmā pure mataṁ puttaṁ, ajjāpi manusocasi. Na yaṁ labbhā manussena, amanussena vā pana; Jāto me mā mari putto, kuto labbhā alabbhiyaṁ. Na mantā mūlabhesajjā, osadhehi dhanena vā; Sakkā ānayituṁ kaṇha, yaṁ petamanusocasi. Mahaddhanā mahābhogā, raṭṭhavantopi khattiyā; Pahūtadhanadhaññāse, tepi no ajarāmarā. Khattiyā brāhmaṇā vessā, suddā caṇḍālapukkusā; Ete caññe ca jātiyā, tepi no ajarāmarā. Ye mantaṁ parivattenti, chaḷaṅgaṁ brahmacintitaṁ; Ete caññe ca vijjāya, tepi no ajarāmarā. Isayo vāpi ye santā, saññatattā tapassino; Sarīraṁ tepi kālena, vijahanti tapassino. Bhāvitattā arahanto, katakiccā anāsavā; Nikkhipanti imaṁ dehaṁ, puññapāpaparikkhayā”ti. “Ādittaṁ vata maṁ santaṁ, ghatasittaṁva pāvakaṁ; Vārinā viya osiñcaṁ, sabbaṁ nibbāpaye daraṁ. Abbahī vata me sallaṁ, sokaṁ hadayanissitaṁ; Yo me sokaparetassa, puttasokaṁ apānudi. Svāhaṁ abbūḷhasallosmi, sītibhūtosmi nibbuto; Na socāmi na rodāmi, tava sutvāna bhātika”. Evaṁ karonti sappaññā, ye honti anukampakā; Nivattayanti sokamhā, ghaṭo jeṭṭhaṁva bhātaraṁ. Yassa etādisā honti, amaccā paricārakā; Subhāsitena anventi, ghaṭo jeṭṭhaṁva bhātaranti. Kaṇhapetavatthu chaṭṭhaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 7. Dhanapālaseṭṭhipetavatthu “Naggo dubbaṇṇarūposi, kiso dhamanisanthato; Upphāsuliko kisiko, ko nu tvamasi mārisa”. “Ahaṁ bhadante petomhi, duggato yamalokiko; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gato”. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, petalokaṁ ito gato”. “Nagaraṁ atthi paṇṇānaṁ, erakacchanti vissutaṁ; Tattha seṭṭhi pure āsiṁ, dhanapāloti maṁ vidū. Asīti sakaṭavāhānaṁ, hiraññassa ahosi me; Pahūtaṁ me jātarūpaṁ, muttā veḷuriyā bahū. Tāva mahaddhanassāpi, na me dātuṁ piyaṁ ahu; Pidahitvā dvāraṁ bhuñjiṁ, mā maṁ yācanakāddasuṁ. Assaddho maccharī cāsiṁ, kadariyo paribhāsako; Dadantānaṁ karontānaṁ, vārayissaṁ bahū jane. Vipāko natthi dānassa, saṁyamassa kuto phalaṁ; Pokkharaññodapānāni, ārāmāni ca ropite; Papāyo ca vināsesiṁ, dugge saṅkamanāni ca. Svāhaṁ akatakalyāṇo, katapāpo tato cuto; Upapanno pettivisayaṁ, khuppipāsasamappito. Pañcapaṇṇāsavassāni, yato kālaṅkato ahaṁ; Nābhijānāmi bhuttaṁ vā, pītaṁ vā pana pāniyaṁ. Yo saṁyamo so vināso, yo vināso so saṁyamo; Petā hi kira jānanti, yo saṁyamo so vināso. Ahaṁ pure saṁyamissaṁ, nādāsiṁ bahuke dhane; Santesu deyyadhammesu, dīpaṁ nākāsimattano; Svāhaṁ pacchānutappāmi, attakammaphalūpago. Uddhaṁ catūhi māsehi, kālaṅkiriyā bhavissati; Ekantakaṭukaṁ ghoraṁ, nirayaṁ papatissahaṁ. Catukkaṇṇaṁ catudvāraṁ, vibhattaṁ bhāgaso mitaṁ; Ayopākārapariyantaṁ, ayasā paṭikujjitaṁ. Tassa ayomayā bhūmi, jalitā tejasā yutā; Samantā yojanasataṁ, pharitvā tiṭṭhati sabbadā. Tatthāhaṁ dīghamaddhānaṁ, Dukkhaṁ vedissa vedanaṁ; Phalaṁ pāpassa kammassa, Tasmā socāmahaṁ bhusaṁ. Taṁ vo vadāmi bhaddaṁ vo, yāvantettha samāgatā; Mākattha pāpakaṁ kammaṁ, āvi vā yadi vā raho. Sace taṁ pāpakaṁ kammaṁ, karissatha karotha vā; Na vo dukkhā pamutyatthi, uppaccāpi palāyataṁ. Matteyyā hotha petteyyā, kule jeṭṭhāpacāyikā; Sāmaññā hotha brahmaññā, evaṁ saggaṁ gamissathā”ti. Dhanapālaseṭṭhipetavatthu sattamaṁ. Petavatthu Uragavagga 1. Khettūpamapetavatthu Namo tassa Bhagavato Arahato Sammāsambuddhassa. “Khettūpamā arahanto, dāyakā kassakūpamā; Bījūpamaṁ deyyadhammaṁ, etto nibbattate phalaṁ. Etaṁ bījaṁ kasi khettaṁ, petānaṁ dāyakassa ca; Taṁ petā paribhuñjanti, dātā puññena vaḍḍhati. Idheva kusalaṁ katvā, Pete ca paṭipūjiya; Saggañca kamatiṭṭhānaṁ, Kammaṁ katvāna bhaddakan”ti. Khettūpamapetavatthu paṭhamaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 8. Cūḷaseṭṭhipetavatthu “Naggo kiso pabbajitosi bhante, Rattiṁ kuhiṁ gacchasi kissa hetu; Ācikkha me taṁ api sakkuṇemu, Sabbena vittaṁ paṭipādaye tuvan”ti. “Bārāṇasī nagaraṁ dūraghuṭṭhaṁ, Tatthāhaṁ gahapati aḍḍhako ahu dīno; Adātā gedhitamano āmisasmiṁ, Dussīlyena yamavisayamhi patto. So sūcikāya kilamito tehi, Teneva ñātīsu yāmi āmisakiñcikkhahetu; Adānasīlā na ca saddahanti, Dānaphalaṁ hoti paramhi loke. Dhītā ca mayhaṁ lapate abhikkhaṇaṁ, ‘Dassāmi dānaṁ pitūnaṁ pitāmahānaṁ’; Tamupakkhaṭaṁ parivisayanti brāhmaṇā, ‘Yāmi ahaṁ andhakavindaṁ bhottun’”ti. Tamavoca rājā “anubhaviyāna tampi, Eyyāsi khippaṁ ahamapi kassaṁ pūjaṁ; Ācikkha me taṁ yadi atthi hetu, Saddhāyitaṁ hetuvaco suṇomā”ti. “Tathā”ti vatvā agamāsi tattha, Bhuñjiṁsu bhattaṁ na ca dakkhiṇārahā; Paccāgami rājagahaṁ punāparaṁ, Pāturahosi purato janādhipassa. Disvāna petaṁ punadeva āgataṁ, Rājā avoca “ahamapi kiṁ dadāmi; Ācikkha me taṁ yadi atthi hetu, Yena tuvaṁ cirataraṁ pīṇito siyā”ti. “Buddhañca saṅghaṁ parivisiyāna rāja, Annena pānena ca cīvarena; Taṁ dakkhiṇaṁ ādisa me hitāya, Evaṁ ahaṁ cirataraṁ pīṇito siyā”ti. Tato ca rājā nipatitvā tāvade, Dānaṁ sahatthā atulaṁ daditvā saṅghe; Ārocesi pakataṁ tathāgatassa, Tassa ca petassa dakkhiṇaṁ ādisittha. So pūjito ativiya sobhamāno, Pāturahosi purato janādhipassa; “Yakkhohamasmi paramiddhipatto, Na mayhamatthi samā sadisā mānusā. Passānubhāvaṁ aparimitaṁ mamayidaṁ, Tayānudiṭṭhaṁ atulaṁ datvā saṅghe; Santappito satataṁ sadā bahūhi, Yāmi ahaṁ sukhito manussadevā”ti. Cūḷaseṭṭhipetavatthu aṭṭhamaṁ. Bhāṇavāraṁ paṭhamaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 9. Aṅkurapetavatthu “Yassa atthāya gacchāma, kambojaṁ dhanahārakā; Ayaṁ kāmadado yakkho, imaṁ yakkhaṁ nayāmase. Imaṁ yakkhaṁ gahetvāna, Sādhukena pasayha vā; Yānaṁ āropayitvāna, Khippaṁ gacchāma dvārakan”ti. “Yassa rukkhassa chāyāya, nisīdeyya sayeyya vā; Na tassa sākhaṁ bhañjeyya, mittadubbho hi pāpako”ti. “Yassa rukkhassa chāyāya, nisīdeyya sayeyya vā; Khandhampi tassa chindeyya, attho ce tādiso siyā”ti. “Yassa rukkhassa chāyāya, nisīdeyya sayeyya vā; Na tassa pattaṁ bhindeyya, mittadubbho hi pāpako”ti. “Yassa rukkhassa chāyāya, nisīdeyya sayeyya vā; Samūlampi taṁ abbuhe, attho ce tādiso siyā”ti. “Yassekarattimpi ghare vaseyya, Yatthannapānaṁ puriso labhetha; Na tassa pāpaṁ manasāpi cintaye, Kataññutā sappurisehi vaṇṇitā. Yassekarattimpi ghare vaseyya, Annena pānena upaṭṭhito siyā; Na tassa pāpaṁ manasāpi cintaye, Adubbhapāṇī dahate mittadubbhiṁ. Yo pubbe katakalyāṇo, pacchā pāpena hiṁsati; Allapāṇihato poso, na so bhadrāni passatī”ti. “Nāhaṁ devena vā manussena vā, Issariyena vāhaṁ suppasayho; Yakkhohamasmi paramiddhipatto, Dūraṅgamo vaṇṇabalūpapanno”ti. “Pāṇi te sabbaso vaṇṇo, pañcadhāro madhussavo; Nānārasā paggharanti, maññehaṁ taṁ purindadan”ti. “Nāmhi devo na gandhabbo, nāpi sakko purindado; Petaṁ maṁ aṅkura jānāhi, roruvamhā idhāgatan”ti. “Kiṁsīlo kiṁsamācāro, roruvasmiṁ pure tuvaṁ; Kena te brahmacariyena, puññaṁ pāṇimhi ijjhatī”ti. “Tunnavāyo pure āsiṁ, roruvasmiṁ tadā ahaṁ; Sukicchavutti kapaṇo, na me vijjati dātave. Nivesanañca me āsi, asayhassa upantike; Saddhassa dānapatino, katapuññassa lajjino. Tattha yācanakāyanti, nānāgottā vanibbakā; Te ca maṁ tattha pucchanti, asayhassa nivesanaṁ. Kattha gacchāma bhaddaṁ vo, kattha dānaṁ padīyati; Tesāhaṁ puṭṭho akkhāmi, asayhassa nivesanaṁ. Paggayha dakkhiṇaṁ bāhuṁ, ettha gacchatha bhaddaṁ vo; Ettha dānaṁ padīyati, asayhassa nivesane. Tena pāṇi kāmadado, tena pāṇi madhussavo; Tena me brahmacariyena, puññaṁ pāṇimhi ijjhatī”ti. “Na kira tvaṁ adā dānaṁ, Sakapāṇīhi kassaci; Parassa dānaṁ anumodamāno, Pāṇiṁ paggayha pāvadi. Tena pāṇi kāmadado, tena pāṇi madhussavo; Tena te brahmacariyena, puññaṁ pāṇimhi ijjhati. Yo so dānamadā bhante, pasanno sakapāṇibhi; So hitvā mānusaṁ dehaṁ, kiṁ nu so disataṁ gato”ti. “Nāhaṁ pajānāmi asayhasāhino, Aṅgīrasassa gatiṁ āgatiṁ vā; Sutañca me vessavaṇassa santike, Sakkassa sahabyataṁ gato asayho”ti. “Alameva kātuṁ kalyāṇaṁ, dānaṁ dātuṁ yathārahaṁ; Pāṇiṁ kāmadadaṁ disvā, ko puññaṁ na karissati. So hi nūna ito gantvā, anuppatvāna dvārakaṁ; Dānaṁ paṭṭhapayissāmi, yaṁ mamassa sukhāvahaṁ. Dassāmannañca pānañca, vatthasenāsanāni ca; Papañca udapānañca, dugge saṅkamanāni cā”ti. “Kena te aṅgulī kuṇā, mukhañca kuṇalīkataṁ; Akkhīni ca paggharanti, kiṁ pāpaṁ pakataṁ tayā”ti. “Aṅgīrasassa gahapatino, Saddhassa gharamesino; Tassāhaṁ dānavissagge, Dāne adhikato ahuṁ. Tattha yācanake disvā, āgate bhojanatthike; Ekamantaṁ apakkamma, akāsiṁ kuṇaliṁ mukhaṁ. Tena me aṅgulī kuṇā, mukhañca kuṇalīkataṁ; Akkhīni me paggharanti, taṁ pāpaṁ pakataṁ mayā”ti. “Dhammena te kāpurisa, mukhañca kuṇalīkataṁ; Akkhīni ca paggharanti, yaṁ taṁ parassa dānassa; Akāsi kuṇaliṁ mukhaṁ. Kathaṁ hi dānaṁ dadamāno, kareyya parapattiyaṁ; Annaṁ pānaṁ khādanīyaṁ, vatthasenāsanāni ca. So hi nūna ito gantvā, anuppatvāna dvārakaṁ; Dānaṁ paṭṭhapayissāmi, yaṁ mamassa sukhāvahaṁ. Dassāmannañca pānañca, vatthasenāsanāni ca; Papañca udapānañca, dugge saṅkamanāni cā”ti. Tato hi so nivattitvā, anuppatvāna dvārakaṁ; Dānaṁ paṭṭhapayi aṅkuro, yaṁtumassa sukhāvahaṁ. Adā annañca pānañca, vatthasenāsanāni ca; Papañca udapānañca, vippasannena cetasā. Ko chāto ko ca tasito, ko vatthaṁ paridahissati; Kassa santāni yoggāni, ito yojentu vāhanaṁ. Ko chatticchati gandhañca, ko mālaṁ ko upāhanaṁ; Itissu tattha ghosenti, kappakā sūdamāgadhā; Sadā sāyañca pāto ca, aṅkurassa nivesane. “‘Sukhaṁ supati aṅkuro’, iti jānāti maṁ jano; Dukkhaṁ supāmi sindhaka, yaṁ na passāmi yācake. ‘Sukhaṁ supati aṅkuro’, iti jānāti maṁ jano; Dukkhaṁ sindhaka supāmi, appake su vanibbake”ti. “Sakko ce te varaṁ dajjā, tāvatiṁsānamissaro; Kissa sabbassa lokassa, varamāno varaṁ vare”ti. “Sakko ce me varaṁ dajjā, tāvatiṁsānamissaro; Kāluṭṭhitassa me sato, sūriyuggamanaṁ pati; Dibbā bhakkhā pātubhaveyyuṁ, sīlavanto ca yācakā. Dadato me na khīyetha, datvā nānutapeyyahaṁ; Dadaṁ cittaṁ pasādeyyaṁ, etaṁ sakkaṁ varaṁ vare”ti. “Na sabbavittāni pare pavecche, Dadeyya dānañca dhanañca rakkhe; Tasmā hi dānā dhanameva seyyo, Atippadānena kulā na honti. Adānamatidānañca, Nappasaṁsanti paṇḍitā; Tasmā hi dānā dhanameva seyyo, Samena vatteyya sa dhīradhammo”ti. “Aho vata re ahameva dajjaṁ, Santo ca maṁ sappurisā bhajeyyuṁ; Meghova ninnāni paripūrayanto, Santappaye sabbavanibbakānaṁ. Yassa yācanake disvā, mukhavaṇṇo pasīdati; Datvā attamano hoti, taṁ gharaṁ vasato sukhaṁ. Yassa yācanake disvā, mukhavaṇṇo pasīdati; Datvā attamano hoti, esā yaññassa sampadā. Pubbeva dānā sumano, dadaṁ cittaṁ pasādaye; Datvā attamano hoti, esā yaññassa sampadā”ti. Saṭṭhi vāhasahassāni, aṅkurassa nivesane; Bhojanaṁ dīyate niccaṁ, puññapekkhassa jantuno. Tisahassāni sūdāni hi, āmuttamaṇikuṇḍalā; Aṅkuraṁ upajīvanti, dāne yaññassa vāvaṭā. Saṭṭhi purisasahassāni, āmuttamaṇikuṇḍalā; Aṅkurassa mahādāne, kaṭṭhaṁ phālenti māṇavā. Soḷasitthisahassāni, sabbālaṅkārabhūsitā; Aṅkurassa mahādāne, vidhā piṇḍenti nāriyo. Soḷasitthisahassāni, sabbālaṅkārabhūsitā; Aṅkurassa mahādāne, dabbigāhā upaṭṭhitā. Bahuṁ bahūnaṁ pādāsi, ciraṁ pādāsi khattiyo; Sakkaccañca sahatthā ca, cittīkatvā punappunaṁ. Bahū māse ca pakkhe ca, utusaṁvaccharāni ca; Mahādānaṁ pavattesi, aṅkuro dīghamantaraṁ. Evaṁ datvā yajitvā ca, aṅkuro dīghamantaraṁ; So hitvā mānusaṁ dehaṁ, tāvatiṁsūpago ahu. Kaṭacchubhikkhaṁ datvāna, anuruddhassa indako; So hitvā mānusaṁ dehaṁ, tāvatiṁsūpago ahu. Dasahi ṭhānehi aṅkuraṁ, indako atirocati; Rūpe sadde rase gandhe, phoṭṭhabbe ca manorame. Āyunā yasasā ceva, vaṇṇena ca sukhena ca; Ādhipaccena aṅkuraṁ, indako atirocati. (…) Tāvatiṁse yadā buddho, silāyaṁ paṇḍukambale; Pāricchattakamūlamhi, vihāsi purisuttamo. Dasasu lokadhātūsu, sannipatitvāna devatā; Payirupāsanti sambuddhaṁ, vasantaṁ nagamuddhani. Na koci devo vaṇṇena, sambuddhaṁ atirocati; Sabbe deve atikkamma, sambuddhova virocati. Yojanāni dasa dve ca, aṅkuroyaṁ tadā ahu; Avidūreva buddhassa, indako atirocati. Oloketvāna sambuddho, Aṅkurañcāpi indakaṁ; Dakkhiṇeyyaṁ sambhāvento, Idaṁ vacanamabravi. “Mahādānaṁ tayā dinnaṁ, aṅkura dīghamantaraṁ; Atidūre nisinnosi, āgaccha mama santike”ti. Codito bhāvitattena, aṅkuro idamabravi; “Kiṁ mayhaṁ tena dānena, dakkhiṇeyyena suññataṁ. Ayaṁ so indako yakkho, dajjā dānaṁ parittakaṁ; Atirocati amhehi, cando tāragaṇe yathā”ti. “Ujjaṅgale yathā khette, bījaṁ bahumpi ropitaṁ; Na vipulaphalaṁ hoti, napi toseti kassakaṁ. Tatheva dānaṁ bahukaṁ, dussīlesu patiṭṭhitaṁ; Na vipulaphalaṁ hoti, napi toseti dāyakaṁ. Yathāpi bhaddake khette, bījaṁ appampi ropitaṁ; Sammā dhāraṁ pavecchante, phalaṁ toseti kassakaṁ. Tatheva sīlavantesu, guṇavantesu tādisu; Appakampi kataṁ kāraṁ, puññaṁ hoti mahapphalan”ti. Viceyya dānaṁ dātabbaṁ, yattha dinnaṁ mahapphalaṁ; Viceyya dānaṁ datvāna, saggaṁ gacchanti dāyakā. Viceyya dānaṁ sugatappasatthaṁ, Ye dakkhiṇeyyā idha jīvaloke; Etesu dinnāni mahapphalāni, Bījāni vuttāni yathā sukhetteti. Aṅkurapetavatthu navamaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 10. Uttaramātupetivatthu Divāvihāragataṁ bhikkhuṁ, gaṅgātīre nisinnakaṁ; Taṁ petī upasaṅkamma, dubbaṇṇā bhīrudassanā. Kesā cassā atidīghā, yāvabhūmāvalambare; Kesehi sā paṭicchannā, samaṇaṁ etadabravi. “Pañcapaṇṇāsavassāni, yato kālaṅkatā ahaṁ; Nābhijānāmi bhuttaṁ vā, pītaṁ vā pana pāniyaṁ; Dehi tvaṁ pāniyaṁ bhante, tasitā pāniyāya me”ti. “Ayaṁ sītodikā gaṅgā, himavantato sandati; Piva etto gahetvāna, kiṁ maṁ yācasi pāniyan”ti. “Sacāhaṁ bhante gaṅgāya, sayaṁ gaṇhāmi pāniyaṁ; Lohitaṁ me parivattati, tasmā yācāmi pāniyan”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, gaṅgā te hoti lohitan”ti. “Putto me uttaro nāma, saddho āsi upāsako; So ca mayhaṁ akāmāya, samaṇānaṁ pavecchati. Cīvaraṁ piṇḍapātañca, paccayaṁ sayanāsanaṁ; Tamahaṁ paribhāsāmi, maccherena upaddutā. Yaṁ tvaṁ mayhaṁ akāmāya, samaṇānaṁ pavecchasi; Cīvaraṁ piṇḍapātañca, paccayaṁ sayanāsanaṁ. Etaṁ te paralokasmiṁ, lohitaṁ hotu uttara; Tassa kammassa vipākena, gaṅgā me hoti lohitan”ti. Uttaramātupetivatthu dasamaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 11. Suttapetavatthu “Ahaṁ pure pabbajitassa bhikkhuno, Suttaṁ adāsiṁ upasaṅkamma yācitā; Tassa vipāko vipulaphalūpalabbhati, Bahukā ca me uppajjare vatthakoṭiyo. Pupphābhikiṇṇaṁ ramitaṁ vimānaṁ, Anekacittaṁ naranārisevitaṁ; Sāhaṁ bhuñjāmi ca pārupāmi ca, Pahūtavittā na ca tāva khīyati. Tasseva kammassa vipākamanvayā, Sukhañca sātañca idhūpalabbhati; Sāhaṁ gantvā punadeva mānusaṁ, Kāhāmi puññāni nayayyaputta man”ti. “Satta tuvaṁ vassasatā idhāgatā, Jiṇṇā ca vuḍḍhā ca tahiṁ bhavissasi; Sabbeva te kālakatā ca ñātakā, Kiṁ tattha gantvāna ito karissasī”ti. “Satteva vassāni idhāgatāya me, Dibbañca sukhañca samappitāya; Sāhaṁ gantvāna punadeva mānusaṁ, Kāhāmi puññāni nayayyaputta man”ti. So taṁ gahetvāna pasayha bāhāyaṁ, Paccānayitvāna theriṁ sudubbalaṁ; “Vajjesi aññampi janaṁ idhāgataṁ, ‘Karotha puññāni sukhūpalabbhati’. Diṭṭhā mayā akatena sādhunā, Petā vihaññanti tatheva manussā; Kammañca katvā sukhavedanīyaṁ, Devā manussā ca sukhe ṭhitā pajā”ti. Suttapetavatthu ekādasamaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 12. Kaṇṇamuṇḍapetivatthu “Soṇṇasopānaphalakā, soṇṇavālukasanthatā; Tattha sogandhiyā vaggū, sucigandhā manoramā. Nānārukkhehi sañchannā, nānāgandhasameritā; Nānāpadumasañchannā, puṇḍarīkasamotatā. Surabhiṁ sampavāyanti, manuññā māluteritā; Haṁsakoñcābhirudā ca, cakkavakkābhikūjitā. Nānādijagaṇākiṇṇā, nānāsaragaṇāyutā; Nānāphaladharā rukkhā, nānāpupphadharā vanā. Na manussesu īdisaṁ, nagaraṁ yādisaṁ idaṁ; Pāsādā bahukā tuyhaṁ, sovaṇṇarūpiyāmayā; Daddallamānā ābhenti, samantā caturo disā. Pañca dāsisatā tuyhaṁ, yā temā paricārikā; Tā kambukāyūradharā, kañcanāveḷabhūsitā. Pallaṅkā bahukā tuyhaṁ, sovaṇṇarūpiyāmayā; Kadalimigasañchannā, sajjā gonakasanthatā. Yattha tvaṁ vāsūpagatā, sabbakāmasamiddhinī; Sampattāyaḍḍharattāya, tato uṭṭhāya gacchasi. Uyyānabhūmiṁ gantvāna, pokkharaññā samantato; Tassā tīre tuvaṁ ṭhāsi, harite saddale subhe. Tato te kaṇṇamuṇḍo sunakho, Aṅgamaṅgāni khādati; Yadā ca khāyitā āsi, Aṭṭhisaṅkhalikā katā; Ogāhasi pokkharaṇiṁ, Hoti kāyo yathā pure. Tato tvaṁ aṅgapaccaṅgī, sucāru piyadassanā; Vatthena pārupitvāna, āyāsi mama santikaṁ. Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, kaṇṇamuṇḍo sunakho tava; Aṅgamaṅgāni khādatī”ti. “Kimilāyaṁ gahapati, saddho āsi upāsako; Tassāhaṁ bhariyā āsiṁ, dussīlā aticārinī. So maṁ aticaramānāya, sāmiko etadabravi; ‘Netaṁ channaṁ patirūpaṁ, yaṁ tvaṁ aticarāsi maṁ’. Sāhaṁ ghorañca sapathaṁ, musāvādañca bhāsisaṁ; ‘Nāhaṁ taṁ aticarāmi, kāyena uda cetasā. Sacāhaṁ taṁ aticarāmi, kāyena uda cetasā; Kaṇṇamuṇḍoyaṁ sunakho, aṅgamaṅgāni khādatu’. Tassa kammassa vipākaṁ, musāvādassa cūbhayaṁ; Satteva vassasatāni, anubhūtaṁ yato hi me; Kaṇṇamuṇḍo ca sunakho, aṅgamaṅgāni khādati. Tvañca deva bahukāro, atthāya me idhāgato; Sumuttāhaṁ kaṇṇamuṇḍassa, asokā akutobhayā. Tāhaṁ deva namassāmi, yācāmi pañjalīkatā; Bhuñja amānuse kāme, rama deva mayā sahā”ti. “Bhuttā amānusā kāmā, ramitomhi tayā saha; Tāhaṁ subhage yācāmi, khippaṁ paṭinayāhi man”ti. Kaṇṇamuṇḍapetivatthu dvādasamaṁ. Petavatthu Ubbarivagga 13. Ubbaripetavatthu Ahu rājā brahmadatto, pañcālānaṁ rathesabho; Ahorattānamaccayā, rājā kālamakrubbatha. Tassa āḷāhanaṁ gantvā, bhariyā kandati ubbarī; Brahmadattaṁ apassantī, brahmadattāti kandati. Isi ca tattha āgacchi, sampannacaraṇo muni; So ca tattha apucchittha, ye tattha susamāgatā. “Kassa idaṁ āḷāhanaṁ, nānāgandhasameritaṁ; Kassāyaṁ kandati bhariyā, ito dūragataṁ patiṁ; Brahmadattaṁ apassantī, ‘brahmadattā’ti kandati”. Te ca tattha viyākaṁsu, ye tattha susamāgatā; “Brahmadattassa bhadante, brahmadattassa mārisa. Tassa idaṁ āḷāhanaṁ, nānāgandhasameritaṁ; Tassāyaṁ kandati bhariyā, ito dūragataṁ patiṁ; Brahmadattaṁ apassantī, ‘brahmadattā’ti kandati”. “Chaḷāsītisahassāni, brahmadattassanāmakā; Imasmiṁ āḷāhane daḍḍhā, tesaṁ kamanusocasī”ti. “Yo rājā cūḷanīputto, pañcālānaṁ rathesabho; Taṁ bhante anusocāmi, bhattāraṁ sabbakāmadan”ti. “Sabbe vāhesuṁ rājāno, brahmadattassanāmakā; Sabbeva cūḷanīputtā, pañcālānaṁ rathesabhā. Sabbesaṁ anupubbena, mahesittamakārayi; Kasmā purimake hitvā, pacchimaṁ anusocasī”ti. “Ātume itthibhūtāya, dīgharattāya mārisa; Yassā me itthibhūtāya, saṁsāre bahubhāsasī”ti. “Ahu itthī ahu puriso, pasuyonimpi āgamā; Evametaṁ atītānaṁ, pariyanto na dissatī”ti. “Ādittaṁ vata maṁ santaṁ, ghatasittaṁva pāvakaṁ; Vārinā viya osiñcaṁ, sabbaṁ nibbāpaye daraṁ. Abbahī vata me sallaṁ, sokaṁ hadayanissitaṁ; Yo me sokaparetāya, patisokaṁ apānudi. Sāhaṁ abbūḷhasallāsmi, sītibhūtāsmi nibbutā; Na socāmi na rodāmi, tava sutvā mahāmunī”ti. Tassa taṁ vacanaṁ sutvā, samaṇassa subhāsitaṁ; Pattacīvaramādāya, pabbaji anagāriyaṁ. Sā ca pabbajitā santā, agārasmā anagāriyaṁ; Mettacittaṁ abhāvesi, brahmalokūpapattiyā. Gāmā gāmaṁ vicarantī, nigame rājadhāniyo; Uruvelā nāma so gāmo, yattha kālamakrubbatha. Mettacittaṁ ābhāvetvā, brahmalokūpapattiyā; Itthicittaṁ virājetvā, brahmalokūpagā ahūti. Ubbaripetavatthu terasamaṁ. Ubbarivaggo dutiyo. Tassuddānaṁ Mocakaṁ mātā mattā ca, Nandā kuṇḍalīnā ghaṭo; Dve seṭṭhī tunnavāyo ca, Uttara suttakaṇṇa ubbarīti. Petavatthu Cūḷavagga 1. Abhijjamānapetavatthu “Abhijjamāne vārimhi, gaṅgāya idha gacchasi; Naggo pubbaddhapetova, māladhārī alaṅkato; Kuhiṁ gamissasi peta, kattha vāso bhavissatī”ti. “Cundaṭṭhilaṁ gamissāmi, peto so iti bhāsati; Antare vāsabhagāmaṁ, bārāṇasiṁ ca santike”. Tañca disvā mahāmatto, koliyo iti vissuto; Sattuṁ bhattañca petassa, pītakañca yugaṁ adā. Nāvāya tiṭṭhamānāya, kappakassa adāpayi; Kappakassa padinnamhi, ṭhāne petassa dissatha. Tato suvatthavasano, māladhārī alaṅkato; Ṭhāne ṭhitassa petassa, dakkhiṇā upakappatha; Tasmā dajjetha petānaṁ, anukampāya punappunaṁ. Sātunnavasanā eke, aññe kesanivāsanā; Petā bhattāya gacchanti, pakkamanti disodisaṁ. Dūre eke padhāvitvā, aladdhāva nivattare; Chātā pamucchitā bhantā, bhūmiyaṁ paṭisumbhitā. Te ca tattha papatitā, bhūmiyaṁ paṭisumbhitā; Pubbe akatakalyāṇā, aggidaḍḍhāva ātape. “Mayaṁ pubbe pāpadhammā, gharaṇī kulamātaro; Santesu deyyadhammesu, dīpaṁ nākamha attano. Pahūtaṁ annapānampi, apissu avakirīyati; Sammaggate pabbajite, na ca kiñci adamhase. Akammakāmā alasā, Sādukāmā mahagghasā; Ālopapiṇḍadātāro, Paṭiggahe paribhāsimhase. Te gharā tā ca dāsiyo, tānevābharaṇāni no; Te aññe paricārenti, mayaṁ dukkhassa bhāgino. Veṇī vā avaññā honti, rathakārī ca dubbhikā; Caṇḍālī kapaṇā honti, kappakā ca punappunaṁ. Yāni yāni nihīnāni, kulāni kapaṇāni ca; Tesu tesveva jāyanti, esā maccharino gati. Pubbe ca katakalyāṇā, dāyakā vītamaccharā; Saggaṁ te paripūrenti, obhāsenti ca nandanaṁ. Vejayante ca pāsāde, ramitvā kāmakāmino; Uccākulesu jāyanti, sabhogesu tato cutā. Kūṭāgāre ca pāsāde, pallaṅke gonakatthate; Bījitaṅgā morahatthehi, kule jātā yasassino. Aṅkato aṅkaṁ gacchanti, māladhārī alaṅkatā; Dhātiyo upatiṭṭhanti, sāyaṁ pātaṁ sukhesino. Nayidaṁ akatapuññānaṁ, katapuññānamevidaṁ; Asokaṁ nandanaṁ rammaṁ, tidasānaṁ mahāvanaṁ. Sukhaṁ akatapuññānaṁ, idha natthi parattha ca; Sukhañca katapuññānaṁ, idha ceva parattha ca. Tesaṁ sahabyakāmānaṁ, kattabbaṁ kusalaṁ bahuṁ; Katapuññā hi modanti, sagge bhogasamaṅgino”ti. Abhijjamānapetavatthu paṭhamaṁ. Petavatthu Cūḷavagga 2. Sāṇavāsītherapetavatthu Kuṇḍināgariyo thero, sāṇavāsinivāsiko; Poṭṭhapādoti nāmena, samaṇo bhāvitindriyo. Tassa mātā pitā bhātā, duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā. Te duggatā sūcikaṭṭā, kilantā naggino kisā; Uttasantā mahattāsā, na dassenti kurūrino. Tassa bhātā vitaritvā, naggo ekapathekako; Catukuṇḍiko bhavitvāna, therassa dassayītumaṁ. Thero cāmanasikatvā, tuṇhībhūto atikkami; So ca viññāpayī theraṁ, “bhātā petagato ahaṁ. Mātā pitā ca te bhante, duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā. Te duggatā sūcikaṭṭā, kilantā naggino kisā; Uttasantā mahattāsā, na dassenti kurūrino. Anukampassu kāruṇiko, datvā anvādisāhi no; Tava dinnena dānena, yāpessanti kurūrino”ti. Thero caritvā piṇḍāya, bhikkhū aññe ca dvādasa; Ekajjhaṁ sannipatiṁsu, bhattavissaggakāraṇā. Thero sabbeva te āha, “yathāladdhaṁ dadātha me; Saṅghabhattaṁ karissāmi, anukampāya ñātinaṁ”. Niyyādayiṁsu therassa, thero saṅghaṁ nimantayi; Datvā anvādisi thero, mātu pitu ca bhātuno; “Idaṁ me ñātīnaṁ hotu, sukhitā hontu ñātayo”. Samanantarānuddiṭṭhe, bhojanaṁ udapajjatha; Suciṁ paṇītaṁ sampannaṁ, anekarasabyañjanaṁ. Tato uddassayī bhātā, vaṇṇavā balavā sukhī; “Pahūtaṁ bhojanaṁ bhante, passa naggāmhase mayaṁ; Tathā bhante parakkama, yathā vatthaṁ labhāmase”ti. Thero saṅkārakūṭamhā, uccinitvāna nantake; Pilotikaṁ paṭaṁ katvā, saṅghe cātuddise adā. Datvā anvādisī thero, mātu pitu ca bhātuno; “Idaṁ me ñātīnaṁ hotu, sukhitā hontu ñātayo”. Samanantarānuddiṭṭhe, vatthāni udapajjisuṁ; Tato suvatthavasano, therassa dassayītumaṁ. “Yāvatā nandarājassa, vijitasmiṁ paṭicchadā; Tato bahutarā bhante, vatthānacchādanāni no. Koseyyakambalīyāni, khoma kappāsikāni ca; Vipulā ca mahagghā ca, tepākāsevalambare. Te mayaṁ paridahāma, yaṁ yaṁ hi manaso piyaṁ; Tathā bhante parakkama, yathā gehaṁ labhāmase”ti. Thero paṇṇakuṭiṁ katvā, saṅghe cātuddise adā; Datvā anvādisī thero, mātu pitu ca bhātuno; “Idaṁ me ñātīnaṁ hotu, sukhitā hontu ñātayo”. Samanantarānuddiṭṭhe, gharāni udapajjisuṁ; Kūṭāgāranivesanā, vibhattā bhāgaso mitā. “Na manussesu īdisā, yādisā no gharā idha; Api dibbesu yādisā, tādisā no gharā idha. Daddallamānā ābhenti, Samantā caturo disā; Tathā bhante parakkama, Yathā pānīyaṁ labhāmase”ti. Thero karaṇaṁ pūretvā, saṅghe cātuddise adā; Datvā anvādisī thero, mātu pitu ca bhātuno; “Idaṁ me ñātīnaṁ hotu, sukhitā hontu ñātayo”. Samanantarānuddiṭṭhe, pānīyaṁ udapajjatha; Gambhīrā caturassā ca, pokkharañño sunimmitā. Sītodikā suppatitthā, sītā appaṭigandhiyā; Padumuppalasañchannā, vārikiñjakkhapūritā. Tattha nhatvā pivitvā ca, therassa paṭidassayuṁ; “Pahūtaṁ pānīyaṁ bhante, pādā dukkhā phalanti no”. “Āhiṇḍamānā khañjāma, sakkhare kusakaṇṭake; ‘Tathā bhante parakkama, yathā yānaṁ labhāmase’”ti. Thero sipāṭikaṁ laddhā, saṅghe cātuddise adā; Datvā anvādisī thero, mātu pitu ca bhātuno; “Idaṁ me ñātīnaṁ hotu, sukhitā hontu ñātayo”. Samanantarānuddiṭṭhe, petā rathena māgamuṁ; “Anukampitamha bhadante, bhattenacchādanena ca. Gharena pānīyadānena, yānadānena cūbhayaṁ; Muniṁ kāruṇikaṁ loke, bhante vanditumāgatā”ti. Sāṇavāsītherapetavatthu dutiyaṁ. Petavatthu Cūḷavagga 3. Rathakārapetivatthu “Veḷuriyathambhaṁ ruciraṁ pabhassaraṁ, Vimānamāruyha anekacittaṁ; Tatthacchasi devi mahānubhāve, Pathaddhani pannaraseva cando. Vaṇṇo ca te kanakassa sannibho, Uttattarūpo bhusa dassaneyyo; Pallaṅkaseṭṭhe atule nisinnā, Ekā tuvaṁ natthi ca tuyha sāmiko. Imā ca te pokkharaṇī samantā, Pahūtamalyā bahupuṇḍarīkā; Suvaṇṇacuṇṇehi samantamotthatā, Na tattha paṅko paṇako ca vijjati. Haṁsā cime dassanīyā manoramā, Udakasmimanupariyanti sabbadā; Samayya vaggūpanadanti sabbe, Bindussarā dundubhīnaṁva ghoso. Daddallamānā yasasā yasassinī, Nāvāya ca tvaṁ avalamba tiṭṭhasi; Āḷārapamhe hasite piyaṁvade, Sabbaṅgakalyāṇi bhusaṁ virocasi. Idaṁ vimānaṁ virajaṁ same ṭhitaṁ, Uyyānavantaṁ ratinandivaḍḍhanaṁ; Icchāmahaṁ nāri anomadassane, Tayā saha nandane idha moditun”ti. “Karohi kammaṁ idha vedanīyaṁ, Cittañca te idha nihitaṁ bhavatu; Katvāna kammaṁ idha vedanīyaṁ, Evaṁ mamaṁ lacchasi kāmakāminin”ti. “Sādhū”ti so tassā paṭissuṇitvā, Akāsi kammaṁ tahiṁ vedanīyaṁ; Katvāna kammaṁ tahiṁ vedanīyaṁ, Upapajji so māṇavo tassā sahabyatanti. Rathakārapetivatthu tatiyaṁ. Bhāṇavāraṁ dutiyaṁ. Petavatthu Cūḷavagga 4. Bhusapetavatthu “Bhusāni eko sāliṁ punāparo, Ayañca nārī sakamaṁsalohitaṁ; Tuvañca gūthaṁ asuciṁ akantaṁ, Paribhuñjasi kissa ayaṁ vipāko”ti. “Ayaṁ pure mātaraṁ hiṁsati, Ayaṁ pana kūṭavāṇijo; Ayaṁ maṁsāni khāditvā, Musāvādena vañceti. Ahaṁ manussesu manussabhūtā, Agārinī sabbakulassa issarā; Santesu pariguhāmi, Mā ca kiñci ito adaṁ. Musāvādena chādemi, ‘natthi etaṁ mama gehe; Sace santaṁ niguhāmi, gūtho me hotu bhojanaṁ’. Tassa kammassa vipākena, musāvādassa cūbhayaṁ; Sugandhaṁ sālino bhattaṁ, gūthaṁ me parivattati. Avañjhāni ca kammāni, Na hi kammaṁ vinassati; Duggandhaṁ kiminaṁ mīḷaṁ, Bhuñjāmi ca pivāmi cā”ti. Bhusapetavatthu catutthaṁ. Petavatthu Uragavagga 2. Sūkaramukhapetavatthu “Kāyo te sabbasovaṇṇo, sabbā obhāsate disā; Mukhaṁ te sūkarasseva, kiṁ kammamakarī pure”. “Kāyena saññato āsiṁ, vācāyāsimasaññato; Tena metādiso vaṇṇo, yathā passasi nārada. Taṁ tyāhaṁ nārada brūmi, Sāmaṁ diṭṭhamidaṁ tayā; Mākāsi mukhasā pāpaṁ, Mā kho sūkaramukho ahū”ti. Sūkaramukhapetavatthu dutiyaṁ. Petavatthu Cūḷavagga 5. Kumārapetavatthu Accherarūpaṁ sugatassa ñāṇaṁ, Satthā yathā puggalaṁ byākāsi; Ussannapuññāpi bhavanti heke, Parittapuññāpi bhavanti heke. Ayaṁ kumāro sīvathikāya chaḍḍito, Aṅguṭṭhasnehena yāpeti rattiṁ; Na yakkhabhūtā na sarīsapā vā, Viheṭhayeyyuṁ katapuññaṁ kumāraṁ. Sunakhāpimassa palihiṁsu pāde, Dhaṅkā siṅgālā parivattayanti; Gabbhāsayaṁ pakkhigaṇā haranti, Kākā pana akkhimalaṁ haranti. Nayimassa rakkhaṁ vidahiṁsu keci, Na osadhaṁ sāsapadhūpanaṁ vā; Nakkhattayogampi na aggahesuṁ, Na sabbadhaññānipi ākiriṁsu. Etādisaṁ uttamakicchapattaṁ, Rattābhataṁ sīvathikāya chaḍḍitaṁ; Nonītapiṇḍaṁva pavedhamānaṁ, Sasaṁsayaṁ jīvitasāvasesaṁ. Tamaddasā devamanussapūjito, Disvā ca taṁ byākari bhūripañño; “Ayaṁ kumāro nagarassimassa, Aggakuliko bhavissati bhogato ca”. “Kissa vataṁ kiṁ pana brahmacariyaṁ, Kissa suciṇṇassa ayaṁ vipāko; Etādisaṁ byasanaṁ pāpuṇitvā, Taṁ tādisaṁ paccanubhossatiddhin”ti. Buddhapamukhassa bhikkhusaṅghassa, Pūjaṁ akāsi janatā uḷāraṁ; Tatrassa cittassahu aññathattaṁ, Vācaṁ abhāsi pharusaṁ asabbhaṁ. So taṁ vitakkaṁ pavinodayitvā, Pītiṁ pasādaṁ paṭiladdhā pacchā; Tathāgataṁ jetavane vasantaṁ, Yāguyā upaṭṭhāsi sattarattaṁ. Tassa vataṁ taṁ pana brahmacariyaṁ, Tassa suciṇṇassa ayaṁ vipāko; Etādisaṁ byasanaṁ pāpuṇitvā, Taṁ tādisaṁ paccanubhossatiddhiṁ. Ṭhatvāna so vassasataṁ idheva, Sabbehi kāmehi samaṅgibhūto; Kāyassa bhedā abhisamparāyaṁ, Sahabyataṁ gacchati vāsavassāti. Kumārapetavatthu pañcamaṁ. Petavatthu Cūḷavagga 6. Seriṇīpetivatthu “Naggā dubbaṇṇarūpāsi, kisā dhamanisanthatā; Upphāsulike kisike, kā nu tvaṁ idha tiṭṭhasī”ti. “Ahaṁ bhadante petīmhi, duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā”ti. “Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, petalokaṁ ito gatā”ti. “Anāvaṭesu titthesu, viciniṁ aḍḍhamāsakaṁ; Santesu deyyadhammesu, dīpaṁ nākāsimattano. Nadiṁ upemi tasitā, rittakā parivattati; Chāyaṁ upemi uṇhesu, ātapo parivattati. Aggivaṇṇo ca me vāto, ḍahanto upavāyati; Etañca bhante arahāmi, aññañca pāpakaṁ tato. Gantvāna hatthiniṁ puraṁ, vajjesi mayha mātaraṁ; ‘Dhītā ca te mayā diṭṭhā, duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā’. Atthi me ettha nikkhittaṁ, anakkhātañca taṁ mayā; Cattārisatasahassāni, pallaṅkassa ca heṭṭhato. Tato me dānaṁ dadatu, tassā ca hotu jīvikā; Dānaṁ datvā ca me mātā, dakkhiṇaṁ anudicchatu; Tadāhaṁ sukhitā hessaṁ, sabbakāmasamiddhinī”ti. “Sādhū”ti so paṭissutvā, gantvāna hatthiniṁ puraṁ; Avoca tassā mātaraṁ— “Dhītā ca te mayā diṭṭhā, duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, petalokaṁ ito gatā. Sā maṁ tattha samādapesi, (…) Vajjesi mayha mātaraṁ; ‘Dhītā ca te mayā diṭṭhā, Duggatā yamalokikā; Pāpakammaṁ karitvāna, Petalokaṁ ito gatā. Atthi ca me ettha nikkhittaṁ, anakkhātañca taṁ mayā; Cattārisatasahassāni, pallaṅkassa ca heṭṭhato. Tato me dānaṁ dadatu, tassā ca hotu jīvikā; Dānaṁ datvā ca me mātā, dakkhiṇaṁ anudicchatu (…); Tadāhaṁ sukhitā hessaṁ, sabbakāmasamiddhinī’”ti. Tato hi sā dānamadā, tassā dakkhiṇamādisī; Petī ca sukhitā āsi, tassā cāsi sujīvikāti. Seriṇīpetivatthu chaṭṭhaṁ. Petavatthu Cūḷavagga 7. Migaluddakapetavatthu “Naranāripurakkhato yuvā, Rajanīyehi kāmaguṇehi sobhasi; Divasaṁ anubhosi kāraṇaṁ, Kimakāsi purimāya jātiyā”ti. “Ahaṁ rājagahe ramme, ramaṇīye giribbaje; Migaluddo pure āsiṁ, lohitapāṇi dāruṇo. Avirodhakaresu pāṇisu, Puthusattesu paduṭṭhamānaso; Vicariṁ atidāruṇo sadā, Parahiṁsāya rato asaññato. Tassa me sahāyo suhadayo, Saddho āsi upāsako; Sopi maṁ anukampanto, Nivāresi punappunaṁ. ‘Mākāsi pāpakaṁ kammaṁ, Mā tāta duggatiṁ agā; Sace icchasi pecca sukhaṁ, Virama pāṇavadhā asaṁyamā’. Tassāhaṁ vacanaṁ sutvā, Sukhakāmassa hitānukampino; Nākāsiṁ sakalānusāsaniṁ, Cirapāpābhirato abuddhimā. So maṁ puna bhūrisumedhaso, Anukampāya saṁyame nivesayi; ‘Sace divā hanasi pāṇino, Atha te rattiṁ bhavatu saṁyamo’. Svāhaṁ divā hanitvā pāṇino, Virato rattimahosi saññato; Rattāhaṁ paricāremi, Divā khajjāmi duggato. Tassa kammassa kusalassa, Anubhomi rattiṁ amānusiṁ; Divā paṭihatāva kukkurā, Upadhāvanti samantā khādituṁ. Ye ca te satatānuyogino, Dhuvaṁ payuttā sugatassa sāsane; Maññāmi te amatameva kevalaṁ, Adhigacchanti padaṁ asaṅkhatan”ti. Migaluddakapetavatthu sattamaṁ. Petavatthu Cūḷavagga 8. Dutiyamigaluddakapetavatthu “Kūṭāgāre ca pāsāde, pallaṅke gonakatthate; Pañcaṅgikena turiyena, ramasi suppavādite. Tato ratyā vivasāne, sūriyuggamanaṁ pati; Apaviddho susānasmiṁ, bahudukkhaṁ nigacchasi. Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkaṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, idaṁ dukkhaṁ nigacchasi”. “Ahaṁ rājagahe ramme, ramaṇīye giribbaje; Migaluddo pure āsiṁ, luddo cāsimasaññato. Tassa me sahāyo suhadayo, Saddho āsi upāsako; Tassa kulupako bhikkhu, Āsi gotamasāvako; Sopi maṁ anukampanto, Nivāresi punappunaṁ. ‘Mākāsi pāpakaṁ kammaṁ, Mā tāta duggatiṁ agā; Sace icchasi pecca sukhaṁ, Virama pāṇavadhā asaṁyamā’. Tassāhaṁ vacanaṁ sutvā, Sukhakāmassa hitānukampino; Nākāsiṁ sakalānusāsaniṁ, Cirapāpābhirato abuddhimā. So maṁ puna bhūrisumedhaso, Anukampāya saṁyame nivesayi; ‘Sace divā hanasi pāṇino, Atha te rattiṁ bhavatu saṁyamo’. Svāhaṁ divā hanitvā pāṇino, Virato rattimahosi saññato; Rattāhaṁ paricāremi, Divā khajjāmi duggato. Tassa kammassa kusalassa, Anubhomi rattiṁ amānusiṁ; Divā paṭihatāva kukkurā, Upadhāvanti samantā khādituṁ. Ye ca te satatānuyogino, Dhuvaṁ payuttā sugatassa sāsane; Maññāmi te amatameva kevalaṁ, Adhigacchanti padaṁ asaṅkhatan”ti. Dutiyamigaluddakapetavatthu aṭṭhamaṁ. Petavatthu Cūḷavagga 9. Kūṭavinicchayikapetavatthu “Mālī kiriṭī kāyūrī, gattā te candanussadā; Pasannamukhavaṇṇosi, sūriyavaṇṇova sobhasi. Amānusā pārisajjā, ye teme paricārakā; Dasa kaññāsahassāni, yā temā paricārikā; Tā kambukāyūradharā, kañcanāveḷabhūsitā. Mahānubhāvosi tuvaṁ, lomahaṁsanarūpavā; Piṭṭhimaṁsāni attano, sāmaṁ ukkacca khādasi. Kiṁ nu kāyena vācāya, manasā dukkuṭaṁ kataṁ; Kissa kammavipākena, piṭṭhimaṁsāni attano; Sāmaṁ ukkacca khādasī”ti. “Attanohaṁ anatthāya, jīvaloke acārisaṁ; Pesuññamusāvādena, nikativañcanāya ca. Tatthāhaṁ parisaṁ g